Välja Paabelist ja Egiptusest
TAM1897 Q1 45.8Jutlus, peetud esmaspäeva õhtul, 15. märtsil 1897 Avaldatud General Conference Bulletinis, esimene kvartal, 1897, 2. köide, nr 1, lk 45–54.
TAM1897 Q1 45.9Eileõhtuses õppetükis jõudsime Juuda ajaloos punkti, kus Assüüriast tulnud raskused täitsid maa nagu üleujutus. Nad soovisid sellest pääseda ja Issand kutsus neid üles otsima teda kogu südamest, et ta võiks nad päästa. Nad püüdsid end päästa ühinemiste, liitude ja Egiptusega sõlmitud lepingute abil.
TAM1897 Q1 45.10Nii jätkus see kuni hetkeni Hiskija elus, mil kogu abi Egiptuselt oli täielikult katkenud – mitte sellepärast, et ta seda tahtis, vaid lihtsalt sellepärast, et nii oli. Assüüria kuningas oli liikunud Jeruusalemma ja Vahemere vahel ning asus Egiptuse ja Jeruusalemma vägede vahele, et takistada Juuda ja Egiptuse vägede ühinemist. Siis suutis ta kumbagi neist eraldi võita.
TAM1897 Q1 45.11Esimest korda, kui Sanherib Jeruusalemma vastu astus, tegi ta sama, ja Hiskija oli nii suures süüs, et Pühakirjas on kirjas, et ta läks Assüüria kuninga juurde ja ütles: „Ma olen pattu teinud; pöördu minust ära: ma kannan seda, mida sa mulle peale paned.“ Ja Assüüria kuningas määras talle kolmkümmend talenti kulda ja kolmsada talenti hõbedat, ning Hiskija pidi Jumala koda rüüstama, et maksta seda andamit.
TAM1897 Q1 45.12Selle vaeva põhjuseks oli see, et Ekroni rahvas oli Assüüria rahva vastu mässanud; kuid Ekroni kuningas oli Assüüria kuningale ustav ega tahtnud rahvaga nende mässus ühineda. Siis viis rahvas ta jõuga vangi Jeruusalemma ja andsid ta Hiskija hoole alla. Ja Hiskija võttis ta vastu. Hiskija suhtus nende mässu Assüüria kuninga vastu nii suure poolehoiuga, et oli valmis sellele niivõrd kaasa aitama.
TAM1897 Q1 45.13Assüüria kuningas tuli ja vallutas Ekroni. Seejärel suundus ta Jeruusalemma, et tuua Ekroni kuningas tagasi ja asetada ta uuesti troonile Ekronis. Hiskija kindlustas linna, ehitas kaitsemüüre ja kõik vajalikud kaitserajatised; kuid sellest ei piisanud, see ei päästnud neid, sest Jumal ei saanud neid sel viisil päästa. Ma loen ette Sanheribi kirjelduse sellest sõjakäigust ning ka Piibli kirjelduse. Need kaks kirjeldust on põimitud kokku raamatus „Piibli impeeriumid“ leheküljel 322 ja kolmel järgneval leheküljel. Alustan lugemist lõigust 15. Sanherib räägib, kuidas Ekroni rahvas oli mässanud ja nende kuninga kinni võtnud ning vangistanud. Ta ütleb:—
TAM1897 Q1 46.1Ekroni ülempreestrid, aadlikud ja rahvas, kes olid pannud oma kuninga Padja (kes järgis Assüüria usku ja kummardamist) raudketidesse ning andnud ta üle Juuda kuningale Hiskijale, ja kes olid käitunud jumaluse suhtes vaenulikult – need mehed olid nüüd oma südames hirmul.
TAM1897 Q1 46.2Ja ta vallutas linna ning jätkab: „Juuda kuningas Hiskija ei alistunud minu ikkele.“ Siis ütleb Piibel: Seepärast „tuli Assüüria kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade vastu ja vallutas need.“ Siis ütleb Sanherib:—
TAM1897 Q1 46.3Ma piirasin, vallutasin ja rüüstasin nelikümmend kuut neist linnadest, tugevaid kindlusi, ja nende territooriumil asuvaid lugematuid linnu, kasutades sõjamasinaid, ning loendasin need sõjasaagiks... Kakssada tuhat sada viiskümmend inimest, nii väikesed kui suured, mehed ja naised, hobused, märad, eeslid, kaamelid, härjad ja loendamatud lambad – need viisin ma nende seast ära ja jagasin sõjasaagiks.
TAM1897 Q1 46.4Siis ütleb Piibel:—
TAM1897 Q1 46.5Ja kui Hiskija nägi, et Sanherib oli tulnud ja et ta kavatses Jeruusalemma vastu sõdida, pidas ta oma vürstide ja vägevate meestega nõu, et sulgeda väljaspool linna asuvate allikate veed; ja nad aitasid teda. Nii kogunes sinna palju rahvast ja nad sulgesid kõik allikad ning oja, mis voolas maa keskel, öeldes: „Miks peaksid Assüüria kuningad tulema ja leidma siit palju vett?“ Samuti tugevdas ta end, ehitas üles kõik purunenud müürid ja tõstis need tornideni, rajas veel ühe välimüüri ning parandas Millo Taaveti linnas ja valmistas rohkesti nooli ja kilpe.
TAM1897 Q1 46.6Nüüd ütleb Sanherib:—
TAM1897 Q1 46.7Tema enda [Hiskija] sulgesin ma Jeruusalemma, tema kuningalinna, nagu linnu puuri; ma ehitasin tema vastu piiramistornid (sest ta oli andnud käsu uuendada oma linna suure värava kaitsemüüre).
TAM1897 Q1 46.8Ja nüüd ütleb Piibel:—
TAM1897 Q1 46.9Ja ta määras rahva üle sõjaväeülemad ning kogus nad enda juurde linna värava tänavale ja rääkis neile julgustavalt, öeldes: „Olge tugevad ja julged, ärge kartke ega kohkuge Assüüria kuninga ega kogu tema juures oleva rahvahulga pärast, sest meiega on rohkem kui temaga; temal on lihalik jõud, aga meiega on Issand, meie Jumal, kes meid aitab ja meie eest võitleb.“ Ja rahvas toetus Juuda kuninga Hiskija sõnadele.
TAM1897 Q1 46.10See oli küll kõik tõsi, kui ta oleks selles asjas süütu olnud; kuid kuna Ekroni kuningas Padja oli sel hetkel Jeruusalemmas vangis, ei saanud Issand Hiskija valitud teed linna kaitsmisel heaks kiita. Seetõttu ütleb Sanherib:—
TAM1897 Q1 46.11Hiskijat ennast valdas hirm minu majesteedi etteheidete ees; samuti Urbi, tema enda sõdurid ja teised sõdurid, keda ta oli lasknud siseneda Jeruusalemma, oma kuningalinna.
TAM1897 Q1 46.12Siis ütleb Piibel:—
TAM1897 Q1 46.13Ja Assüüria kuningas määras Juuda kuningale Hiskijale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti kulda. Ja Hiskija andis talle kogu hõbeda, mis leiti Issanda kojast ja kuninga koja varakambritest. Sel ajal eemaldas Hiskija kulla Issanda templi ustelt ja sammaste pealt, mis Juuda kuningas Hiskija oli kullaga katnud, ning andis selle Assüüria kuningale.
TAM1897 Q1 46.14Ja sellest ütleb Sanherib:—
TAM1897 Q1 46.15Eelmisele, igal aastal makstavale andamile lisasin ma oma ülemvõimuga seotud liiduandami ja panin selle talle kohustuseks... Töölised, sõdurid ja ehitajad, keda ta oli oma kuningliku linna Jeruusalemma kindlustamiseks sinna kogunud, kandsid nüüd andamit. Kolmkümmend talenti kulda, 800 talenti hõbedat; kootud kangast, punast, tikitud; suuri vääriskive; elevandiluu diivaneid, liikuvaid elevandiluust troone, pühvlinnahku, dan-puitu, ku-puitu, igasuguseid suuri aardeid; ning tema tütreid, tema palee eunuhhe, meesmuusikuid ja naismuusikuid; saatis ta minu järel minu kuninglikku linna Niinevesse. Ja andamit maksma ning austust avaldama saatis ta oma saadiku. Tema linnad, mille ma rüüstasin, lõin ma tema kuningriigist ära ja andsin need Asdodi kuningale Mitintile, Ekroni kuningale Padjale ja Gaza kuningale Zilli-Belile. Ma vähendasin tema kuningriiki.
TAM1897 Q1 46.16See ongi kogu lugu sellest Piibli salmist, kus öeldakse, et Hiskija saatis Assüüria kuningale sõnumi ja ütles: „Ma olen pattu teinud; pöördu minust ära: ma kannan seda, mida sa mulle peale paned.“
TAM1897 Q1 46.17Mõni aeg pärast seda saatis Hiskija saadikud Egiptusesse, ja Egiptus sõlmis Hiskijaga liidu ning saatis sõjaväe. Sanherib kuulis sellest õigel ajal, et paigutada oma sõjavägi Egiptuse ja Jeruusalemma vahele. Siis saatis ta esmalt Jeruusalemma Hiskijale üleskutse alistuda ja oodata, kuni ta Egiptusest tagasi tuleb, ning et ta tuleks ja viiks nad kõik vangi maale, mis on sarnane nende omaga ja oleks sama hea kui nende oma. Aga Hiskija käskis neil üldse mitte vastata, ja saadik naasis Lakisesse ning leidis, et kuningas oli läinud Libnasse, ja seal anti talle sellest teada.
TAM1897 Q1 46.18Siis kuulis Sanherib, et Egiptuse väed on teel, ja saatis uuesti kirja Jeruusalemma, milles rääkis, mida tema suudab teha ja mida Issand ei suuda teha; ning et Hiskija ei peaks lootma Issandale, sest Issand ei suuda neid tema käest päästa; ja et kui ta on Egiptuse kuningaga ühele poole saanud, tuleb ta üles ja Jeruusalemm peab selle tagajärgedega leppima.
TAM1897 Q1 46.19Selleks ajaks oli Hiskija õppinud Issandat usaldama, sest tal polnud kedagi teist, keda usaldada. Ta oli lõpuks sunnitud Issandale lootma. Seepärast läks ta templisse, pani Sanheribi kirja Issanda ette ja ütles Issandale: „Siin see nüüd on; me ei saa midagi teha. Issand, võta sina meie eest asi enda kätte.“ Ja Issand tegi nii. Sel ööl tapeti Sanheribi väed ja ta läks koju Niinevesse. Nii et lõpuks, kõigi nende raskete aegade ja nende peale tulnud õnnetuste kaudu, mis sulgesid nad nii täielikult sisse, et nad ei saanud abi ei Egiptusest ega kusagilt mujalt, viidi nad sinna, kuhu Issand neid algusest peale tahtis – sinna, kus ta võis neid päästa.
TAM1897 Q1 47.1Kui nad oleksid kogu aeg toetunud Issandale nii, nagu nad seda tol korral tegid, oleks Issand kogu aeg teinud seda, mida ta tol korral nende heaks tegi. Nad poleks kunagi sattunud Assüüria võimu alla ega oleks neil olnud Egiptusega mingit tegemist. Neid poleks kunagi röövitud ega vangi viidud. Nad oleksid alati seisnud Issanda rahvana ja tema kuningriigina, elades eraldi, ilma et neid rahvaste hulka arvataks.
TAM1897 Q1 47.2Mul pole vaja Juuda ajalugu üksikasjalikult läbi käia. See on kümne hõimu ajalugu uuesti. See oleks vaid eile õhtul käsitletud ajaloo kordamine, kuni jõuaksime kohani, kus Issand saatis oma prohveti viimase kuninga Sidkija juurde ja ütles: „Võtke ära diadeem ja võtke maha kroon: see ei jää enam samaks; ülendage madalat ja alandage kõrget. Ma kukutan, kukutan, kukutan selle maha: ja seda ei ole enam, kuni tuleb see, kellele see õigus kuulub; ja ma annan selle talle.“
TAM1897 Q1 47.3Varsti pärast seda viidi kogu rahvas vangistusse Paabelisse – välja arvatud maa kõige vaesemad, kellel midagi polnud. Nemad jäeti maale, et nad seda valdaksid, nagu nad soovisid. Seega oli tol ajal kasuks olla vaene ja mitte midagi omada; ja see kirjutati, et kõik praegu maa peal elavad inimesed seda mõistaksid. Praegu ei ole õnnistus olla rikas ja omada suuri varasid. Ja peagi tulevad päevad, mil vaesed ja need, kellel midagi pole, on selles maailmas kõige paremal järjel. Nii oli see ka tol päeval, kui Jeruusalemm hävitati ja inimesed viidi vangistusse Paabelisse või tapeti.
TAM1897 Q1 47.4Tol ajal võisid need, kellel midagi polnud, leida endale kodu kõikjal maal, sest kogu maa kuulus neile. Kõik teised viidi vangistusse. Ja nii läheb see jälle. Need, kes klammerduvad selle maailma varade külge, need, kes tahavad rikkaks saada, viiakse oma rikkuste tõttu vangistusse ja hukkuvad koos kogu maailmaga. Siis need, kes on vaesed selle maailma varade poolest ja kellel pole midagi, sest nad on pühendanud kõik Jumala teenimisele, – nemad elavad Issanda maal, kui kõik, kes elavad maa peal, viiakse vangistusse ja kogu maa hävitatakse.
TAM1897 Q1 47.5Seda kirjeldust Iisraeli taganemisest ja nende hävitamisest ei kirjutatud asjata. Hoosea raamatut ja eile õhtul mainitud prohvetlusi ei kirjutatud asjata. Jesaja raamatu kaheksandat peatükki ei kirjutatud asjata. Need sõnad kirjutati meie jaoks ja me peame neid tänapäeval kuulda võtma.
TAM1897 Q1 47.6Nüüd jõuame Juuda viimaste päevadeni. Lugege Jeremija ja Hesekieli raamatuid. Need on seitsmenda päeva adventistidele tänapäeval samavõrd praegune tõde kui Ilmutuse raamat. Jeremija ja Hesekieli raamatud on kirjutatud meie jaoks, kelle peale on tulnud maailma lõpp, sest need raamatud kirjutati ajal, mil Juuda lõpp oli saabunud; ja Jeruusalemma hävitamine ning sellega kaasnenud ajad on lihtsalt üles kirjutatud, et näidata kogu maailma rahvale aegu, mil maailma lõpp ja selle hävitamine on lähedal, ning hoiatada neid sündmuste eest, mis sellega kaasnevad, ja raskuste eest, mis seda saadavad.
TAM1897 Q1 47.7Iisrael valis endale kuninga hoolimata Issanda vastuseisust. Kui nad olid lahutatud, jõudsid kümme hõimu punkti, kus nad olid sunnitud ütlema: „Meil pole kuningat.“ Ja Issand ütles: „Mina olen teie kuningas.“ Aga nad vastasid jälle: „Ei, meil peab olema kuningas.“ Ja neil oli veel üks kuningas, ja see oli viimane. Siis ei olnud neil enam ei kuningat ega kuningriiki; vaid nad viidi vangistusse ja kadusid igaveseks, sest nad ei tahtnud Issandat oma kuningaks.
TAM1897 Q1 47.8Juuda püsis veel mõnda aega, ja siis juhtus see, mida me hetke eest lugesime: „Võtke ära diadeem ja võtke maha kroon“ – Juudal ei saa enam kuningat olla. Ta on sunnitud ütlema: „Meil pole kuningat.“ Ta peab minema vangistusse Paabelisse. Rahval ja suguharudel kui sellistel ei olnud enam kuningaid, kuni tuli nende tõeline Kuningas, kellel on õigus valitseda ja juhtida; ja isegi siis olid nad nii kindlameelsed, nii täis sama vaimu, mis Sauli päevil Jumala tagasi lükkas, et nad ei tahtnud, et Issand neid valitseks; nad lükkasid ta tagasi ja valisid endale selle maailma kuninga – „Meil ei ole muud kuningat kui keiser.“
TAM1897 Q1 47.9See on kõik üks ja sama lugu. Kui nad Jumala tagasi lükkasid, tegid nad seda tema vastuseisu kiuste ja valisid endale kuninga, kelle nimi oli Saul. Issand nägi selles nende Jeesuse, oma kuninga, tagasilükkamist ning keisri ja Barabase valimist. Nende Kristuse tagasilükkamine ja keisri valimine oli vaid loogiline jätk sellele, et nad olid Jumala tagasi lükanud ja Sauli valinud. Kui nad teda tagasi lükkasid ja Sauli valisid, teadis Issand, et nad lükkavad teda tagasi ja valivad keisri. Ja viimane samm oli juba esimeses.
TAM1897 Q1 47.10Seepärast ütles Issand: „Saamuel, nad ei lükka tagasi sind, vaid mind, et ma ei valitseks nende üle“; ja see tähendab seda ka seitsmenda päeva adventistidele. Jumal tahab olla oma rahva valitseja, ta tahab olla oma rahva kuningas. Kas ta saab seda olla? Kas tema kuningavõimust piisab? Kas tema valitsusest piisab tema rahvale? See on nüüd küsimus, nagu see oli ka tollal. Tollal ei piisanud see neile, sest nad ei alistunud talle kogu südamest. Nad langesid formalismi ja muutusid maailmale nii sarnaseks, et langesid maailma ebajumalateenistusse. Neil pidi olema kuningas, nagu teistel paganatel. Ja täna on lugu sama. Kui Jumal ei ole seitsmenda päeva adventistidele piisav valitseja, siis on see sellepärast, et nad ei usu temasse kogu südamest. See on sellepärast, et nad on nii palju paganate sarnased, et neil peab olema paganlik valitsus ja paganlik võim, et end iseenda eest kaitsta ja end ise valitseda. Oh, las seitsmenda päeva adventistid kuulavad täna Issanda sõna: „Mina olen su kuningas.“
TAM1897 Q1 48.1Juuda, nagu ma hetke eest mainisin, viidi vangistusse Paabelisse, ja vaid mõned kõige vaesemad jäid maale. Sinna oleksid nad pidanud jääma. Aga nad läksid vabatahtlikult Egiptusesse. Jällegi Issanda vastuseisu trotsides läksid nad Egiptusesse. Nõnda hajutati kogu Issanda rahvas paganate sekka, Paabelisse ja Egiptusesse. Ja nii räägivad Pühakirjad sellest ajast peale, et tema rahvas tuuakse Paabelist ja Egiptusest välja; ja nii on see siiani.
TAM1897 Q1 48.2Täna kõlab sõnum: „Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks, ja et teid ei tabaks tema nuhtlused!“ See on Paabel. Ja Ilmutuse raamatu üheteistkümnendas peatükis räägitakse sellest, mida „vaimselt nimetatakse Egiptuseks“; ja need, kes saavutavad võidu metsalise, tema kuju, märgi ja tema nime numbri üle, „laulavad Moosese laulu“ – mitte midagi sarnast –, vaid „Jumala teenija Moosese laulu“. Mis oli Moosese laul? – Laul vabanemisest Egiptusest. Seega, kui need, kes saavutavad võidu metsalise, tema kuju, märgi ja tema nime numbri üle, laulavad Moosese laulu, siis on see sellepärast, et nad on vabastatud Egiptusest. Sest täna ja maailma lõpuni kehtib: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Täna on olemas Paabel ja Egiptus. Täna on Jumala rahvas Paabelis ja Egiptuses. Ja täna hüüab Issand: „Tulge temast välja, mu rahvas!“ ja: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“
TAM1897 Q1 48.3Vaadake seda veel kord: kus oli Nimrod? – Ta oli Paabelis ja valitses Paabeli riiki. Kus oli Aabraham? – Ta oli maal, mida valitses Nimrodi rajatud kuningriik. Aga Jumal kutsus ta sellest maast välja. See maa oli nii vaimselt kui ka füüsiliselt Paabel. Ja veelgi enam: Nimrod oli Kuši poeg, ja Kuš oli Hami poeg, ning Egiptus on Hami maa. Seega oli Nimrodis nii Egiptus kui ka Paabel. Ja kui Jumal Aabrahami kutsus, kutsus ta teda välja nii Egiptusest kui ka Paabelist. Ja „kui te olete Kristuse omad, siis te olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse kohaselt.“ Ja teid on kutsutud välja nii Egiptusest kui ka Paabelist.
TAM1897 Q1 48.4Oh, hakakem kõik Piiblit uurima ja lugema, pöörates tähelepanu sellele, mida see ütleb, ning selles peituvatele vaimulikele tähendustele. Siis saab kogu Piibel, esimesest salmist viimase salmini, igaühele meist elavaks ja säravaks asjaks.
TAM1897 Q1 48.5Seejärel leidsime Iisraeli Egiptusest ja Issand kutsus nad taas Egiptusest välja. Siis nad lükkasid Issanda tagasi ja selle tulemusena viidi nad vangistusse Paabelisse ja läksid taas Egiptusesse. Ja kui Jeesus tuli, lükkasid nad teda tagasi ja valisid keisri. Siis tekkis kristlik kirik ja toimus kiriku taganemine, mis lõi uue Paabeli, ning Jumal kutsus inimesi sellest Paabelist välja. Reformatsiooni ajal kutsus ta neid sellest Paabelist välja tulema. Siis tuli protestantlus, reformitud kristlus, ja see taganeb usust ning teeb nüüd metsalise kuju, mis toob taas Paabeli, ema ja tütred, ühendatuna maailma valitsustega. Ja ikka veel kutsub Jumal: Tulge välja Paabelist, „Tulge temast välja, mu rahvas!“
TAM1897 Q1 48.6Filosoofia, mis põhjustas kristlikus kirikus usust taganemise; vale, paganlik õpetus, mis oli toodud kristlikesse koolidesse ja põhjustas usust taganemise, pärines Egiptusest. See Egiptuse filosoofia moonutas kristlikke koole, põhjustas usust taganemise ja rajas Rooma kiriku, mis on tänapäeval nii Paabel kui ka Egiptus. Ja nii kutsubki Issand tänapäeval elava praeguse tõe kaudu oma rahvast välja nii Paabelist kui ka Egiptusest.
TAM1897 Q1 48.7Aga Issand tahab kõike. Ta tahab valitseda kõike. Ta tahab, et tema kuningriik valitseks kõige üle. Ta tahab, et nii oleks kirikus; ta tahab, et nii oleks koolis; ta tahab, et nii oleks kirjastustes; ta tahab, et nii oleks kõikjal, kus tema nime nimetatakse. Kas te lasete tal seda teha?
TAM1897 Q1 48.8Kui jah, siis peate teie, igaüks iseenda eest, alustama sellest, et lasete Issandal hõivata kogu koha oma südames. Laske sellel Kuningal valitseda seal oma kuningriigis, oma Vaimu kuningriigis. See kuningavõim ja valitsus peavad olema nii täielikud ja absoluutsed, et te ei tunnusta ühtki teist kuningat ega valitsejat peale Jumala ega ühtki teist seadust peale Jumala seaduse.
TAM1897 Q1 48.9Siis, ja alles siis, vabastatakse meid Egiptusest ja Paabelist. Ja siis, kui me oleme niimoodi Egiptusest ja Paabelist vabastatud, võib tõeliselt öelda – ja Issand ütlebki siis kogu universumile: „Siin on need, kes peavad kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust“ (KJV sõnasõnaline tõlge) – mitte need, kes püüdsid oma parima anda –, vaid see on Jumala tunnistus kogu universumi ees, osutades rahvale maa peal, kes peab kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust. See aeg on lähedal, ja Jumal kutsub rahvast välja Paabelist ja Egiptusest, et see saaks teoks, ja et ta saaks kinnitada: „Siin on rahvas, kes laseb mul end valitseda ja kes ei vaja muud valitsejat, muud seadust ega muud valitsust kui Jumala oma.“
TAM1897 Q1 48.10Nüüd vaadake seda veel kord üle. Jumal andis inimesele alguses kõigist käskudest esimese, mis oli temaga ja elas temas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust!“ Inimene valis teise tee, kuulas teise häält ja kaotas seega kõik. Jumal aitas ta jälle jalule ja andis talle uuesti õiguse armastada Jumalat kogu oma südamest, hingest, mõistusest ja jõust. Lühikese aja jooksul olid tema järeltulijad Jumalast nii kaugele eemaldunud, et Issandal ei olnud nende elus enam mingit kohta, ja rahvas tuli veeuputusega maa pealt pühkida. Oli vaid kaheksa hinge, kes olid valmis võtma Issanda oma ellu.
TAM1897 Q1 49.1Issand alustas oma tööd maa peal uuesti kaheksa inimesega. Neile oli esimene kõigist käskudest: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust!“ Aga nad kaldusid sellest kõrvale, võtsid endale teisi jumalaid ja ebajumalateenistusest jõudsid nad monarhia juurde. Asutati riik – maailma esimene riik. See oli taganemise vili.
TAM1897 Q1 49.2Sellest õelast riigist kutsus Jumal oma rahva uuesti välja ja alustas uut olendite sugu. Jumal kutsus Aabrahami sellest maast, tema suguvõsast ja isa kojast maale, mida ta talle näitaks. Ja ta ei andnud talle isegi nii palju maad, et ta oleks saanud sinna jala maha panna; kuid ta lubas, et annab selle talle ja tema järeltulijatele pärast teda, kuigi tal polnud veel ühtegi last. Nõnda kutsus Jumal ta välja sellest maast, kus ta elas, ega andnud talle maailmas ühtegi maad. Seepärast jäi Aabraham, Jumala sõber, Jumala kirik, selles maailmas ilma igasuguse maata, ja „kui te olete Kristuse omad, siis te olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse kohaselt.“
TAM1897 Q1 49.3Me peame käima meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli, kui ta veel ümberlõikamata oli. Kas teil pole selles maailmas kodumaad? Issand kutsub teid teie kodumaalt välja, maale, mida ta teile näitab. See on taevane kodumaa. Kas te võtate selle vastu?
TAM1897 Q1 49.4Aabrahami järeltulijad läksid Egiptusesse ja Jumal eraldas nad sellest maast. Mooses oli selle ajastu suurepärane eeskuju. Ta oli troonipärija. Kuid ta pööras sellele selja ja läks Jumalaga kaasa; ja ta pidi sellele selja pöörama, et Jumalaga kaasa minna.
TAM1897 Q1 49.5Jumal vabastas oma rahva ja ütles neile: „See rahvas elab eraldi ega kuulu rahvaste hulka.“ Aga nad pöördusid Jumalast ära ja seadsid endale kuninga ja riigi, nagu paganad nende ümber; ja mis sellest sai? Kas see tõi neile mingit kasu? Issand ei hüljanud neid; kuid kas see tegu tõi neile mingit kasu? See oli üks pidev allakäik, allakäik, allakäik, kuni nad jagunesid, ja siis hävisid mõlemad; ja sellest päevast peale on nad olnud „rändurid rahvaste seas“. Neid ei ole rahvaste hulka arvatud, kuigi nad seda püüdsid.
TAM1897 Q1 49.6Nii et kui Kristus tuli, tõstis ta taas esile vaimse perekonna. Aga jälle tuli sisse taganemine, ja kirik kaldus ebajumalateenistuse ja paganluse poole ning seadis taas sisse valitsuse – kiriku ja riigi. See oli paavstlus; ja mis sellest saab? – Te teate, et see „läheb hukatusse“. Siis tõstis Jumal uuesti esile vaimse perekonna kristlikus protestantluses. Kuid see on taganenud usust, ühinenud hoorade emaga ja püstitanud metsalise kuju – riigi maa peal, mis väidab end olevat Jumala kuningriik; ja mis sellest kõigest saab? – Te teate, et seda tabab igavene häving.
TAM1897 Q1 49.7Mis sai Nimrodi kuningriigist? – See hävitati. Mis sai Egiptuse kuningriigist? – See hävitati. Mis sai Assüüria kuningriigist? – See hävitati. Mis sai kümne hõimu kuningriigist? – See hävitati. Mis sai Juuda kuningriigist? – See hävitati. Mis sai Paabeli kuningriigist? – See hävitati. Mis sai Meedia-Pärsia kuningriigist? — See hävitati. Mis sai Kreeka kuningriigist? — See hävitati. Mis sai Rooma kuningriigist? — See hävitati. Mis sai kümnest, mis järgnesid? — Need hävitatakse. Mis sai paavstlusest, mis rajas end Rooma varemetele? — See hävitatakse. Mis saab kuningriigist, mis on loodud selle kuju järgi Ameerika Ühendriikides? — See hävitatakse.
TAM1897 Q1 49.8Issand tahab meile näidata, et ta ei soovi, et tema rahvas oleks nendega seotud. Kas pole see selle õppetund? Kas ta tahab, et tema rahvas kinnitaks oma kiindumuse sellele, mis hävib? Aadamist saadik on Jumal kutsunud inimesi üles laskma tal valitseda, et ta võiks olla nende kuningas; et rahvas lahkuks oma maalt, oma suguvõsast, oma isa kojast ning elaks üksi ega kuuluks rahvaste hulka. Kas ta leiab kunagi rahva, kes laseb tal oma tahtmist teha?
TAM1897 Q1 49.9(Hääled) Jah.
TAM1897 Q1 49.10Jah; me teame, et tal saab olema selline rahvas, sest Jumala sõna ütleb nii. Aga kas ta leiab selle rahva nende hulgast, kes praegu väidavad end olevat tema rahvas? See on küsimus. Kas te olete üks neist? Kas te tahate olla üks neist? – Te ütlete: „Jah.“ Kas te siis lahkute oma maalt, oma suguvõsast ja oma isa kojast? Kas te elate eraldi ega kuulu rahvaste hulka? Kas te võtate Jumala oma kuningaks ega taha muud kuningat? Kas te võtate Jumala valitsuse oma valitsuseks ega vaja muud valitsust?
TAM1897 Q1 49.11Mitte et te mässaksite mõne teise valitsuse vastu; teil lihtsalt pole muud valitsust vaja, sest teil on parim valitsus – valitsus, mis on täiuslik. Kui see valitsus on teie elus, ei vaja te ühtegi maapealset valitsust, et teid valitseda, ja neil pole teiega mingeid probleeme ega raskusi. See on kõik, mida Issand palub. Kas te lasete tal seda oma elus omada?
TAM1897 Q1 50.1Just kolmanda ingli sõnumis on öeldud, et selle abil ja selle kaudu kavatseb Jumal „rajada kristluse igavesele alusele“. Siis, niisama kindlalt kui Jumal rajab kolmanda ingli sõnumis kristluse igavesele alusele, on see kristlus, mis ei ole seotud millegagi siin maa peal. See on seotud ainult Jumalaga; ainult tema igavese sõnaga; valgustatud tema igavese Vaimu poolt; õpetatud tema poolt, kelle päritolu on igaviku päevist; ja nii juhitakse see igavese Jumala juurde, et ta võiks valitseda, ja all on igavesed käsivarred.
TAM1897 Q1 50.2Ma tean ja teie teate, et on mõned vennad, kes ei pea seda õigeks. Kaks aastat tagasi kuulutati seda ja see avaldati BULLETINis. Paljud ei võtnud seda vastu. Mõned ei võta seda siiani vastu. Seda peetakse täiesti valeks. Kuid viimasel Üldkonverentsil loeti meile ette kaks tunnistust – mis olid kirjutatud spetsiaalselt selle konverentsi jaoks, ja üks neist, nagu ma näen, on trükitud ajakirjas „BULLETIN“ nr 4; teist pole veel trükitud, kuid arvan, et see ilmub peagi – milles noomitakse seitsmenda päeva adventiste poliitilistes asjades osalemise eest. Ma loen siin ühe lõigu, mis näitab teile selle mõtet:—
TAM1897 Q1 50.3Issand Jeesus on oma rahva suhtes pettunud. Tema on Ülemjuhataja, nemad peavad kogunema tema lipu alla. Neil pole aega, tarkust ega jõudu, et poliitiliste parteide poolele asuda. Inimesi õhutatakse altpoolt palavikulisele tegevusele, kuid Jumala pojad ja tütred ei tohi anda oma mõjuvõimu sellele poliitilisele võitlusele. Kuid milline vaim on meie rahvast vallanud, kui need, kes usuvad, et me oleme praegu kolmanda ingli sõnumi, maailmale suunatud viimase halastussõnumi ajastul, samasse usku kuuluvad vennad, kannavad vastandlike poliitiliste parteide märgistusi, kuulutavad vastandlikke seisukohti ja avaldavad oma erimeelsusi?
TAM1897 Q1 50.4Nüüd esitan selle küsimuse väitena: kui see, mida kaks aastat tagasi valitsuse ja kiriku teemal jutlustati, oleks kõigi seitsmenda päeva adventistide poolt vastu võetud ja järgitud, kas siis oleks sellele tunnistusele üldse ruumi tekkinud? – Ilmselgelt mitte. Kas need õppetunnid nõudsid siis valet asja, kui nad kutsusid Jumala rahvast seisukohale, kus Jumalal oleks võimatu neid süüdistada? Ma pean silmas just seda konkreetset punkti. Ma pean silmas seda, et kui Jumala Sõnast esitatakse mingi tõde, mis – kui tema rahvas võtaks selle vastu Jumala ja maailma ees – seaks nad sellisele seisukohale, et Issandal oleks võimatu neid selle tõega seotud asjades süüdistada, kas poleks siis ohutu seda tõena vastu võtta? Kuidas see üldse võiks olla vale?
TAM1897 Q1 50.5Aga see on vaid üks tunnistustest. Teises tunnistuses on lehekülg lehekülje järel samasugust noomitust tema rahvale selle eest, et nad osalesid hiljutise valimiskampaania poliitilistes aruteludes; nii et kahes järjestikuses tunnistuses on Issand olnud sunnitud saatma oma rahvale noomitust just selle tegevuse eest, millest nad oleksid pääsenud, kui nad oleksid vastu võtnud sõnumi, mis neile anti 18 kuud enne kampaania algust. Miks siis saatis Issand selle sõnumi oma rahvale 18 kuud enne, kui neil oli mingit põhjust vastupidist teed valida? Kas ta ei tahtnud, et tema rahvas oleks valmis, kui see segaduse ja arutelude aeg nende peale langeb, et nad teaksid õiget teed ega satuks segadusse koos teistega, kes olid segaduses, ning et nad ei osaleks asjades, mida ta on sunnitud noomima?
TAM1897 Q1 50.6Ma ei palu praegu, et keegi seda lihtsalt aktsepteeriks, kuna see on olemas. Ma palun, et nad seda aktsepteeriksid, seda uuriksid, selle üle palvetaksid, seda kaaluksid ja aktsepteeriksid, sest see on tõde ning päästab Jumala rahva olukorrast, kus Jumal peaks neid kunagi sellises küsimuses noomima või parandama. Siiski tean ma, et on vendi, kes ikka veel arvavad, et see on kõik vale; ja ütlevad, et see nõudis meie rahvalt äärmusliku seisukoha võtmist ning et see oli äärmusliku seisukoha võtmine. Kas see saab olla äärmuslik seisukoht, mis asetab Jumala rahva sinna, kuhu ta tahab, et nad seisaksid, nii et nad oleksid täiesti vabad kõigist neist segadust tekitavatest asjadest, mis maailma segadusse ajavad?
TAM1897 Q1 50.7Sel aastal on sama mõtteviis tulnud esile teisel viisil. Piiblikohad, millele kaks aastat tagasi viidati, ei ole sel aastal õppetundidesse üldse jõudnud. Siis oli see evangeelium; nüüd on see evangeelium; sest see on lihtsalt evangeelium, mis läbib kogu Piiblit, ja kus iganes te Piiblit avate, seal on see kirjas.
TAM1897 Q1 50.8On veel üks asi, mida peame arvestama. Kui me osaleme poliitilistes asjades ja poliitilistes aruteludes, võtavad erinevad inimesed erinevaid seisukohti, kuuluvad vastandlikesse erakondadesse, kuulutavad vastandlikke seisukohti ja avaldavad oma erimeelsusi, samal ajal väites, et nad on vennad. Mis on poliitilise tegevuse viimane samm? – Loomulikult sõda. Mis siis on selles alguses? – Lihtsalt see, mis on selles lõpus – sõda. See ongi see vaim, algusest lõpuni. Kas Kristuses vennad, kes on ühtsed Kristuses, võivad osaleda milleski, mis põhjustab nende lõhenemist, vaenulikkuse vaimus? Kas nad võivad? – Ei; mitte, kui nad tahavad jääda ühtseks Kristuses. Nad peavad otsima ühtsust, otsima Vaimu ühtsust, „Püüdke teha kõik, et rahusideme kaudu hoida Vaimu ühtsust“.
TAM1897 Q1 50.9Mõned on olnud valmis seda loogikat järgima ja tunnistama, et lõppkokkuvõttes on isegi kristlastel, igal kristlasel, seitsmenda päeva adventistidel või teistel lubatud võidelda. Muidugi mitte üksteisega võidelda, vaid oma riigi eest võidelda ja osaleda sõjas, et säilitada tsiviilvalitsust. Aga kus on kristlase riik? Kus on kristlase valitsus? Kas te oskate öelda?
TAM1897 Q1 50.10(Hääled) „Mitte sellest maailmast.“
TAM1897 Q1 50.11See ei ole sellest riigist ega sellest maailmast. Meie kuningriik ja riik ei ole sellest maailmast. Aga kas kristlased võivad oma riigi eest võidelda lihaliku sõjapidamise relvadega? Selle riigi Kuningas lasi end risti lüüa, surmata ja silma alt ära matta, selle asemel et tõsta kätt oma riigi eest võitlemiseks. Kas siis midagi, mille loogika ulatub nii kaugele, saab üldse algusest peale tõsi olla?
TAM1897 Q1 51.1Aga see pole veel kõik. Kui meie, seitsmenda päeva adventistid, tahame neid põhimõtteid kuulutada ja neist kinni pidada, tuleb astuda oluline samm, et olla õiglane Ameerika Ühendriikide valitsuse, Michigani osariigi ja mitme teise osariigi suhtes, et me võiksime paista õiges valguses.
TAM1897 Q1 51.2Ma kordan seda veel kord, et te mõistaksite, millest ma räägin. Kui peab olema nii, et me aktsepteerime põhimõtet, et kristlased võivad võidelda, võivad tõsta oma paremat kätt, et kaitsta riiki ja valitsust ja kõike seda, siis peab kirik, õigluse nimel enda suhtes ja eriti Ameerika Ühendriikide valitsuse ning mitme osariigi suhtes, seda avalikult kuulutama ning tagasi lükkama ja ümber pöörama suuna, mille kirik kui selline kunagi võttis.
TAM1897 Q1 51.3Mul on siin kaks väikest dokumenti, mis on trükitud 1865. aastal, kuid neis kirjeldatud sündmused toimusid 1864. aastal. Ühe pealkiri on „Seitsmenda päeva adventistide seisukohad relvade kandmise kohta, nagu need esitati mitme osariigi kuberneridele ja sõjaväepolitseiülemale [s.t Ameerika Ühendriikide oma], koos osaga sõjaväkke värbamise seadusest“.
TAM1897 Q1 51.4Tol ajal esitasid seitsmenda päeva adventistid Üldkonverentsi komitee kaudu Ameerika Ühendriikide valitsusele, Illinoisi, Michigani, Pennsylvania, Wisconsini ja veel ühe või kahe osariigi valitsusele seisukoha, et seitsmenda päeva adventistid kui kristlased – ja just seetõttu, et nad on kristlased – ei saa lubada, et kristlased mingil juhul relvi kannaksid või võitleksid. Teine dokument koosneb väljavõtetest seitsmenda päeva adventistide kirjutistest ja väljaannetest, et õigustada valitsuse otsust võtta selle usukogukonna väidet tõelisena vastu.
TAM1897 Q1 51.5Kui see otsus nüüd tühistatakse ja me peame aktsepteerima seisukohta, et kristlased võivad mingitelgi asjaoludel võidelda, olgu see siis valitsuse või mis tahes muu nimel, siis oleme Ameerika Ühendriikide valitsusele võlgu, et kirikut esindav Üldkonverentsi komitee läheks Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde ja teavitaks neid, et oleme oma seisukohti muutnud; ning pöörduks nende osariikide kuberneride poole ja teataks neile, et oleme oma seisukohti muutnud; nii et protokollid kajastaksid meie uusi ja muudetud seisukohti selles küsimuses.
TAM1897 Q1 51.6Ma ei usu hetkekski, et peaksime kinni pidama millestki, mis on tehtud, lihtsalt sellepärast, et see on tehtud. Aga kui see, mis tehti, oli õige, siis peame sellest kinni pidama. Ja ma ütlen nüüd, et kui meie seisukohad selles küsimuses muutuvad, siis oleme valitsustele võlgu neid sellest teavitada, et nad ei mõtleks meist teisiti, kui me tegelikult oleme. See on valitsuste suhtes ainult õiglane; sest usukonnana võtsime ametlikult seisukoha, et toetame vastupidist seisukohta.
TAM1897 Q1 51.7Kaks aastat tagasi, kui neid õppetunde anti, ei teadnud ma, et need dokumendid üldse olemas on. Ma ei teadnud nende olemasolust kuni umbes 1897. aasta alguseni. Keegi saatis need mulle ümbrikus, ja see on kõik, mida ma selle kohta tean. Need trükiti 1865. aastal „Seitsmenda Päeva Adventistide Kirjastusühingu aurutrükikojas, Battle Creek, Mich.“ Ameerika Ühendriikide valitsusele esitatud dokumentidel on Üldkonverentsi komitee liikmete allkirjad ning osariikide kuberneritele esitatud dokumentidel on osariikide konverentside komiteede liikmete allkirjad.
TAM1897 Q1 51.8Nüüd loen teile ette mõned väljavõtted, mis trükiti tollal seitsmenda päeva adventistide dokumentidest, väljaannetest ja kirjutistest tõendina Ameerika Ühendriikide valitsusele ja osariikide kuberneritele, et see seisukoht, mille võttis vastu kiriku Üldkonverentsi komitee, oli nende tõeline seisukoht, mitte midagi, mis oli selleks puhuks välja mõeldud, et vältida sõjaväeteenistust või pääseda tagajärgedest, mis sõja tõttu riiki tabasid. See asi esitati neile valitsustele tõendina, et see oli seitsmenda päeva adventistide põhimõte ja et nad pidasid sellest kinni, sest see oli kristlus.
TAM1897 Q1 51.9Ma loen sellest mõned väljavõtted ette ja te näete seda, mida mina nägin kohe, kui seda lugesin – et kui mul oleks see dokument kaks aastat tagasi siin Tabernacle’is olnud, ei oleks ma saanud selles sisalduvaid põhimõtteid õpetada selgemalt, kui ma seda tegin oma õppetundides, mis avaldati ajakirjas „BULLETIN“. Siin on katkend pastor James White’i poolt 1853. aastal ajakirjas „Signs of the Times“ kirjutatud tekstist:—
TAM1897 Q1 51.10Kristuse kirikuks nimetatav kirik on lahkunud oma tõelise abikaasa käest ja toetub nüüd seaduse tugevale käele. Ta otsib kaitset ja toitu maailma korrumpeerunud valitsustelt ning teda esindavad õigupoolest vana ema hooratütred, kusjuures vana ema on katoliku kiriku sümbol. Nii nagu naine peaks olema oma abikaasale truu, nii peaks ka kirik olema Kristusele truu ning seaduse käsivarre kaitse otsimise asemel toetuma ainult oma Armastatu võimsale käsivarrele. Kirik on ebaseaduslikult abielus maailmaga. Seda võib näha tsiviilvalitsuse erinevates osakondades. Isegi sõjaministeeriumis võib näha Jeesuse Kristuse nimel tegutsevat vaimulikku, kes pilkab rahu Jumalat oma palvetega lahingu edu eest.
TAM1897 Q1 51.11Veel üks tsitaat ajakirjast „Review and Herald“ 9. maist 1854:—
TAM1897 Q1 52.1Kas need asjad on lähedal või mitte [küsimus on Issanda tulekus], fakt jääb samaks: sõjameel on levinud, vihkamise ja eksituse vaim. Me kardame just selle saastavat mõju – see on sõja ja verevalamise ideedega harjumise demoraliseeriv mõju, see on ebatervislik erutus, kibe parteivaim, mis on paha ja põhjustab kurja levikut.
TAM1897 Q1 52.2Ärgu öeldagu, et neist põhjustest ei tulene Kristuse jüngritele mingit ohtu. Oht on olemas, sest on kirjutatud: „Ja et ülekohus kasvab, jahtub paljude armastus.“ Sellised on need salapärased ja seletamatud sümpaatiad, mis seovad inimest inimesega, mis keelavad eraldiseisva ja isoleeritud huvi, et me võtame alateadlikult üle valitseva meeleolu ega tea seda enne, kui meel on moonutatud ja ebastabiilne; ja seega, olles ebatervislikus seisundis, on see valmis kurja vastu võtma ja välja mõtlema. Moraalne nuhtlus on isegi hävitavam kui katk.
TAM1897 Q1 52.3Veel üks väljavõte ajakirjast „Review and Herald“ 31. juulist 1856:—
TAM1897 Q1 52.4Jeesus on öelnud: „Järgi mind.“ Mis, kallis vend, kallis õde, on teie usu alus? Kas see pole Piibel? Te ütlete: „Jah.“ Siis pöördume sinna, et saaksime teada, kas me järgime Jeesust või mitte. Ma astun teie teel teie ette ja arutlen teiega; ning see tee hõlmab kõiki meie elu tegusid. Esmalt vaatame laiemalt ringi ja küsime: kas te käitute nagu maailm? Aga te küsite: „Mida sa mõtled?“ Ma püüan teile selgitada. Kas te jagate maailma põhimõtteid ja seadusi? Kui jah, siis ei ole teie tee see, mida Jeesus käis. Jeesus ütles: „Nad (jüngrid) ei ole maailmast, nagu ka mina ei ole maailmast.“ Millal te nägite Jeesust keisri kohtusaalis? — Mitte kunagi, vaid ainult siis, kui teda viidi nagu lammast tapale.
TAM1897 Q1 52.5Aga me tahame häid seadusi, ja meie kohustus on leida häid inimesi, kes neid koostaksid ja rakendaksid.
TAM1897 Q1 52.6Tõepoolest, me tahame häid seadusi; ja Jeesus ei ole jätnud meid teda järgima ilma nendeta. Ta ütleb: „Need sõnad, mida te kuulete, ei kuulu mulle. Need kuuluvad Isale, kes mu saatis.“ Johannese 14:24.
TAM1897 Q1 52.7Psalmist ütleb: „Issanda seadus on täiuslik, see elustab hinge.“ Laul 19:7. Paulus ütleb: „Kogu Pühakiri on Jumala Vaimust sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks ja juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielikult varustatud ja valmis tegema häid tegusid.“ 2. Timoteosele 3:16, 17. Mida sa veel tahad? Või mida sa tahad vähem, kallis vend?
TAM1897 Q1 52.8Järgmine samm, mida sa oma esindajalt nõuad, on seaduste kehtestamine, mida, kui neid eiratakse, jõustatakse mõõgaga – kristlikule vaimule vastanduva relvaga. Need seadused on nimetatud valitsuse olemuslik ja eluliselt tähtis osa, mille koostisosaks ta on, ning mis suudab oma riiklikku iseseisvust säilitada ainult relvalao või surma tööriistade, suurte merevägede ja surmavate relvadega varustatud sõjaväe abil. Seejärel paned oma hea kristliku venna, Rahuvürsti järgija, hukkamispaiga kõrvale, et ta hukkaks; või sõjaväe eesotsa, koos habeas corpus’e määrusega, et suruda vaene vend tagasi orjusesse, sest ta on süüdi selles, et ta soovis hingata taeva vaba õhku. Või kui ta on sinu riigi riigipea, paned oma hea piiskopi täielikult relvastatuna sõjahobuse selga, ülemjuhatajana kogu riigi surma jõudude üle.
TAM1897 Q1 52.9Ma küsiksin, kallid Jeesuse järgijad, kas inimene saab õigustada tapmist, kui Jumal on öelnud: „Sa ei tohi tappa“? Kas kogu inimvalitsuse struktuur ei toetu mõõgale? Kas need ei pea purunema tükkideks, kui tuleb see, kellel on õigus valitseda õiguses?
TAM1897 Q1 52.10Aga ma ei ole sõjas inimvalitsustega. Ei, ei. Taavet ütleb Jumalale pühendatud kiituslaulus: „Kindlasti kiidab sind inimese viha; ülejäänud viha hoiad sa tagasi.“ Laul 76:10. „Sest valitsejad ei ole hirmuks neile, kes teevad head, vaid neile, kes teevad kurja. Kui sa võimukandja ees hirmu tunda ei taha, siis tee head, ja sa saad temalt kiita. Ta on ju Jumala teener sinu [kristlase] heaks.“ Roomlastele 13:3, 4.
TAM1897 Q1 52.11Kui te, mu vennad, peate meeles, et kristlased on teistsugune seltskond, väike karjake, eraldatud ja maailmast välja valitud, et olla valguseks maailmas või maailmale, et maailm, nähes nende häid tegusid (valgust), võiks olla juhitud ühinema selle väikese karjaga, keda kogu päeva peetakse tapale määratuks, ja sel moel ülistada teie Taevast Isa, siis suudate mõista selliseid piiblikohti nagu Roomlastele 13 ja 1. Timoteosele 1; 2, millele ma võin edaspidi tähelepanu juhtida. „Las keraamikatükk võitleb maa keraamikatükkidega“ [Jesaja 45:9]; kuid kui kristlastel on Jeesuse meel, siis järgivad nad Jeesust.
TAM1897 Q1 52.12Kas oleme näinud mõningaid tagajärgi, mis tulenevad sellest, et end kristlasteks nimetavad inimesed järgivad maailma? Valmistagu see meid siis ette tõusma sellisele kõrgendikule, nagu Bileam, kui Baalak kutsus teda Iisraeli neetma, kui ta lausus oma võrdluse ja ütles: „Kuidas ma saaksin needa neid, keda Jumal ei ole neednud? Või kuidas ma saaksin sajatada neid, keda Issand ei ole sajatanud? Sest kaljude tipust ma näen teda ja mägedelt ma vaatan teda: vaata, see rahvas elab üksi ega kuulu rahvaste hulka.“ 4. Moosese raamat 23:8, 9.
TAM1897 Q1 52.13Nüüd loen teile veel ühe väljavõtte, mis on kordustrükitud ajakirjast „Review“, kuupäevaga 14. august 1856:—
TAM1897 Q1 52.14Kas Jeesuse evangeelium on andnud teile õiguse kasutada mõõka, varustada end lihalike relvadega, haarata mõõk, et „oma perele elatist teenida“, vabastada rõhutud rõhuja võimu alt, rikkudes sellega Jumala kuuendat käsku: „Sa ei tohi tappa“? Jeesus ütleb: „armastage oma vaenlasi.“
TAM1897 Q1 52.15Kas te arvate, et teil, evangeeliumi järgi elaval kristlasel, on Piibli luba sekkuda poliitilistesse tülidesse mis tahes viisil? Kas siis seaduste loomisel või inimvalitsuse seaduste täideviimisel? Kui jah, siis arvan, et te eksite suuresti.
TAM1897 Q1 52.16Just seda ütles kirik 1864. aastal. Nad esitasid selle Ameerika Ühendriikide valitsusele tõendina, et nad ei usu sõtta, et nad ei saa relvi kanda ning et kui nad kutsutakse sõjaväeteenistusse, ei saa neilt oodata, et nad võitleksid. Ja Ameerika Ühendriikide valitsus võttis nende seisukohti kuulda ning sätestas, et nad peaksid töötama haiglates, kus nad saaksid tegutseda evangeeliumi jutlustajatena, hoolitseda haigete eest ja tuua surijatele päästet. Kui see nüüd tühistatakse, peaksime valitsuse ees ausalt seisma ja teatama, et see on tühistatud.
TAM1897 Q1 52.17Jätkan lugemist:—
TAM1897 Q1 52.18Iga tekst, mida te tsiteerite, või iga usutav põhjendus, mida te esitate, peab olema kontrollitud selge ja sõnasõnalise Pühakirja järgi. Võib-olla võtame õigel ajal arvesse kõiki neid piiblikohti või põhjendusi, mida te esitate, kuid esmalt kuulame evangeeliumi. Kristlastele, kes on valmis Jeesust järgima, peaks sellest piisama.
TAM1897 Q1 52.19Jeesus ütleb: „Kui keegi tahab mind teenida, siis ta järgnegu mulle.“ Johannese 12:26. Aga kas te ütlete: „Seda ma suudan teha ja teenida oma riigi ustava kodanikuna, toetades selle riiklikku poliitikat ja valitsust?“ Peatuge. Jeesus ütleb: „Keegi ei saa teenida kahte isandat.“ Matteuse 6:24. „Kui te kuuluksite maailmale, küll maailm siis armastaks teid kui omi. Aga et te ei kuulu maailmale, vaid mina olen teid maailmast välja valinud, seepärast maailm vihkab teid.“ Johannese 15:19.
TAM1897 Q1 52.20Millist osa saate te võtta maailma poliitikast, kui „te ei ole maailmast“, vaid maailm vihkab teid ja te olete valitud „maailmast välja“? „Aga kas me peame võimu andma õelate kätesse?“ küsite te. Te ei saa midagi parata. Õelad inimesed ja eksitajad muutuvad üha halvemaks; ja maailma lõpu ajal teevad õelad kurja, ja ükski neist ei saa aru. Taanieli 12:10. Põhjuseks on see, et maailm ei taha kuuletuda Jumalale ega järgida Jeesust, tunnistamata, et on olemas üks Seaduseandja. Jaakobuse 4:12.
TAM1897 Q1 53.1„Seepärast ütles Issand: Kuna see rahvas läheneb mulle oma suuga ja austab mind oma huultega, kuid on oma südame minust kaugele eemaldanud ja nende kartus minu ees on õpetatud inimeste käskudest, siis vaata, ma teen selle rahva seas imelise teo, tõepoolest imelise teo ja ime; sest nende tarkade tarkus hävib ja nende arukate arukus peidetakse ära.“ Jesaja 29:13, 14. Kui imeliselt on seda näha paljude kõrgelt hinnatud teoloogide elukäigus, kes alles hiljuti seisid usuliste ärkamiste, moraalsete reformide ja rahuliitude eesotsas: juhtides Kristuse kirikut, relvastatuna evangeeliumiga, mis toob esile elu ja surematuse; toetudes palvetele, anumistele ja pisaratele; nüüd aga otseses vastuolus evangeeliumiga, kui Jeesus on öelnud: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!“ Kuid mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi, õnnistage neid, kes teid neavad, tehke head neile, kes teid vihkavad, ja palvetage nende eest, kes teid solvavad ja taga kiusavad.“ (KJV sõnasõnaline tõlge) „Siis te olete tõesti oma taevase Isa lapsed; sest tema laseb oma päikesel tõusta nii kurjade kui heade üle ning vihma sadada ühtviisi õiglaste ja ülekohtuste peale.“ „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“ Matteuse 5:43–45; Luuka 6:36. Hoolimata nendest pühakirjakohtadest näeme kristlike kirikute kahetsusväärset seisundit, kui nad langevad moraalselt ja kohanduvad maailmaga. Tsiteerime siinkohal mõningaid näiteid paljude hulgast.
TAM1897 Q1 53.2Siin järgnevad mitmed silmapaistvate jutlustajate avaldused, milles kõlab „relvad“, „võitlus“, „lahing“, „sõda“ jne. Edasi jätkub see järgmiselt:—
TAM1897 Q1 53.3Selliste asjaolude valguses, mis näitavad, kuidas kõige puhtam kuld on muutunud halvemaks kui räbu, ning Kristuse tunnistuste ja nende endise usutunnistuse täielikku eiramist, peame hüüdma: „nad on läinud Kaini teed ja tormanud … Bileami eksitusse.“
TAM1897 Q1 53.4Kas need mehed järgivad Jeesust? Kas nad varustavad ennast ja oma järgijaid evangeeliumi relvadega? Kas nad ilmutavad täielikku usaldust Jumala täiusliku seaduse vastu? Kas nad tunnistavad, et kristlasel on ainult üks Seaduseandja? Kas nad kuulevad, kuidas Paulus ütleb: „Meie võitluse relvad ei ole lihalikud, vaid neis on jumalik vägi purustada kindlusi“? 2. Korintlastele 10:4. Kas nad võtavad lõpuks kuulda Pühakirja, mida nad väidetavalt õpetavad?
TAM1897 Q1 53.5Pange selga kogu Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista vastu kuradi kavalustele. Miks? – „Sest meie võitlus ei käi mitte liha ja vere vastu.“ Ei, see ei ole Jeesuse järgijate kutsumus. Aga me võitleme „valitsuste ja võimude, selle pimeda maailma valitsejate ja kurjuse vaimsete jõudude [kurjad vaimud, ääremärkus] vastu taevas.“ „Seepärast pange selga kogu Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima ka siis, kui te olete kõik teinud.“ Efeslastele 6:11–13.
TAM1897 Q1 53.6Paulus loetleb Efeslastele 6:14–18 kristlikud relvad ja ütleb: võtke „vaimumõõk, [mitte terasest] mis on Jumala sõna. Palvetage alati Vaimus palve ja anumisega;“ kandes seda taevast sõjavarustust, jalad valmis kuulutama rahu evangeeliumi, püüdes nautida Kristuse õnnistust: „Õnnistatud on halastajad, sest nende peale halastatakse. … Õnnistatud on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ [Rahutegijad, mitte rahurikkujad.] Matteuse 5:7, 9. Kuulake, kuidas Johannes pöördub sõdurite poole, kui nad küsivad, mida nad peaksid tegema. Ta vastab: „Ärge tehke kellelegi vägivalda.“ Luuka 3:14.
TAM1897 Q1 53.7Pidage meeles, et Jeesus ütles Peetrusele, kui kõigile kristlastele õpetati seda suurt praktilist õpetust, mida teha mõõgaga: „Pista oma mõõk tuppe tagasi! … Sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!“ Matteuse 26:52.
TAM1897 Q1 53.8Kui kristlased elaksid nende tõdede valguses, oleks vaid vähe kristlikke kindraleid või sõdureid, kes kasutaksid „pastor Beecheri 25 Sharp’i vintpüssi“, isegi kui igaühe relva tagumisse otsa oleks silmakirjalikult kinnitatud Piibel.
TAM1897 Q1 53.9Nad kuulevad Jeesust ütlemas: „Minu Kuningriik ei ole sellest maailmast … Kui mu Kuningriik oleks sellest maailmast, siis mu sulased oleksid võidelnud.“ Johannese 18:36. Kristlased, kes on niimoodi relvastatud evangeeliumi relvadega ja on täielikult loobunud lihalikest relvadest, olles täiesti eraldatud maailma valitsustest, võivad lasta maailmal, mis on relvastatud surma relvadega, tormata laia teed mööda, jõustades oma ebakristlikke seadusi surmanuhtlusega.
TAM1897 Q1 53.10See on kiriku järelejäänute sõnulseletamatu privileeg, kui nad vaatavad tagasi minevikule ja näevad, et kuigi Kristuse jüngrid on nagu Paulus hüüdnud: „Sinu pärast seisame me surmasuus päev otsa, me oleme kui lambad, kes on määratud tapmisele [Roomlastele 8:36]“; samal ajal kui nende teed on kastnud pisarad, küllastanud nende veri ning katnud nende rebitud surnukehad ja pleekinud luud; – on nende privileeg hüüda koos Bileamiga, nähes, et Jumala „rahvas elab üksi ja teda ei loeta rahvaste hulka“, „Las ma suren õigete surma ja olgu mu lõpp nagu tema oma!“ 4. Moosese raamat 23:9, 10.
TAM1897 Q1 53.11Selles voldikus on veel palju muudki, kuid ma ei pea sellest enam edasi lugema. Ma loen veel ühe või kaks lõiku Issandalt, mis on siin meie jaoks tänapäeval. See anti meile neli aastat tagasi prohvetikuulutamise vaimu kaudu ja loeti meile ette siin Tabernacle’is:—
TAM1897 Q1 53.12„Issand on valinud Jaakobi enesele ja Iisraeli oma eriliseks aareks. Sest ma tean, et Issand on suur ja et meie Issand on kõigi jumalate kohal.“ Mõelge, mu vennad ja õed, et Issandal on rahvas, valitud rahvas, tema kogudus, mis on tema oma, tema kindlus, mida ta hoiab patust vaevatud, mässulises maailmas; ja ta tahtis, et selles ei tunnistataks ühtegi teist võimu ega tunnustataks ühtegi teist seadust peale tema enda oma.
TAM1897 Q1 53.13Veel üks sõnum jõudis meieni tänavusel Üldkonverentsil. See viib meid otse tagasi sinna, kus taganemine algas, ja toob meid silmitsi Jumalaga, tema tõega ning kogu selle teemaga, nagu see on Issandalt; nii nagu ta soovib täna oma rahva juures olla.
TAM1897 Q1 53.14Piir Jumala rahva, kes tunnistab end käskude järgijaks, ja maailma vahel ei ole enam nii selge kui varem. Neid, kes kõnnivad kooskõlas Jumalaga, ei leita osalemas poliitilistel kogunemistel. Need, kes seda teevad, annavad tunnistust sellest, et nad ei ole Jeesuse ustavad teenijad. Nad on nii kaua tegelenud tavalise tulega, et on kaotanud oma eristamisvõime. On rahvas, kes on astunud Jeesuse lipu alla. Nad on Kristuse sõjavägi. Nad on tõotanud maailmast välja tulla ja eralduda. Nad on lubanud kasutada Vaimu mõõka, Jumala sõna, et pidada agressiivset sõda patu ja kogu ülekohtu vastu. Me peame näitama oma ustavust.
TAM1897 Q1 53.15See on riigivalitsemisega seotud mõiste; see on kodakondsusega seotud mõiste. Millele peame oma ustavust näitama? See on küsimus.
TAM1897 Q1 53.16Me peame näitama oma ustavust oma Kuningale, Issandale Jeesusele Kristusele. Apostel Jaakobus kuulutab: „Kes tahab olla maailma sõber, see on Jumala vaenlane.“ Ja armastatud Johannes, vaimus Jeesusele kõige sarnasem jünger, on andnud hoiatuse: „Ärge armastage maailma ega seda, mis maailmas on. Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust.“ Keegi ei leia õnne, kui järgib Aadama eeskuju ja eksib oma Looja juurest kõrvale.
TAM1897 Q1 54.1Nii lõpevad need õppetunnid just seal, kust me alustasime – Aadama ja tema Loojaga ning universumi esimese käsuga: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust!“ Siis te ei kaldu kõrvale oma Looja juurest. Siis ei toimu taganemist usust. Siis ei toimu ebajumalateenimist. Siis ei rajata valitsust paganate eeskujul, kes on Jumalast eemaldunud; vaid Jumal on kõik kõiges ja juhib oma rahvast sellele kuulsusrikkale maale, mida ta näitas meie isale Aabrahamile, kui ta eraldas ta kõigist maailma valitsustest ja hoidis teda eraldatuna kogu tema eluaja jooksul maailmas.
TAM1897 Q1 54.2See, kes kutsub meid järgima ja käima selles usus, mis oli meie isal Aabrahamil, kui ta veel ümberlõikamata oli, viib meid siis sellele maale, mis on kõigi maade au; ja seal me elame Issanda palge ees ja Kõigeväelise auliste tiibade all igavesti – armastades Jumalat kogu südamest, kogu hingest, kogu mõistusest ja kogu jõust; ja ta võib osutada meile nüüd, siis ja igavesti kogu universumi silme all ning öelda: „Siin on need, kes peavad kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust“ (KJV sõnasõnaline tõlge).
TAM1897 Q1 54.3Ja las kogu rahvas ütleb: „Aamen ja aamen.“