Päästmise teadus. – Nr 2

TAM1897 D 59.2Jutlus pühapäeva õhtul, 14. veebruaril 1897 Avaldatud Üldkonverentsi päevalehtedes 17. veebruaril 1897, 1. köide, nr 4, lk 59–64 ja 18. veebruaril 1897, 1. köide, nr 5, lk 65–66.

TAM1897 D 59.3Veel paar selgitavat sõna enne, kui alustame tänaõhtust õppetundi: kahtlemata on paljud ehk mõnevõrra kahelnud, kas kõik, mis eelmisel õhtul öeldi, peab paika. See peab paika. Ma ei rääkinud suvaliselt. On tõsi, et ma ei arendanud kõike üksikasjalikult välja, kuid kui te mõtlete selle peale, mida ma rääkisin, kui saate selle trükis kätte, näete, et see on tõsi. Kui ma ütlesin, et lumikelluke on tasakaalus maaga ja maa on tasakaalus lumikellukesega, siis kui mitme tonni kaaluga meteoor kukub maale, kas gravitatsioon ei ole siis suurem kui varem? Ja kas see ei hävitaks lille ja maa vahelist tasakaalu? – Ei, sest mitte ainult maa, vaid kogu universum on selle lillega tasakaalus. Kas te mäletate, et gravitatsiooniseadust uurides on teaduslik väide järgmine: iga aineosake universumis tõmbab ligi iga teist osakest, nii et mitte ainult maa, vaid kogu universum on tasakaalus lillede vajadustega; seega ei suurendaks meteoriidi kukkumine universumi gravitatsiooni.

TAM1897 D 59.4Kõigepealt paar selgitavat sõna: kui ma oleksin eelmises tunnis rääkinud teemal „Teadus Piiblis“ või „Teadus ja Piibel“, oleksin põhjalikumalt arutanud, mis on gravitatsioon ja mis see ei ole, lähtudes selle sõna teaduslikust tähendusest. Aga ma ei rääkinud sellest; kõik, mida ma eelmisel õhtul kavatsesin teha, oli esitada fakt gravitatsiooniseaduse avastamise kohta ja selle teooria seadusena. Alates Newtoni ajast on selle seaduse teooria suhtes toimunud vaatepunktide muutusi; kuid see ei mõjuta seadust.

TAM1897 D 60.1Rangelt võttes ei ole gravitatsioon üldse seadus, vaid lihtsalt Jumala võim. Tegelikult pole olemas mingeid „loodusseadusi“. Loodusseadused on vaid Jumala harjumused. Kõik, mis gravitatsiooniseadus on, on Jumala harjumus; Jumala võimu ilming. Kuid kuna ma ei arutanud, mis see tegelikult on, kasutasin neid termineid üldtunnustatud tähenduses ja ainult selleks, et kirjeldada seda kui seda, mille abil säilitatakse universumi tasakaal.

TAM1897 D 60.2Ma loen täna õhtul ette veel ühe teaduse määratluse. Ka see on võetud ühelt maailma juhtivalt tunnustatud teadlaselt: „Teadus on kõige täpsem teadmine, mis meil mingi teema kohta on.“ Sõna „teadus“ tähendab sõna-sõnalt teadmist. Määratlus, mille me eelmisel õhtul kuulsime, on õige. See on mõtlemise tulemus. Samuti on piisavalt hea määratleda seda kui kõige täpsemat teadmist, mis meil selle teema kohta on.

TAM1897 D 60.3Nüüd pöördume tagasi kahe punkti juurde, mida eelmises tunnis käsitlesime. Kus leidus kõige täpsem teadmine tähtede heleduse erinevuse kohta 1700 aastat enne, kui teadus selle avastas? — Piiblis. Siis kus leidus selle teema kohta tõeline teadus? — Piiblis. — Kus leidus kõige täpsem teadmine universumi tasakaalust 2500 aastat enne selle avastamist? — Piiblis. Milline oli siis maailma kõige teaduslikum raamat selle teaduse teemal? — Piibel. Pidage ikka meeles, et ma ei räägi teadusest ja Piiblist. Ma räägin päästmise teadusest. Ja kuigi võidakse viidata ka teistele teadustele, on see ainult lahutamatus seoses selle peamise teadusega. Just seda saame meie teada kõigi tõendite põhjal, mida suudame nende kahe tunni jooksul kokku koguda: et pääste on teadus, et see on universumi kõrgeim teadus, et see on meie uurimistööks kõige väärtuslikum ning et me tegutseme teaduslikult, kui seame selle uurimise esikohale ja pühendume sellele kogu hingest.

TAM1897 D 60.4Nüüd, Piibel ei ole traktaat ühegi teaduse kohta peale päästmise teaduse. See on süstemaatiline traktaat sellel teemal. Piibel viitab teistele teadustele; kuid Piiblis ei ole traktaate ühegi teise teaduse kohta. Viidatakse ka teistele teadustele, näiteks neile, mida oleme märganud kirjas korintlastele ja Jesaja raamatus; miks neile nendes kohtades viidatakse – teadusliku seisukoha väljendamiseks? — Ei, vaid selleks, et illustreerida meie arusaamisele paremini päästmise teadust. Miks on see astronoomiline tõde toodud 1. Korintlastele 15:41? Mis on eesmärk öelda: „üks täht erineb teisest kirkuse poolest.“ Kohe järgneb: „Samuti on lugu surnute ülestõusmisega. … Autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles. Nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles.“ Nii nagu üks täht erineb teisest tähest auhiilguses, nii on ka ülestõusmine. Seega näete, et selle teadusliku asjaolu mainimise eesmärk on illustreerida üht punkti päästmise teaduses, et aidata meil paremini mõista tõde päästmise teaduses.

TAM1897 D 60.5Miks tõi Jesaja oma kõnesse selle gravitatsiooni kohta käiva väite? Vaatame veidi edasi selles peatükis ja siis saame teada. Ma loen selle salmi ja seejärel veel ühe selle mõttekäigu lõpust, mida ta arendab. „Kes on mõõtnud veed oma peopesas?“ „Kellega te mind siis võrdlete või kellega ma olen võrdne? ütleb Püha. Tõstke oma silmad üles ja vaadake, kes on loonud need asjad, kes toob välja nende väe arvuliselt: ta nimetab neid kõiki nimepidi oma suure väe tõttu, sest ta on võimas; ükski ei jää puudu.“ Jesaja 40:25, 26.

TAM1897 D 60.6Ükski ei jää tema tähelepanust kõrvale ja need kõik on tasakaalustatud iga väikese õie vajadustega, mis põllul kasvab. Aga miks ta juhib meie tähelepanu sellele ja toob selle siinkohal oma jutlusse sisse? — Mitte selleks, et esitada teaduslikku fakti, vaid et juhtida kõigi inimeste tähelepanu päästmise teadusele. Mida ta sellest järeldab? Me peame kõike seda kaaluma ja mõtlema, kes on kõik selle teinud? Ja siis loen edasi: „Miks sa ütled, Jaakob, ja räägid, Iisrael: ‚Minu tee on Issanda eest peidetud ja mu Jumal on jätnud mu õiguse tähelepanuta?‘“ Jesaja 40:27.

TAM1897 D 60.7Kui Jumal hoolitseb nii palju isegi meie jalge juures kasvava lille eest, siis ei ole see varjatud ega unustatud; kuidas saate te siis öelda, et olete Issanda eest varjatud ja et teie õigus on tähelepanuta jäetud ning et ta ei hooli teist enam? Nii näetegi, et igal juhul tuuakse teaduslik tõde sisse just selleks, et illustreerida teile ja mulle päästmise teadust.

TAM1897 D 61.1Veel üks mõte: kui need kirjanikud seda mõistsid, siis toimus see ilmutusena. Loomulikult ei saanud nad neid asju ühegi selle maailma teadusliku uurimuse kaudu. Issand ilmutas oma peamist teadust, päästmise teadust; ja ta kasutas teisi teadusi selle illustreerimiseks. Milline neist teadustest on siis Issandale kõige tähtsam? – Kindlasti päästmine. Kui Issand kasutas teisi teadusi ainult selle illustreerimiseks, on täiesti selge, et ta peab seda teadust teistest tähtsamaks.

TAM1897 D 61.2Kuid see pole veel kõik. Piiblis nimetatud üks mees oli põhjalikult kursis universaalteadusega – kõigi selle maailma loodusteadustega. Ma tahan, et te näeksite, et oli mees, kes oli põhjalikult kursis teadustega, mida praegu maailmas nii palju tähtsustatakse. Ja ma tahan, et te näeksite, mida ta selle kõige taustal ütleb. Siin on piiblikoht:—

TAM1897 D 61.3Ja Jumal andis Saalomonile ülimalt palju tarkust ja mõistmist ning südame avarust, nagu liiva on mere kaldal. Ja Saalomoni tarkus ületas kõigi idamaade laste tarkust ja kogu Egiptuse tarkust. Sest ta oli targem kui kõik inimesed; targem kui esrahiit Eetan ja Heman, ja Kalcol, ja Darda, Maholi pojad; ja tema kuulsus levis kõigisse ümbritsevatesse rahvastesse. Ja ta rääkis kolm tuhat vanasõna ning tema laule oli tuhat viis. Ja ta rääkis puudest, alates Liibanonis kasvavast seedrist kuni seinast välja kasvava hüsoopini; ta rääkis ka loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. 1. Kuningate raamat 4:29–33.

TAM1897 D 61.4Ta rääkis puudest, alates Liibanonis kasvavast seedrist kuni seinast välja kasvava hüsoopini. Kuidas seda teaduses nimetatakse? — Botaanika. Ta tundis botaanikat paremini kui keegi teine maailmas.

TAM1897 D 61.5Ta rääkis ka loomadest. Mis oleks selle teaduslik nimetus, kui seda täna sinna kirja pandaks? — Zooloogia. Saalomon mõistis zooloogiat paremini kui ükski tänapäeval elav inimene. Ta õpetas seda, sest on öeldud, et ta rääkis kõigist neist asjadest. Ta õpetas neid teadusi.

TAM1897 D 61.6„Ja lindudest.“ Mis teadus see on? — Ornitoloogia. Seega õpetas Saalomon botaanikat, zooloogiat ja ornitoloogiat.

TAM1897 D 61.7Mis järgmiseks? — „Ja roomajatest.“ Mis teadus see on? — Entomoloogia.

TAM1897 D 61.8„Ja kaladest.“ Mis teadusharu see on? — Ihtüoloogia.

TAM1897 D 61.9Inimesed, kes loevad seda piiblikohta, ei pea Saalomoni tavaliselt universaalseks teadlaseks. Aga kui oleks öeldud, et Saalomon rääkis botaanikast, zooloogiast, ornitoloogiast, entomoloogiast ja ihtüoloogiast, oleksid nad valmis ütlema: „Milline imeline mees Saalomon oli!“ Aga see ei oleks siis sugugi imelisem, kui see praegu on, sest kõik see ongi seal kirjas.

TAM1897 D 61.10Ma lugesin seda, et te näeksite, et Saalomon teadis midagi teadusest, mitte ainult midagi teadusest, vaid neist kõigist teadustest rohkem, kui ükski teine inimene on kunagi ühestki neist teadnud.

TAM1897 D 61.11Kuid kuigi ta mõistis kõiki neid teadusi nii põhjalikult ja oli neid kõiki õpetanud, ütleb ta järgmist: „Kuulgem kogu asja kokkuvõtet;“ kogu öeldu kokkuvõte on: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on kogu inimese kohustus; sest Jumal toob iga teo kohtu ette koos iga salajase asjaga, olgu see siis hea või paha.“

TAM1897 D 61.12Mis oli tema hinnangul tähtsam kui kõik teised teadused kokku? – Jumala pääste.

TAM1897 D 61.13Inglid mõistavad kõiki teadusi, kuid peavad pääsemist oma uurimise väärilisemaks kui kõiki teisi teadusi kokku. Ka prohvetid pidasid seda väärilisemaks ning kasutasid teisi teadusi vahendina, et pääsemist paremini mõista. Ja siin on mees, kes mõistis teisi teadusi, ning ta ütleb, et päästmise teadus ületab neid kõiki. Nüüd tahan, et te näeksite, et Jumal ise omalt poolt, kõigest sellest eraldatuna, on täpselt samal arvamusel.

TAM1897 D 61.14Vaadake siia: me lugesime just, et Saalomon õpetas kõiki neid teadusi. Kui palju neist õpetustest on meie jaoks kirja pandud, et saaksime neid uurida? — Mitte ühtegi. Jumal ei andnud meile ühtegi kirjet ega aruannet Saalomoni botaanikaõpetuse kohta. Ta ei andnud meile ega pannud kirja ühtegi õppetundi, mida Saalomon kunagi zooloogias või mõnes muus neist teadustest õpetas. Aga ta andis meile ikka ja jälle õppetunde nii Saalomoni kui ka kõigi teiste käest päästmise teaduse kohta. Kui pidada inglite arvamust vaid inglite arvamuseks, prohvetite arvamust vaid prohvetite arvamuseks ja Saalomoni arvamust vaid universaalse teadlase arvamuseks, siis milline on Jumala arvamus? — See on, et pääste on teile ja mulle väärtuslikum ning väärib meie uurimist rohkem kui kõik need teised teadused, mille teadmised ta ise meile andis.

TAM1897 D 61.15See teadus, mida Saalomon mõistis ja õpetas, ei olnud selline teadus nagu Huxleyl, Darwinil ja teistel selle ajastu teadlastel. Loomuliku mõistusega võib inimene süveneda loodusteadustesse ja teha palju avastusi. Ja kuigi need ei ole alati õiged, võivad nad siiski avastada mõningaid tõeseid aspekte. Aga see ei olnud Saalomoni viis. Jumal andis Saalomonile tarkust, nii et ta nägi kõike seda Jumala valguses. Ta rääkis kõigest sellest Jumala tarkuse kaudu. Seega oli teadus, mida Saalomon õpetas, Jumala teadus. Botaanika, mida ta õpetas, oli tõeline, jumalik botaanika. Zooloogia, mida ta õpetas, oli jumalik zooloogia. Kõigis neis asjades peitusid Jumala vaated, Jumala tõde, Jumala teadus. See ei olnud valesti nimetatud teadus.

TAM1897 D 62.1Noh, kuna see oli Jumala teadus ja oli iseenesest jumalik, miks siis Issand ei andnud seda kõike meile? Miks ta ei andnud maailmale Saalomoni traktaati botaanika ja kõigi nende teiste teemade kohta? — Selleks on põhjus; ja see on see, et see ei ole see, mida maailm kõigepealt vajab.

TAM1897 D 62.2Inimene võib omada kõike seda, ta võib kõike seda mõista, nagu tegi Saalomon. Kuid mis kasu sellest talle oleks, kui tal ei oleks ennekõike päästmise teadust? Saalomonil oli see kõik; kuid kui ta pööras oma südame Jumalast, päästmise teadusest ja selle kogu südamest uurimisest eemale, mis kasu oli talle siis teiste teaduste tundmisest? Kui palju suutis see teda patust eemale hoida? Kui palju jõudu oli selles, et hoida teda eemale tema loomulikust minast ning kurjusest ja rikutusest, mis temas oli?

TAM1897 D 62.3Te teate, et kui ta pööras oma südame ära Jumala teadusest, päästmise teadusest, kuigi tal olid kõik teised, oli ta sama halb, sama õel, sama sügavalt vajunud ebajumalateenistusse ja igasugusesse pühaduseteotusse, justkui ta ei teaks millestki isegi aabitsat.

TAM1897 D 62.4Seega saame aru, miks Issand ei säilitanud inimesele kogu olemasolevat teadust. Oletagem, et neil oleks see kõik olemas, nagu Saalomonil, ja nad suudaksid seda õpetada nii, nagu Saalomon seda õpetas. Kui süda ei ole Jumalale alistunud, kui hing ei ole päästetud, mis kasu oleks neil teadusest? See ei suudaks neid hoida eemal ühestki kurjusest ega rikutusest, mis inimese südames peitub.

TAM1897 D 62.5Need teadused ei ole esmajoones see, mida maailm täna vajab. Süda tuleb puhastada, hing tuleb päästa, kogu iseloom ümber kujundada, meel muundada Jumala kujuks ja auks, et elu peegeldaks tema õigust ning ilmutaks kogu maailmale üksnes Jumala tundmist. Kuigi meil on kõik, mida teadused suudavad anda, ei too see ilma päästmiseta mingit kasu; sest varsti ei jää meile sellest midagi alles. Selle üle tasub meil täna ise järele mõelda kõigis oma õpingutes, lugemistes ja uurimistöödes.

TAM1897 D 62.6On veel üks asi: Jumal tahab, et teie ja mina, kõik inimesed, mõtleksime õigesti igal teemal, millega tal on mingit pistmist. Tänapäeval on inimesi, kes mõtlevad kõigi nende teaduslike teemade üle, kuid nad ei mõtle õigesti. Nad jõuavad nii kaugele, et ei leia Jumalale üldse kohta. Ja inimene, kellel puudub Jumal, kellel puudub Jumala mõtte ja meele juhtimine, ei suuda nende teiste teemade üle õigesti mõelda. Kuid meel ei ole õige enne, kui see on uuendatud tema kujutise järgi, kes selle lõi. Meel peab olema ümberkujundatud, uuendatud. Meil peab olema täiesti teistsugune meel. Iga mõte peab olema allutatud Kristusele ja talle kuulekas.

TAM1897 D 62.7See ongi päästetöö. See tähendab Jumala kujutise taastamist hinges; meele viimist seisundisse, kus see on vaid elava Jumala õiguse ja mõtete peegeldus, särav väljendus. Kui see on tehtud ja Jumala töö selles maailmas on lõpule viidud – tehes Jumala tundmise teatavaks kõigile teistele inimestele –, siis avab Issand meile universumi ja igaviku. Siis avanevad meile uurimiseks kõik need teised teemad ja Issand võib meile öelda: „Minge, kuhu soovite, ma võin teid usaldada. Lai universum on teile avatud. Midagi ei peeta teie eest tagasi. See kõik on teie oma. See kuulub teile. Minge, kuhu soovite, jääge, kuhu soovite, tehke, mida soovite; ma võin teid usaldada. Mõelge mis tahes teemal, süvenege sellesse nii sügavale, kui soovite, te teete seda õigesti.“

TAM1897 D 62.8Nüüd, ma ei ütle, et inimesed peaksid täielikult eirama kõiki teisi teadusi, kuni me jõuame teise maailma. Ma ütlen lihtsalt, et päästmise teadus peab olema juhtivaks kõigi nende uurimisel. Kas Issand pole meile eeskuju näidanud, millist tähelepanu peaksime neile asjadele pöörama ja kuidas neid kasutada? Mis on nende teiste õpikute lugemise ja uurimise eesmärk? — Et need aitaksid meil päästmise teaduse asju paremini mõista ja õpetada, kui suudaksime ilma nende teadmisteta. Just nii kasutatakse neid Piiblis. Ta saadab meid kuulutama seda evangeeliumi, millega need teised tegelesid, ja on oma eeskujuga näidanud meile, kuidas seda kasutada. Sellega näitab Issand meile, et päästmise teadus peab olema juhtiv kõigi teiste universumis tuntud teaduste seas.

TAM1897 D 62.9See peab olema juhtiv kõigi teiste seas selles maailmas, ja kui me jõuame sellesse teise maailma, jääb see endiselt juhtivaks. Kui igavik avaneb meie ees ja kui me läheme kuhu tahame ning mõtleme millest tahame, kas me pöörame siis päästmisele selja ja ütleme: „Ma olen sellel erialal õpingud lõpetanud?“ — Ei. Me teame, et on kirjutatud: „Kristuse rist on lunastatute teadus ja laul kogu igaviku lõputute ajastute vältel.“ Siis, kui oleme siin oma õpingud lõpetanud, kui oleme lõpetanud kooli ja saabub aeg suurejooneliseks lõpuaktuseks ning astume igavikku õppima, suudame me seda kõige suuremat teadust paremini mõista kui siis, kui olime veel selles maailmas.

TAM1897 D 63.1Me märkisime eelmises õppetükis, et sõnade „teadus“ ja „teaduslik“ kasutamine pääsemise kontekstis ei ole väärkasutus. Pääsemine on teadus, see on teaduslik. Jumala Vaimu toimimine meeles, meele ja kogu elu muutmine Jeesuse Kristuse näo järgi, patust õigusesse – see on teaduslik asi. Seepärast, kui te seda uurite, pidage meeles, et me ei ole vähimalgi määral ebateaduslikud, kui teeme sellest alati iga teema peamise ja kõige olulisema osa. Need nn teadlased on ebateaduslikud, kuna nad eiravad seda, mis on kõigi teaduste peamine.

TAM1897 D 63.2On veel üks asi, mis on tõestatud; ja see on tõestatud kolme rahva puhul, mis on maailma hariduse eeskujudeks. Piibli rahva, juutide, Jumala rahva, nagu Piiblis kirjeldatud, ajalugu on tunnistatult eeskujuks ja uurimisallikaks kõigile, kes kavatsevad Jumalat teenida. Kreeka ja Rooma oma filosoofia, kirjanduse ja seadustega on eeskujuks paljudele neile, kes väidavad end järgivat Piiblit, ja kõigile teistele.

TAM1897 D 63.3Nüüd oleme näinud, et Jumala rahva seas oli mees, kes oli nii universaalne vanasõnade looja kui ka universaalne luuletaja ja universaalne teadlane. Tema laule oli tuhat viis ja tema vanasõnu kolm tuhat. Siin näete te erakordset mõistust; ja ometi näitas see, kellel oli kõigis neis asjades selline arusaamine, selline tarkus, oma eluga, et kogu selline teadmine on inimesele või inimese heaks täiesti jõuetu, kui puudub päästmise teadus, mis seda juhiks ja hoiaks õiguses kõige üle tasakaalu.

TAM1897 D 63.4Ma juhtisin teie tähelepanu mõni aeg tagasi asjaolule, et Jumal ei toonud meile ühtegi neist teaduslikest õpetustest. Nüüd juhin teie tähelepanu asjaolule, et ta tõi meile üleskirjutuse selle mehe elust, kui ta pöördus Jumalast eemale. Ta tõi meile üleskirjutuse sellest tohutust läbikukkumisest, mille see mees kõigi nende teadmiste kiuste korda saatis, kui ta unustas päästmise teaduse. Miks siis pidas Jumal teie ja minu jaoks olulisemaks jäädvustada kogu selle mehe elu pärast seda, kui ta Jumalast eemale pöördus, kui tuua meile ülevaade kõigist teaduslikest õpetustest, mida ta andis? Inimeste meelest, kumb on inimkonnale väärtuslikum? Kirjeldus Saalomoni ebaõnnestumisest, sellest tohutust ebaõnnestumisest, on inimkonnale väärtuslikum kui oleks olnud kogu teaduslik õpetus, mida Saalomon kunagi rääkis, kui see oleks tänapäeva inimkonna jaoks raamatusse koondatud; sest selles ebaõnnestumises näidati kogu maailmale, kui täiesti tühine ja vähem kui mitte midagi on kogu teadmine kõigest ilma Jumala päästmise tundmiseta.

TAM1897 D 63.5Teine suur näide on kreeklased. Loomulik meel ei suuda kunagi jõuda kõrgemale, täpsemale ja täiuslikumale mõtlemisele kui kreeklaste meel. Selles peegeldub inimliku mõtlemise täiuslikkus ilma Jumalata.

TAM1897 D 63.6Aga mida see neile andis? See on küsimus. Mida andis neile nende kirjandus? Mida andis neile nende filosoofia? Mida andis neile nende kunst? Mida andis neile nende religioon? Filosoofia, philo sophia – tarkuse armastus. Mis oli see tarkus? – See oli täielik rumalus. Jumal ütleb nii. Mis oli nende religioon? – See oli vaid mütoloogia. Mis oli nende kunst? – Jumal ütleb, et see oli ebajumalateenistus. Kas te mäletate seda kirjeldust?

TAM1897 D 63.7Jumala Sõna ei ütle, et kui Paulus kõndis nende kujudega ümbritsetuna ja nägi nende kunsti, siis ta seda imetles. Ei, seal öeldakse: „ta ärritus vaimus, sest linn oli täis iidolite kujusid.“ Mis see siis oli? — Ebajumalateenistus.

TAM1897 D 63.8Kuid isegi tänapäeval võtavad mehed, naised ja lapsed jäänuseid sellest, mis oli vaid ebajumalateenistus, ja kummardavad seda, nimetavad seda kunstiks ja jäljendavad seda. Nende mõtted keskenduvad sellele, nad kirjutavad sellest raamatuid ning õpetavad ja uurivad seda riigi koolides. Aga mis sellest kõigest võiks tulla? Mis sellest kreeklaste endi seas sai? Te teate, mida see neile tegi. Ma ei pea seda kordama – kirjandus, kunst, õigus, filosoofia, kõik need asjad. Rooma kopeeris oma filosoofia Kreekast rohkem, kui see pärines temast endast, kuid kirjandus on olemas. Ja mida see roomlastele andis? – Sama, mida see tegi teistele, kuid kui võimalik, tegi see nad veelgi halvemaks kui teised olid. Kogu Kreekas, niivõrd kui ma seda täheldasin, nägin ma kõikjal, et kreeklased austasid naist piisavalt, et katta korralikult iga naisfiguur, mille nad välja raiusid. Mees on muidugi alati alasti; kuid kui jõuame Itaaliasse, on see austus kadunud ja kõik on täiesti riieteta. Enamikul juhtudel on riietus täielikult kadunud; ja muide, tänapäeva kunsti täiuslikkus, mida kummardavad need, kes Rooma lähevad ja seal kunsti õpivad, seisneb ainult riieteta naisfiguurides, ja see pole mingil juhul kunst, kui see on valmis; ja ometi on see jõudnud kunsti täiuslikkuseni ning seda kopeeritakse kõikjal, ja selle puudusi kopeeritakse iga kord.

TAM1897 D 64.1Tahaksin küsida ühe küsimuse. Kes teist on kunagi näinud inimese jalgu põlvedest allapoole? Kui ma siin seisan, toetub mu keha raskus vasakule jalale. See tasakaalustab täielikult mu keha raskust. Parema jala varbad puudutavad põrandat. Kas mu parema jala lihased on täpselt samasugused kui vasaku omad? – Ei. Aga vaadake seda imelist kunstiteost. Just see erinevus ongi olemas. Mõlemad jalad on täpselt ühesugused ja me ei suuda leida isegi juuksekarva paksust erinevust. Seega näeme, et see pole mingil juhul kunst. Selle kohta oleks palju öelda, kuid ma ei pea täna õhtul kunstiloengut. Ma räägin sellest, milline on pääsemise väärtus ja milline on kõigi asjade kasu ilma selleta. Mis kasu oli Roomal ilma selleta? — Tema patud viisid ta hukatusse. Mis kasu oli Kreekal ilma selleta? — Tema patud viisid ta hukatusse.

TAM1897 D 65.1Niisiis, kui see tõsiasi on maailma ees kolmekordselt tõestatud – et inimvaimu igasugune pingutus, olgu see kuitahes täiuslik, on täiesti võimetu saavutama mingitki head, kui süda on Jumalast eemal –, mida saab Issand maailma heaks teha, kui need kolm maailmaõppetundi inimesi ei õpeta? Mida saab ta inimeste heaks teha, kui nad jätkavad sellel teel hoolimata nendest kolmest tõsisest hoiatusest? Jumal on need kolm juhtumit üles kirjutanud, et õpetada meile, kui võimetud on vaimu kõrgeimad pingutused kõigis teaduse, kunsti ja kirjanduse valdkondades inimestele mingit head tegema, neid patust eemal hoidma, neid mis tahes liiki hea poole juhtima, kui nad unustavad Jumala pääste ja päästmise teaduse, mille ta on andnud inimeste südametesse.

TAM1897 D 65.2Seepärast küsin: kas me peame jäljendama kreeklaste ja roomlaste rumalust? Kas me peame laskma end võluda nende ebajumalateenistusest ja pidama seda kunstiks? Kas me peame huvituma nende usundist, kui see on läbinisti nurjatus? Ei piisa sellest, et öelda, et see on mütoloogia; see on nurjatus.

TAM1897 D 65.3Aga keegi võib küsida: kas nende kirjandus pole mitte hindamatu? Vaadakem, mida Jumal sellest arvas. Sel ajal, kui ta kreeka keele kaudu tutvustas kogu maailmale päästmise teadust, oli Issandal silme ees kogu kreeka kirjandusmaailm ja muide ka rooma oma. Siiski leidis ta kogu selles valdkonnas vaid kolm lühikest lauset, mis olid väärt üles võtmist ja lisamist sellesse traktaati päästmise teaduse kohta. Ma toon need teile ette. Üks neist on „Apostlite tegude“ seitsmeteistkümnendas peatükis. See on tsiteeritud kreeka kirjanikult nimega Aratus ja kõlab järgmiselt. Ma loen alates kahekümne kaheksandast salmist. Paulus räägib ja ütleb:—

TAM1897 D 65.4„Ka mõned teie enda luuletajad on öelnud: „Meie oleme tema sugu.““ Üks kreeka kirjanik ütles, et inimene on Jumala järeltulija. Issand võttis selle üles ja ütles: „See on tõsi.“

TAM1897 D 65.5Teine on 1. Korintlastele saadetud kirja 15. peatükis, 33. salmis. Selle salmi esimene osa on: „Ärge laske ennast eksitada.“ Need on Issanda sõnad. Ülejäänud osa salmist on tsiteeritud kreeka kirjanikult nimega Menander: „halb seltskond rikub head kombed.“

TAM1897 D 65.6Kolmas on Tiituse kirjas, esimeses peatükis ja kaheteistkümnendas salmis, ning pärineb Epimenideselt järgmiselt: „Kreetalased on alati valelikud, kurjad kiskjad, laisad söödikud.“

TAM1897 D 65.7Need kolm lõiku olid kõik, mida Issand suutis kogu kreeka kirjanduse hulgast leida, mis olid väärt, et neid esile tuua ja neile oma heakskiit anda.

TAM1897 D 65.8Noh, ma ei väida, et see on kõik, mida keegi kasuks kasutada saab. Kreeka keeles on väärtuslikke ajaloolisi fakte. Aga Jumal õpetab asju, mis on kogu inimkonnale kõige väärtuslikumad; ta õpetab õiguse ja tõe põhimõtteid, mitte lihtsalt esitab maailmale hulga fakte. Ja kogu kreeka kirjanduse valdkonnast suutis ta leida vaid need kolm väidet, mida võiks kasutada tõe või õiguse huvides inimest juhtivate põhimõtetena: „Meie oleme tema sugu“; „halb seltskond rikub head kombed“; ja „kreetalased on alati valetajad“. Kes suudab leida veel midagi enamat, mis tooks talle kasu õiguse ja tõe, puhtuse ja aususe teel?

TAM1897 D 66.1Nüüd ärge unustage. Kreeklased ja roomlased ei olnud madalad, alandatud, räbalad ega harimatud paganad; nad olid aristokraatlikud, kultiveeritud ja äärmiselt haritud. Kuidas saakski see teisiti olla, kui asjad, mida nad teadsid ja õpetasid, on tippsaavutus, mille poole tänapäeva õpetajad püüdlevad? Julius Caesar oli üks kõige lihvitumaid mehi, kes kunagi elanud on – viisakuse, etiketi, esteetika ja üldisi kombeid silmas pidades. Aga milline oli tema iseloom? Isegi kõige tagasihoidlikum kirjeldus sellest, mis oleks kuidagi täielik või õiglane, ei sobiks trükkimiseks.

TAM1897 D 66.2Kui Issand on näidanud, kui täiesti tühine on kogu teadus, igasugune haritus ilma tema päästeta, siis ütlen ma uuesti: mida ta saab inimeste heaks teha, kui need asjad, mille ta on maailma ette seadnud, ei õpeta neile, et see pole õige tee? Kui inimesed ei lase end nendest asjadest õpetada valima õiget teed, tunnistama, et Jumala teadus on ülim ja et see, mida ta teab, on parim, siis kuidas saab inimkond loota pääsemist kurjast, mis on tabanud kõiki neid, kes on enne meid läinud?

TAM1897 D 66.3Jumala päästmise teadus on see, mida inimestel tuleb eelkõige teada; ja see peab meid juhtima, suunama, tasakaalustama, hoidma meid kõikjal, kõiges ja kõigi kurjade asjade vastu. Ja see teebki seda kõike. See on õnnistatud tõde. Ma lugesin eile õhtul ja loen uuesti:—

TAM1897 D 66.4Ehkki ma olen vähim kõigi Jumala pühade seast, on mulle antud see arm: kuulutada mittejuutidele Kristuse piiritut rikkust ja teha kõigile inimestele nähtavaks, mis on selle saladuse osadus, mis maailma algusest saadik on olnud peidetud Jumalas, kes on loonud kõik Jeesuse Kristuse kaudu. (KJV sõnasõnaline tõlge) Efeslastele 3:8, 9.

TAM1897 D 66.5Mis on see Jumala saladus? — „Kristus teie sees, kirkuse lootus.“ Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus, evangeelium, Jumala päästmisvõim — see on Jumala saladus; see on päästmise teadus. See on teaduslik tõde, mille ümber kõik teised teadused koonduvad. Seda Jumala päästmisvõimu peab iga inimene omama, et see hoiaks teda tagasi kurjast, mis temas on. Igas inimeses sündinud kurjus viib ta hukatusse, hoolimata kogu teadusest, kogu kirjandusest, kogu kunstist, kogu usundist, kõigest, mida maailm suudab pakkuda või on kunagi suutnud pakkuda, kui ta ei haara kinni Jumala päästmisjõust, mis tuleb inimesele Jeesuse Kristuse usust.

TAM1897 D 66.6Ilma selle jõuta südames on isegi teadus, mida Jumal õpetas – rääkimata kirjandusest, kunstist, usundist ja kõigest, mida paganad õpetasid –, võimetu hoidma inimest patust eemal. Ilma selle jõuta ilmneb iga inimese sisimas peituv kurjuse jälg, hoolimata kõigist neist muudest asjadest. Seepärast ongi see Jumala päästmisjõud: see päästab inimese igasugusest kurjusest.

TAM1897 D 66.7Jumala saladus, mis on Kristus teie sees, kirkuse lootus; Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus; Kristus, ja nimelt ristilöödud Kristus; ainult see, see, mis on kõik kõiges, mis on kõigi üle, kõiges, kõigi kaudu, nüüd ja igavesti – see on päästmise teadus, kõigi teaduste peamine; see, mis juhib kõiki teadusi, on kõigist tähtsam ja suunab kõigi uurimist. Olgu nii kõigi jaoks igavesti.

TAM1897 D 66.8Siis tõmbagu Issand oma Vaimu kaudu meid nii enda juurde; olgu süda nii avatud sellele jõule, selle saladuse osadusele, Jumala Vaimule, et ta võiks sinna istutada Jeesuse Kristuse, oma armu ja oma vooruse. Ja kui me hoiame oma südamed alati avatuna talle ja mitte kellelegi teisele peale tema, nagu lill päikesele, saame kogu selle täiuses tema õiguse, tema võimu, tema pääste, tema halastuse, tema tõe, tema rõõmu, tema rõõmsuse, tema rahu – oo, ja tema igavese elu!