Vaimne Egiptus · Kolmanda ingli sõnum – 1897

TAM1897 Q1 26.25Jutlus peetud reede õhtul, 5. märtsil 1897 Avaldatud ajakirjas „General Conference Bulletin“, 1897. aasta esimene kvartal, 2. köide, nr 1, lk 26–33.

TAM1897 Q1 26.26Eelmisel tunnil unustasin mainida, et ajalugu, mida ma visandasin, on täielikult raamatus „Empires of the Bible“. Lehekülgedel 77–150 on kirjas Egiptuse ajalugu ja teemad, mida ma eile õhtul oma ülevaates käsitlesin.

TAM1897 Q1 26.27Tänase õhtu tekst on Ilmutuse raamat 11:8.

TAM1897 Q1 27.1„Nende surnukehad vedelevad suure linna tänavail, mille nimi on vaimulikus tähenduses Soodom ja Egiptus. Seal löödi risti ka nende Issand.“

TAM1897 Q1 27.2Ma lugesin seda salmi üheainsa eesmärgiga – et te näeksite, et on olemas selline asi nagu vaimne Egiptus, ja et Jumala sõna ilmutab seda, mille nimi on „vaimulikus tähenduses … Egiptus“.

TAM1897 Q1 27.3Vaimne Egiptus on tõepoolest Egiptus selle sõna otseses tähenduses, sest vaimsed asjad on kõigist asjadest kõige tõelisemad. Põhja-Aafrikas on, nagu alati on olnud, füüsiline Egiptus, mille läbi voolab Niiluse jõgi; kuid see ei ole Egiptus selle sõna otseses tähenduses; Egiptus selle sõna otseses tähenduses on vaimne Egiptus.

TAM1897 Q1 27.4Pöördudes nüüd eilsete õppetundide juurde, mis käsitlesid Iisraeli vabastamist Egiptusest, järgime nende teekonda uuesti alates hetkest, mil lauldi Moosese laulu. Kui nad olid ületanud Punase mere kuival maal, jääseinade vahel, ja seisid kaldal võidukalt pärast nende egiptlaste hukkumist, kes neile järgneda püüdes uppusid, olid nad kehaliselt, füüsiliselt vabastatud füüsilisest Egiptusest; kuid oli veel sügavam Egiptus, millest nad polnud veel vabastatud.

TAM1897 Q1 27.5Te teate, et samm-sammult oma kogemuses jäid nende südamed Egiptusesse; ja kui juhtus midagi, mis neile pettumust valmistas, hüüdsid nad: „Lähme tagasi Egiptusesse!“ Kui nad olid jõudnud Kaanani piirile ja Issand tahtis, et nad sinna sisse läheksid, hüüdsid nad: „Valime endale juhi ja lähme tagasi Egiptusesse!“ Kus olid siis nende südamed? – Egiptuses. Esimene asi, mis neile pähe tuli, oli alati Egiptus.

TAM1897 Q1 27.6Kui nad seisid Siinai mäe juures, olles kuulnud Issanda häält, ja ootasid, et Mooses tuleks mäetipust tagasi Jumala seadusega, valmistasid nad endale ebajumala ja kummardasid seda; ja milline ebajumal see oli? – Egiptuse vasikas. Siis, pärast seda, kui nad olid kuulnud Issanda häält Siinai mäetipult, kes kuulutas oma seaduse sõna, ja kuulnud pasunahäält, mis kõlas üha valjemini, ning näinud mäetippu täielikult suitsus – pärast kõike seda võite selgelt näha, et Egiptus oli nende südametes nii suur, et nad pöördusid pigem Egiptuse ebajumalateenimise poole, kui ootasid, kuni Mooses naaseb Siinai mäetipult Jumala sõnumiga. Ja kui nad olid maa piiridelt tagasi saadetud ja olid sunnitud kõrbes rändama, näete, et see oli just selle Egiptuse orjuse tõttu, mis neid kinni hoidis ja millest nad vabad ei olnud. Te märkate, et kui Issand toitis neid iga päev taevase leivaga – inglite toiduga –, olid nad temast nii kaugel ja mõtetes nii täielikult Egiptusega hõivatud, et nad ütlesid: „Oh, et me oleksime tagasi Egiptuses, kus meil oli porru, sibul ja küüslauk!“

TAM1897 Q1 27.7Ma ei pea teile tooma veel ühtegi näidet; sellest piisab, et juhtida teie tähelepanu asjaolule, et iisraellased ei olnud veel täielikult Egiptusest väljas, kui nad seisid Punase mere kaldal ja laulsid Moosese laulu. Füüsiliselt olid nad Egiptusest väljas, kuid vaimselt mitte. Nad olid vabastatud Egiptuse füüsilisest orjusest, kuid neid sidus Egiptuse vaimne orjus; ja probleem on selles, et nad ei pääsenudki kunagi Egiptuse orjusest välja. Nad surid Egiptuse orjuses. Kui Issand kuulutas Siinai mäelt oma seadust, ütles Mooses neile, et see oli selleks, et nad ei patustaks. Lugege nüüd uuesti Heebrealastele 11:25: „eelistades pigem taluda kurja kohtlemist koos Jumala rahvaga, kui nautida üürikest aega pattu.“ Kuid me nägime eelmises õppetükis, et patu naudingud, millele seal viidati, olid vaid Egiptuse naudingud. Kuna Mooses oli Egiptuse troonipärija, olid kogu Egiptuse rikkus, kogu Egiptuse hiilgus ja kogu Egiptuse võim valmis langema tema kätte, sest tal oli vaja vaid troonile astuda ja sellest rõõmu tunda. Need olid Egiptuse naudingud; kuid kirjas on öeldud, et need olid patu naudingud. Mis on siis vaimne Egiptuse orjus? Ja mis on vaimne Egiptus? – Patu orjus.

TAM1897 Q1 27.8On veel üks viis, kuidas me sellele jõuda saame – lihtsalt ühe visandi abil. Nagu te mäletate, kutsus Jumal Aabrami Kaldeast välja maale, mida ta talle näidata kavatses. Ta ei olnud talle seda maad veel andnud; maal, kus ta viibis, valitses näljahäda, ja ta läks Egiptusesse, kus Saarai hankis endale egiptlasest teenija nimega Haagar. Jumal lubas Aabramile, et tema sugu saab olema nagu taeva tähed. Uskmatuse tõttu ei täitunud tõotus nii kiiresti, kui nad ootasid, ja Saarai ütles Aabramile: „Issand on mind viljatusse jätnud; tõotus ei ole täitunud; siin on minu egiptlannast teenija; võta ta endale, ja ehk annab Issand meile tema kaudu sugu.“ Nii ka sündis; sündis Ismael; ja Issand ütles Aabramile, et Saarai saab tõepoolest lapse, sünnitab poja, ja nad peavad teda nimetama Iisakiks. Ja Aabram vastas sellele: „Oh, et Ismael võiks elada sinu ees!“

TAM1897 Q1 27.9See egiptlannast teenija oli orjatar; ja tema poeg oli orjapoeg, ori. Kui Aabram nüüd ütles: „Oh, et Ismael võiks elada su ees!“, siis palus ta, et Jumal loeks Ismaeli tõotatud sooks, kelle kaudu peaks inimlastele ja kõigile Jumala lastele tulema pääste ja vabadus. Aga kas vabadus võiks kellelegi tulla orja kaudu? Aabram oli ise vaba. Teda pidi lunastama tõotatud sugu. Kui nüüd tema poeg, kes oli orjapoeg, oleks vastu võetud tõotatud soona, oleks Aabram ise viidud orjusesse, selle asemel et orjusest vabastatud saada. Ja kõik, kes oleksid Ismaeli alluvusse sattunud, oleksid samuti viidud orjusesse. Aga millisesse orjusesse? – Patu orjusesse. Aga tema ema oli egiptlannast orjatar. Ja kuna Ismael oli orjapoeg, oli see Egiptuse orjus. Kas te ei näe siis, et Aabrami perekonnas valitses Egiptuse orjus – vaimne Egiptus?

TAM1897 Q1 28.1Avage kiri galaatlastele ja me näeme selgelt, et Issand toob selle punkti esile. Te mäletate lõiku Galaatlastele 4:22–24:—

TAM1897 Q1 28.2Sest kirjutatud on, et Aabrahamil oli kaks poega, üks orjatariga, teine vaba naisega. Orjatari poeg sündis lihaliku loomuse pärast, vaba naise poeg sündis aga Jumala tõotuse tulemusena. Neid võib võtta võrdkujudena. Kaks naist on kui kaks lepingut: esimene on pärit Siinai mäelt ja sünnitab lapsi orjadeks – see on Haagar.

TAM1897 Q1 28.3Nagu näete, viitab see otse tagasi Aabrami perekonnale ja egiptlannale Haagarile. See leping, ütleb ta, sünnitab orjusesse ja seda esindab Haagar. Haagar Aabrami perekonnas esindab selles allegoorias Siinai lepingut. See leping sünnitas orjusse. Haagar oli egiptlanna. Millist orjust siis esindab Siinai leping? — Egiptuse orjust. Aga see oli vaimne orjus. Seega oli tol ajal olemas vaimne Egiptus. Lugege salme 25 ja 26:—

TAM1897 Q1 28.4Haagar tähistab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemma linnale, sest ta on koos oma lastega orjuses. Aga ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, tema on meie ema.

TAM1897 Q1 28.5Nii et kui Aabram ütles: „Oh, et Ismael võiks elada sinu ees!“, palus ta, et orja võetaks vastu kui tõotatud sugu. Ta palus, et Jumal, kogu inimkond ja kogu universum läheksid vaimses Egiptuses Egiptuse orjusesse. Egiptus on pimeduse sümbol ja ka patu sümbol, nagu me oleme näinud. Patt ongi pimedus ise. Kuna Egiptus esindab pattu ja pimedust, on selge, et patt ja pimedus on vaimne Egiptus.

TAM1897 Q1 28.6Issand ei saanud kunagi orja vastu võtta tõotatud soona. Seega vastas Issand Aabrahamile järgmiste sõnadega:—

TAM1897 Q1 28.7„Su naine Saara sünnitab sulle tõepoolest poja; ja sa nimetad ta Iisakiks; ja ma sõlmin temaga igavese lepingu ning tema sooga pärast teda. Mis puutub Ismaelisse, siis ma olen sind kuulnud: vaata, ma olen teda õnnistanud ja teen ta viljakaks ning teen ta väga arvukaks; temast saab kaheteistkümne vürsti isa, ja ma teen temast suure rahva. Aga oma lepingu sõlmin ma Iisakiga, kelle Saara sünnitab sulle järgmisel aastal sel kindlaksmääratud ajal.“

TAM1897 Q1 28.8Iisak oli tõotatud sugu. Ja mõelge vaid! Iisak ei olnud kunagi Egiptuses. Pidage seda meeles. Egiptuses valitses näljahäda ja ta hakkas sinna minema, kuid Issand ütles talle: „Ära mine Egiptusesse.“ Aabraham oli Egiptuses; Saara oli Egiptuses; Iisrael oli Egiptuses, kuid Iisak ei olnud kunagi Egiptuses. Ta oli tõotuse laps, sündinud Vaimust, algusest peale. Jällegi loeme:—

TAM1897 Q1 28.9Aabrahamil oli kaks poega, üks orjatariga, teine vaba naisega. Orjatari poeg sündis lihaliku loomuse pärast, vaba naise poeg sündis aga Jumala tõotuse tulemusena. Neid võib võtta võrdkujudena. Kaks naist on kui kaks lepingut: esimene on pärit Siinai mäelt ja sünnitab lapsi orjadeks – see on Haagar. Haagar tähistab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemma linnale, sest ta on koos oma lastega orjuses. Aga ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, tema on meie ema. Sest on kirjutatud: „Rõõmusta, viljatu naine, kes sa ei ole iial last sünnitanud; hõiska rõõmust ja hüüa valjult, sina, kes sa tuhusid ei tunne; sest hüljatul naisel on rohkem lapsi kui sellel, kellel on abikaasa!“ Nüüd oleme meie, vennad, nagu Iisak oli, tõotuse lapsed.

TAM1897 Q1 28.10Ja kes me oleme? – „kui te olete Kristuse omad, siis te olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse kohaselt.“ Iisak oli Aabrahami poeg – tõotuse poeg. Ja kui me saame Aabrahami suguks usu kaudu Kristusesse, vabastatuna patu orjusest – vaimsest Egiptusest –, oleme nagu Iisak oli; ja tema ei olnud kunagi Egiptuses.

TAM1897 Q1 28.11Nii näete, et Egiptuse orjus ja kristlik vabadus olid olemas Aabrahami perekonnas. Ismael sündis liha järgi ja esindas Egiptuse orjust. Iisak sündis Vaimu järgi ja esindas Jumala lapsi Jeesuse usu kaudu.

TAM1897 Q1 28.12Joosep sündis ja läks nooruses oma vendi vaatama, ja ismaeliidid tulid mööda, ostsid Joosepi, viisid ta Egiptusesse ja müüsid ta seal maha. Ja hiljem läks Jaakobi sugu Egiptusesse ning vabastati lõpuks Egiptuse orjusest. Sellest piisab, et te näeksite kogu nende teekonda alates Aabrahami kutsest kuni ajani, mil nad jõudsid tõotatud maa piiridele. Näete, et lisaks füüsilisele Egiptusele oli olemas ka vaimne Egiptus; ja et kui rahvas vabastati füüsiliselt Egiptusest, oli olemas sügavam Egiptus, millest nad pidid vabastatama, kui nad tahtsid olla Jumala lapsed.

TAM1897 Q1 28.13Nüüd loen ma lõigu, millele eile õhtul viitasin. See on raamatus „Suur võitlus“, 4. köide, leheküljel 457, selles suures väljaandes:—

TAM1897 Q1 28.14Vana Iisraeli ajalugu on tabav näide adventistide kogemusest. Jumal juhtis oma rahvast adventliikumises nii, nagu Ta juhtis Iisraeli lapsi välja Egiptusest. Suure pettumuse kaudu prooviti nende usku nii nagu kord prooviti heebrealaste usku Punase mere ääres.

TAM1897 Q1 28.15Siis, adventistide suure pettumuse ajal, millisel kohal Iisraeli ajaloos nad seisid?

TAM1897 Q1 28.16(Hääled) Punase mere ääres.

TAM1897 Q1 28.17Jumal tahtis, et Iisrael sel ajal, nagu me eile õhtul lugesime, läheks otse läbi maale, mille ta oli Aabrahamile tõotanud – oma püha elupaika, kohta, mille ta oli endale elamiseks loonud; oma pärandisse; pühasse majja, mille ta oma kätega oli rajanud. Ja Egiptusest sellele maale oli vaid üheteistkümne päeva teekond. Aga neil kulus selleks nelikümmend aastat. Ja neist, kes teele asusid, jõudsid sinna vaid neli.

TAM1897 Q1 28.18(Hääl) Neli või kaks?

TAM1897 Q1 29.1Neli. Kas te ei teadnud, et neid oli neli? Need olid Kaaleb ja Joosua ning kaks preestrit, Aaroni pojad – Eleasar ja Iitamar. Muidugi räägitakse alati kahest – Kaalebist ja Joosuast –, kuid ka need kaks preestrit läksid sinna sisse.

TAM1897 Q1 29.2(Hääl) Nad polnud ehk veel kahekümneaastased.

TAM1897 Q1 29.3Jah; nad olid kolmekümneaastased; sest nad olid võitud preestriametisse. Niisiis seisis adventistide rahvas selle suure pettumuse ajal justkui Punase mere ääres.

TAM1897 Q1 29.4Kui nad oleksid endiselt usaldanud juhtivat kätt, mis oli olnud nendega nende varasemates kogemustes, oleksid nad näinud Jumala päästet. Kui kõik, kes olid 1844. aastal ühiselt tööd teinud, oleksid vastu võtnud kolmanda ingli sõnumi ja kuulutanud seda Püha Vaimu väes, oleks Issand nende jõupingutustega võimsalt tegutsenud. Valgusetulv oleks valatud üle maailma. Juba aastaid tagasi oleks maailma elanikke hoiatatud, lõputöö oleks lõpule viidud ja Kristus oleks tulnud oma rahvast lunastama. (sõnasõnaline tõlge)

TAM1897 Q1 29.5Millal?

TAM1897 Q1 29.6(Hääled) Juba aastaid tagasi.

TAM1897 Q1 29.7Kus on see rahvas siis olnud pärast seda pettumust?

TAM1897 Q1 29.8(Hääled) Kõrbes.

TAM1897 Q1 29.9Nii tõesti, nagu Iisrael varem oli. Aga miks hoiti vanaaja Iisraeli kõrbes? – Uskmatuse tõttu. Nad ei näinud, mida Issand neile pakkus. Ja põhjus, miks nad seda ei näinud, oli see, et nad ei uskunud Jumalat. Kui nad oleksid Jumalat uskunud, oleksid nad näinud seda, mida nad ei näinud. Ja see ongi selle rahva probleem siin. Me ei ole uskunud seda, mida vanale Iisraelile öeldi. Need sõnad on suunatud nii meile kui ka neile. Meile kuulutatakse täpselt sama evangeeliumi, mida kuulutati neile.

TAM1897 Q1 29.10Seega kartkem, kuni tõotus pääseda Jumala hingamisse veel kehtib, et keegi teist ei osutuks hiljaks jäänuks. Sest meile on kuulutatud evangeeliumi nii nagu neilegi, kuid neil polnud kasu sellest sõnast, mis nad kuulsid, sest nad ei võtnud seda vastu usus. Meie aga, kes oleme uskunud, astume Jumala hingamisse.

TAM1897 Q1 29.11Seega on see, mis hoidis neid maalt eemal, täpselt see, mis hoiab ka meid maalt eemal. Ja nagu ma eile õhtul ütlesin, pole meil siin õigupoolest üldse midagi teha, sest me ei peaks olema selles maailmas. Nii nagu Iisraelil polnud nelikümmend aastat kõrbes üldse midagi teha, nii pole ka meil enam midagi teha siin selles kõrbes. Kuulge:—

TAM1897 Q1 29.12Jumala tahe polnud see, et Iisrael rändas nelikümmend aastat kõrbes. Ta tahtis viia nad otse Kaananisse ja asutada nad sinna püha, õnneliku rahvana. Ent „oma uskmatuse pärast ei võinud nad sisse saada.“ … Tagasilanguse ja usuhülgamise tõttu hukkusid nad kõrbes ning uus põlvkond kasvas üles, et siseneda tõotatud maale. Samuti polnud Jumala tahe see, et Kristuse tulemine oleks pidanud nii kaua viibima ja Tema rahvas jääma nii paljudeks aastateks sellesse patu ja hädade maailma. Ent uskmatus lahutas nad Jumalast. Kui nad keeldusid tegemast neile määratud tööd, laskis Jumal kasvada üles teistel, kes kuulutust edasi kandsid. Halastusest maailma vastu viivitab Jeesus tulekuga, et patused võiksid veel kuulda hoiatust ja leida Temas kaitset, enne kui vallandub Jumala viha.

TAM1897 Q1 29.13Samuti polnud Jumala tahe see, et Kristuse tulemine oleks pidanud nii kaua viibima ja Tema rahvas jääma nii paljudeks aastateks sellesse patu ja hädade maailma. Ah, meie oleme selle eest vastutavad. Kas pole nii? Kus peitub vastutus? Milles oleme süüdi? – Uskmatuses. Aga mis oli Iisraeli rahva südametes, mis põhjustas nende uskmatuse? – Egiptus, Egiptus, Egiptus. Mis on siis olnud nende inimeste südametes, mis on põhjustanud selle uskmatuse ja selle eemaldumise Jumalast? – Egiptus, sama kindlalt kui Egiptus kunagi seal kaugel. Vaimses mõttes see, mis on Egiptus – maailm, ebajumalateenistus, pimedus, mis on uskmatus. Sõna „uskmatus“ väljendab seda kõike. Te teate, et just sõna „Egiptus“ on pimeduse sümbol.

TAM1897 Q1 29.14Vaadake veel kord seda lõiku:

TAM1897 Q1 29.15Kui kõik need, kes olid töötanud ühiselt a. 1844, oleksid võtnud vastu kolmanda ingli kuulutuse ja kuulutanud seda Püha Vaimu väes, siis oleks Issand nende jõupingutustega võimsalt kaasa töötanud.

TAM1897 Q1 29.16Kuna Issand tegutses nende pingutustega võimsalt töö alguses, mis on siis puuduse põhjus? – Püha Vaimu puudus. Ainus, mis puudub, on Püha Vaimu vägi. Just see annab meile jõudu ja teeb võimsaid tegusid. See on Püha Vaim; ja kui see oleks vastu võetud, „Valgusetulv oleks valatud üle maailma.“ (sõnasõnaline tõlge)

TAM1897 Q1 29.17Just nii on öeldud Ilmutuse raamatu 18. peatükis: „ma nägin taevast alla tulevat veel üht inglit, kellel oli suur autoriteet, ja kogu maa lõi tema auhiilgusest särama.“ See on täpselt sama, millele siin viidatakse. Mis hoiab seda valguse voolu tagasi? Kas see valguse vool on alates sellest ajast oodanud, et maailmale laiali paiskuda? — Jah. Mis on seda pärast 1844. aastat tagasi hoidnud? — Uskmatus. Mis on seda sellest ajast saadik tagasi hoidnud? – Uskmatus. Kas pole siis aeg, et me leiaksime vabanemise Egiptuse orjusest? Oo, mõelge sellele! Sõnum oleks kuulutatud Püha Vaimu väes; Issand oleks nende jõupingutustega võimsalt tegutsenud; valgusetulv oleks valatud üle maailma; juba aastaid tagasi oleks maailma elanikke hoiatatud, lõputöö oleks lõpule viidud ja Kristus oleks tulnud oma rahvast lunastama! Oo, ärgem siis enam viivitagem! Miks ei peaks me vabanema Egiptusest ja kõigest, mida see sõna endas kätkeb – vaimsest Egiptusest? Antagu Püha Vaim ja rakendagu ta see võimas vägi patuste heaks; et see valguse tulv valgustaks maailma; et maailma hoiatataks; et Kristus tuleks; et meid lunastataks sellest patu ja kurbuse maailmast.

TAM1897 Q1 30.1Nüüd näete olukorda siiani. Egiptuse pimedus ja orjus on meid kõik need aastad valitsenud, sama kindlalt kui see valitses Iisraeli üle pärast seda, kui nad olid ületanud Punase mere, ja kui nad olid kõrbes. Ja Jumal on pakkunud ka seda rahvast toita taevase leivaga – leivaga, mida ta heaks kiidab, leivaga, mida ta neile anda saab ja mis loob sellise olukorra, et ta saab neid õnnistada igasuguste vaimsete õnnistustega. Aga siin ütlevad ikka veel nii paljud: „Oi, meie hing vihkab seda kerget leiba. Lähme tagasi Egiptusesse, kus saame süüa sibulaid, porruid ja küüslauku. Kui see on tervisereform, siis ma ei taha sellest midagi teada.“ Kus me oleme olnud? Kas lubame Issandal meid toita? Kas võtame vastu Jumala menüü? Või igatseme porruid, sibulaid ja küüslauku ning Egiptuse lihapotte? See on küsimus.

TAM1897 Q1 30.2Te olete nüüd nõustunud, et just selline on olukord, et Egiptuse orjus on kõige selle põhjus ja et uskmatus on Egiptuse orjuse põhjus. Te olete nõustunud, et meil pole nüüd vaja – nagu teistelgi polnud vaja – enam kauem oodata, et Egiptuse orjusest vabastataks. Nüüd uurime hetkeks, kuidas see vabastamine toimub; ja selle võti peitub nendes sõnades: „Siin on need, kes peavad kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust“ (KJV sõnasõnaline tõlge).

TAM1897 Q1 30.3Pöördugem Jumala käskude poole ja vaatame neid hetkeks 2. Moosese raamatu 20. peatükis. Kui vaja oleks veel mingeid tõendeid selle kohta, et oleme ikka veel Egiptuse orjusest mõjutatud, siis on see kindlasti otsustav tõend, mis asja lõplikult kinnitab. Veel hiljuti ei olnud teie ega mina kunagi näinud seitsmenda päeva adventistide välja antud kümne käsu koopiat, milles oleksid olnud kõik kümme käsku. Mina ei olnud seda näinud kuni hiljuti. Ja ometi oleme rääkinud käskude pidamisest; oleme teistele inimestele käskudest jutlustanud; oleme osutanud, kuidas Rooma on käske muutnud, neljanda välja jätnud ja kümnenda kaheks jaganud, samal ajal kui meie ise oleme oma avaldatud käskude eksemplaridest või neist, mida oleme ostnud ja mille keegi teine on avaldanud, osa käske ise välja jätnud.

TAM1897 Q1 30.4Jumal kuulutas oma seaduse taevast. Kas ta rääkis rohkem, kui käskudesse kuulub? Kas ta rääkis liiga palju? Kas ta rääkis rohkem, kui vaja oli? – Ei; sest see oli täiuslik ja kui ta rääkimise lõpetas, polnud midagi lisada. Noh, kui polnud midagi lisada, kui ta rääkimise lõpetas, kas ta siis alustas enne, kui vaja oli? Kuna polnud midagi lisada, kui ta rääkimise lõpetas, kas on midagi enne, kui ta hakkas otse meiega rääkima meie heaks? Teiste sõnadega, kas ta rääkis ühe sõna liiga palju või ühe sõna liiga vähe? – Ei! Ei! Ei!

TAM1897 Q1 30.5Vaadakem siis, mida ta ütles. Siin see on: „Ja Jumal rääkis kõik need sõnad, öeldes: … Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.“ Kas sealt ta alustab? Kas ta alustab sõnadega: „Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval“? – Ei. Kas teie olete sealt alustanud? Te teate, et olete. Noh, kui Jumal sealt ei alustanud, aga teie ja mina alustame sealt, kas me ei jäta siis välja midagi, mida ta ütles ja mis on samuti meie heaolu jaoks oluline? Kus ta alustas? Lugege seda. „Ja Jumal rääkis kõik need sõnad, öeldes: Mina olen Issand, su Jumal, kes sind on toonud välja Egiptuse maalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.“

TAM1897 Q1 30.6Kas te ei näe, et oleme välja jätnud just selle, mis näitab vabastamist Egiptuse orjusest? Ja miks oleme selle välja jätnud? Oh, sest oleme arvanud, et meid ei ole Egiptusest vabastatud – ja nii see ongi. Oleme arvanud, et meid ei ole kunagi Egiptusemaalt välja toodud – ja meie uskmatuse tõttu ongi see nii. Oleme mõelnud: „ega ole iial kedagi orjanud.“ Aga me olime. Me olime orjad iseendale, patu võimule – vaimsele Egiptusele. Aga täna õhtul on vabanemine Egiptuse orjusest, ja Jumal kutsub teid ja mind sellele vabanemisele Egiptuse orjusest. Ja ta ütleb täna õhtul teile ja mulle häälega, mis kõmiseb nagu tookord Siinai mäelt, ja milles on Jeesuse Kristuse pääste: „Mina olen Issand, su Jumal, kes olen sind välja toonud Egiptuse maalt, orjusekojast.“ Kas te tulete välja? Kas te tunnistate, et ta on teid Egiptuse maalt vabastanud? Orjusekojast? Kui mitte, siis miks mitte?

TAM1897 Q1 30.7Meie vaenlased viskavad meile ette: „Oi, need käsud pole minu jaoks. Mind pole kunagi Egiptusest välja toodud.“ Jumala seaduse vaenlased, Jumala päästmise vaenlased viskavad seda teile ette. Nad on öelnud seda mulle – meile kõigile –, et see seadus ei kehti kellegi teise kohta peale juutide, sest keegi peale juutide pole kunagi Egiptuse orjusest vabastatud. Nad ütlevad: „Oi, sa ei pea mulle seda jutlustama, mind pole kunagi Egiptusest välja toodud.“ See on muidugi tõsi, kuid see ei tee neile au. Teie ja mina peame seisma nagu need, kes on Egiptuse orjusest lunastatud, ja vastama sellele: „Tänu Issandale, mind on Egiptusest välja toodud“; ja, mu vaene, hüljatud vend, kui sind Egiptusest välja ei tooda, hukkud sa Egiptuse rikutuses.

TAM1897 Q1 30.8Muidugi ei suuda keegi seda seadust pidada, kui ta on Egiptuses. Nemadki ei suutnud seda teha. Jumal vabastas nad Egiptusest, et nad saaksid seadust pidada. Egiptuses olemine tähendab patus olemist, ja ükski inimene ei suuda patus olles pidada Jumala seadust; sest patt ise on seaduse rikkumine. Muidugi ei saa te käske pidada, kui olete Egiptuses. Te ei saa; mina ei saa. Aga las Issand vabastab meid, ja siis saame käske pidada, ja mitte enne seda. Issand teadis seda piisavalt hästi; seepärast, kui ta tahtis, et vaarao laseks Iisraeli lapsed minna, ütles ta: „Lase mu rahvas minna, et nad võiksid mind teenida.“ Muidugi ei saanud nad Egiptuses Jumalat teenida. Ta tahtis, et nad vabastataks, mitte ainult kehaliselt, vaid ka vaimselt. Ja siis, kui ta andis neile oma seaduse, mida nad pidid pidama, oli esimene asi, mida ta neile ütles: „Mina olen Issand, su Jumal, kes sind on toonud välja Egiptusemaalt, orjusekojast,“ et nad seda saaksid pidada.

TAM1897 Q1 31.1Mis seadus see üldse on? – Vaimne seadus. „Me ju teame, et Seadus on vaimulik.“ Mis Egiptus on siis seaduse esimeses salmis? – See on vaimne Egiptus. „Seadus on vaimulik.“ Seaduses nimetatud Egiptus on seega vaimne Egiptus, ja see tähendab teile ja mulle vabastust vaimsest Egiptusest, mis on vabastus patu orjusest.

TAM1897 Q1 31.2S. H. Lane. – Kas te arvate, et nad olid mõnda aega vaimselt Egiptusest väljas?

TAM1897 Q1 31.3Raske öelda. Mooses oli muidugi alati; Kaaleb oli alati; Joosua oli alati.

TAM1897 Q1 31.4E. J. Waggoner. — Seitsekümmend vanemat nägid Jumalat.

TAM1897 Q1 31.5Jah, nad nägid Jumalat. Kuid on raske öelda, kas rahvas oli Egiptusest väljas. Mooses oli alati väljas. Isegi kui ta oli füüsiliselt Egiptuses, oli ta vaimselt sellest väljas. Kaaleb ja Joosua olid vaimselt alati Egiptusest väljas. Ma olen mõelnud, et Punase mere ääres lauldud võidulaulus oli kogu kogudus vaimselt Egiptusest väljas, kui nad oleksid sellest kinni pidanud. Nagu Issand ütles: „Oh, et mu rahvas oleks kuulanud mu häält ja käinud mu seaduste järgi, siis oleksin ma kiiresti alistanud nende vaenlased neile.“ Aga kui nende usku proovile pandi, juba esimesel sammul, mida nad astusid, kui nad olid Maras, kus oli kibe vesi, viskasid nad oma usu kõrvale ja soovisid, et oleksid jälle Egiptuses. Kui me satume kibeda kogemuse ette, kas peame seda tõendiks, et Issand on meid hüljanud? – Ei; tänagem Issandat, et see kibe kogemus on meie heaks, ja Jumal suudab kibeda magusaks muuta.

TAM1897 Q1 31.6(Hääl) Vabandage, vend Jones, aga siin on üks salm – Heebrea kirja 11. peatüki 27. salm –, mis näitab, et Mooses pöördus Egiptusest ära just seal Egiptuses.

TAM1897 Q1 31.7Kindlasti. Niisiis, kuigi ta oli füüsiliselt Egiptuses, oli ta vaimselt Egiptusest väljas.

TAM1897 Q1 31.8E. J. Waggoner. — Issanda lunastatud tulevad lauldes Siioni.

TAM1897 Q1 31.9Jah: ja kui nad oleksid jätkanud Moosese laulu laulmist ning seda teinud samas usus, millega nad seda tol ajal laulsid, oleksid nad lauldes sisse astunud sellesse maasse. Ja just seda tahab Jumal, et me meeles peaksime. Ta tahab, et me suunaksime oma südamed sellele heale maale; ja kui meie südamed on seal, siis on seal ka meie elu igatsus. Ja siis saab Jumal peagi täita meie elu selle õnnistatud maa rõõmuga. Ja see tähendab, et Jumal on meiega.

TAM1897 Q1 31.10Te teate hästi, et isegi praegu, selle asemel et süda oleks seal maal, on see siin maal. Mõnedele meie omadest tundub, et paluda inimesel sellest riigist eralduda, on reetmine. Paluda inimesel sellest riigist eralduda, minna üle sellele maale ja jätta selle riigi ametid ja poliitika rahule, tundub neile peaaegu sundusena. Need inimesed on Egiptuses, kuid Jumal on nad Egiptusest välja kutsunud, et nad suunaksid oma südamed parema maa poole, paneksid kogu oma kiindumuse sinna ja töötaksid selle maa heaks kogu oma olemuse jõuga; nii et rõõmu ja au voolud sellest maast voolaksid nende südametesse; nii et kogu maailm ja kogu universum teaksid, et Jumal on tõepoolest nende Jumal. Kui see on tehtud, võtab töö lõpuleviimine ja Issanda tulek vaid lühikese aja.

TAM1897 Q1 31.11Kui Iisraeli lapsed olid Punase mere ääres, avaldus seal Jumala vägi, mis hämmastas rahvaid niivõrd, et kui luurajad maale läksid, ütles Raahab: „Kogu maa tunneb teie ees hirmu ja kartust, sest me oleme kuulnud, mida Jumal teie heaks on teinud, ja rahva südamed on sulanud.“ See on tõsi. Veel üks mõte vaimse Egiptuse kohta: Jeesuse kohta on kirjutatud: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Miks on see Jeesuse kohta kirjutatud? Miks läks Jeesus Egiptusesse? Miks viidi ta Egiptusesse? Ta oleks võinud pääseda Petlemma laste tapmisest, minnes sellest kohast vaid lühikese vahemaa kaugusele, ega oleks pidanud minema ligi nii kaugele kui Egiptusesse. Kui Heroodese käsk välja anti, ei tapetud kõiki väikesi lapsi Palestiinas. See puudutas ainult Petlemma, selle ümbrust ja äärelinnu. Petlemm asus Jeruusalemmast vaid kuue miili kaugusel, ja Jeruusalemma lapsi ei tapetud; seega oleks Issand pääsenud, kui ta oleks viidud kümne või kaheteistkümne miili kaugusele.

TAM1897 Q1 31.12Miks siis viidi ta Egiptusesse? – Et täituks see, mis on kirjutatud: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Ta oli meiega üks; teiega ja minuga. Ta oli meiega üks; ja nagu Jumal kohtas oma rahvast Egiptuses ja viis nad sealt välja, nii tuli ka meie Päästja sinna, kus me oleme, ja oli selline, nagu meie oleme, ning kutsuti Egiptusest välja, näidates sellega, et igaüks, kes tahab olla selline nagu tema, peab samuti Egiptusest välja tulema. Ta oli Jumala Poeg ja kutsuti Egiptusest välja, näidates sellega, et kõik, kes tahavad olla Jumala pojad, peavad samuti Egiptusest välja tulema; sest kõigi kohta on kirjutatud nagu tema kohta: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Kas te olete Jumala poeg? „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“

TAM1897 Q1 31.13Veidi aega tagasi nägime, et meid tuleb Egiptusest välja tuua, et me saaksime pidada Jumala käske. Nüüd näeme, et Jeesusele järgnemiseks peame olema Egiptusest välja kutsutud. Jumala käskude pidamine nõuab, et meid viidaks Egiptusest välja; usk Jeesusesse nõuab samuti, et meid viidaks Egiptusest välja. Ja mõlemad on väljendatud Ilmutuse raamatus 14:12: „Siin on need, kes peavad kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust“ (KJV sõnasõnaline tõlge).

TAM1897 Q1 32.1Nii näete, et algusest lõpuni on olemas vaimne Egiptus; ja kogu lunastusplaan on lihtsalt vabastamine Egiptuse orjusest Jumala väe abil; see on välja kutsumine Egiptusest Jumala poegade kuulsusrikasse vabadusse. Kas me siis tuleme Egiptusest välja, et saaksime tõepoolest teenida Issandat? Kas me teeme seda nii, et saaksime tõeliselt pidada Jumala käske ja Jeesuse usku? Mida me peame tegema? Kas me peaksime sellelt konverentsilt lahkuma, olles ikka veel Egiptuses? Kas me peaksime sellele konverentsile jääma ja Egiptuses püsima? Oo, kas me ei peaks saama täielikult vabastatud Egiptusest ja kõigest, mida see sõna endas kätkeb?

TAM1897 Q1 32.2Vabastus on meile tasuta, see on meile antud. Oo, siis olgu iga süda avatud, iga hing pööratud Jumala poole ja otsigu teda patu tunnistamise kaudu, et me saaksime vabastatud pimedusest; ja et me saaksime enne konverentsi lõppu vabastatud Jumala poegade kuulsusrikasse valgusesse ja vabadusse; sest „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Seda ta ootabki. Kas me laseme tal oodata? Ja kui see aeg saabub, täitub see sõna; kolmanda ingli sõnum kuulutatakse välja Püha Vaimu väes; Issand tegutseb võimsalt koos meie pingutustega; valguse vool valatakse maailma peale; varsti hoiatatakse maailma elanikke; lõpetustöö viiakse lõpule; ja Kristus tuleb oma rahvast lunastama. Oi, ma arvan, et oleme lähemal ajale, mil Jumal meid vabastab, kui oleme kunagi unistanud. Jumala vabastus on meile nii lähedal! Kas me astume sellele maale? Iisrael ebaõnnestus, sest nad ei uskunud. Nad ei näinud imelisi asju tema tõotustes. Need tõotused on nüüd meile. Need peavad olema teile ja mulle sama reaalsed, kui need olid talle, kui ta need andis Iisraelile, kellele need reaalsed ei olnud.

TAM1897 Q1 32.3Te teate, et on kirjutatud:—

TAM1897 Q1 32.4Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd. Selle klaasmere ääres seisid Jumala kanneldega need, kes olid võitnud metsalise, tema kuju ja ta nime arvu. Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu.

TAM1897 Q1 32.5Ah, aga Jumala sulase Moosese laul oli laul vabastamisest Egiptuse orjusest; ja need, kes saavutavad võidu metsalise ja tema nime ja tema kuju ning tema nime arvu üle – millest nad on vabastatud? – Nad on vabastatud Egiptuse orjusest, sama kindlalt kui Mooses. Ja nad laulavad Moosese laulu, sest ka nemad on vabastatud Egiptuse orjusest. Piibel on sellest täis. Vaimuliselt oleme olnud Egiptuses, ja oh, et Jumal meid sealt päästaks! Siis laulame me Issandale seda laulu:—

TAM1897 Q1 32.6Ma laulan Issandale, sest ta on auga võidutsenud: ta on visanud hobuse ja selle ratsaniku merre. Issand on mu tugevus ja laul, ja ta on saanud mu päästjaks: ta on mu Jumal, ja ma valmistan talle eluaseme.

TAM1897 Q1 32.7Kas te teete seda? Kas te teete seda? Ma elan koos nendega ja kõnnin nende keskel ja olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas.

TAM1897 Q1 32.8Seepärast, „Lahkuge nende keskelt ja eralduge neist, ütleb Issand. Ärge puudutage midagi rüvedat ja mina võtan teid vastu.“ Ja, „Mina olen teie Isa ja teie olete minu pojad ja tütred, ütleb Kõigeväeline Issand.“

TAM1897 Q1 32.9Aga: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“

TAM1897 Q1 32.10[Ta on] mu isa Jumal, ja ma ülistan teda. Issand on sõjamees: Issand on tema nimi. Ta on visanud vaarao sõjavankrid ja tema väe merre; ka tema valitud väepealikud on uppunud Punases meres. Sügavused on nad katnud: nad vajusid põhja nagu kivi. Su parempoolne käsi, Issand, on saanud kuulsaks oma väes: su parempoolne käsi, Issand, on vaenlase puruks löönud. Ja oma suurepärase võimsuse tõttu oled sa kukutanud need, kes sinu vastu tõusid: sa läkitasid välja oma viha, mis neelas nad nagu kõrred. Ja su ninasõõrmete puhumisega kogunesid veed kokku, vood seisid kuhjana püsti ja sügavuse veed tardusid mere südames. Vaenlane ütles: „Ma jälitan, ma jõuan järele, ma jagan saagi; mu himu saab neist rahuldatud; ma tõmban oma mõõga, mu käsi hävitab nad.“ Sa puhusid oma tuulega, meri kattis nad; nad vajusid nagu plii võimsatesse vetesse. Kes on sinu sarnane, Issand, jumalate seas? Kes on sinu sarnane, pühaduses auline, kiituslauludes aukartust äratav, imetegusid tegev? Sa sirutasid oma parema käe, ja maa neelas nad. Sa oled oma halastuses juhtinud välja rahva, kelle sa oled lunastanud.

TAM1897 Q1 32.11Nii on kirjas: „Sa oled juhtinud välja rahva, kelle sa oled lunastanud.“ Kas ta on teid lunastanud? Lunastanud millest? – Lunastanud patust. Ja patt on vaimne Egiptus.

TAM1897 Q1 32.12Sa oled juhtinud neid oma jõuga oma püha elupaika. [Las ta teeb seda.] Rahvad kuulevad ja kardavad.

TAM1897 Q1 32.13On saabunud aeg laulda Moosese laulu. Kas me laulame seda? Aga me ei laula seda Egiptuses. Te ei saa seda laulda, kui olete Egiptuses, sest nemadki ei saanud seda laulda enne, kui nad olid Egiptusest vabastatud.

TAM1897 Q1 32.14Rahvad kuulevad seda ja kardavad: kurbus haarab Palestiina elanikud. Siis hämmastuvad Edomi vürstid: Moabi vägevad mehed, värin haarab neid; kõik Kaanani elanikud sulavad ära. Hirm ja õudus langevad nende peale; su käsivarre vägevuse tõttu jäävad nad liikumatuks nagu kivi; kuni su rahvas üle läheb, o Issand, kuni rahvas üle läheb, kelle sa oled omandanud. Sa tood nad sisse.

TAM1897 Q1 32.15Keda ta toob sisse? Mida te ütlete? Keda toob Issand oma elupaika? Teid? Kas te olete Egiptusest väljas? „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Sa „istutad nad oma päranduse mäele, paika, Issand, mille sa oled endale elamiseks rajanud.“ Siis elame me seal Issandaga ja nii oleme me igavesti Issandaga.

TAM1897 Q1 33.1Pühamus, Issand, mille su käed on rajanud. Issand valitseb igavesti ja igaveseks. Sest vaarao hobused läksid koos tema sõjavankrite ja ratsanikega merre, ja Issand tõi mere veed nende peale tagasi; aga Iisraeli lapsed läksid kuival maal mere keskel. Ja prohvetanna Mirjam, Aaroni õde, võttis tamburiini kätte; ja kõik naised läksid tema järel tamburiinidega ja tantsides. Ja Mirjam vastas neile: „Laulge Issandale, sest ta on auga võidutsenud: ta on visanud hobuse ja selle ratsaniku merre.“

TAM1897 Q1 33.2„Ma olen teid Egiptusest välja kutsunud,“ ütleb Issand, ja me oleme Egiptusest välja tulnud. Nüüd ütleb ta: „Mina olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas.“ „Mina olen Issand, su Jumal, kes sind on toonud välja Egiptuse maalt, orjusekojast,“ ja: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Ja just seda tähendabki täna, kui öeldakse: „Siin nad on, siin nad on – SIIN ON NEED, kes peavad kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust.“

TAM1897 Q1 33.3Kogudus laulab:—

TAM1897 Q1 33.4Lunastatud! Kuidas ma armastan seda kuulutada! Talle verega lunastatud; Lunastatud tema lõpmatu halastuse läbi, Tema laps olen ma igavesti.