Egiptus ja Iisrael

TAM1897 Q1 20.8Jutlus peetud neljapäeva õhtul, 4. märtsil 1897 Avaldatud General Conference Bulletin’is, esimene kvartal, 1897, 2. köide, nr 1, lk 20–26.

TAM1897 Q1 20.9Meie esimene õppetund tutvustas meile riigi tekkimist; ajaloo esimese riigi asutamist. Meie teine õppetund tutvustas meile ajaloo esimest näidet kiriku ja riigi lahususe kohta. Juba tol varasel ajal näitas Issand selgelt, kui täielik peaks olema kiriku ja riigi lahusus. Täna õhtul jälgime mõlemat, kuni need taas kohtuvad samal maal.

TAM1897 Q1 20.10Nimrod oli Kuši poeg; Kuš elas Etioopias; Kuš oli Hami poeg; ja Egiptus oli Hami maa. Seega jälgime Nimrodi sugupuud otse Egiptuseni; ja tema eeskuju jälgime samuti Egiptuseni. Kuigi Nimrod oli esimene mees, kes kandis kuningakrooni, esimene, kes kandis seda tiitlit ja kehtestas kuninga võimu, järgiti Egiptuses Nimrodi eeskuju kõigis selle ilmingutes kõige täielikumalt ja see juurdus seal kõige põhjalikumalt.

TAM1897 Q1 20.11Egiptuses tekkis kuningavõim alles pärast Nimrodi aega, pärast seda, kui ta oli kuninga koha ja võimu omavoliliselt enda kätte haaranud. Sest, nagu te mäletate, kui Nimrod seda tegi, oli see Jumala vastu, rahva ettekujutuse Jumalast vastu ja nende teadmiste Jumalast vastu. Tol ajal teadis rahvas, et sellega võttis Nimrod Jumala koha; ja tema nimi viitab vaadetele, mis tol ajal selle tegevuse suhtes valitsesid. Egiptuses järgiti sama teed. Egiptuse kroonikad kinnitavad, et Egiptuse esimesed valitsejad olid jumalad, järgmised olid pooljumalad, see tähendab poolenisti jumalad; nende järel tulid kuningad ise, kes olid inimesed.

TAM1897 Q1 20.12Seega näete, et selles maas oli toimimisviis identne sellega, mis valitses Šinaris. Egiptuses asus kuningas tahtlikult ja avalikult, omal algatusel, rahva silmis jumala kohale. Rahvas pidas teda selliseks. Päike oli jumal; Egiptuse kuningas oli päikese poeg. Ta oli rahva jaoks Jumal. Rahvas elas tema hingusest. Ta oli nende eluhingus. Nad said oma vaimu temalt. Nende jaoks oli ta „eluandja, nagu igavene päike“. (Vt „Piibli impeeriumid“, 7. peatükk, lõigud 27, 38, 43, 44, 49, 64, 71–83, 96, 102; 14. peatükk, lõigud 15, 16.) Seega ei olnud kuningas Egiptuses lihtsalt jumala esindaja ega asekuningas; ta oli jumala kehastus. Jumala elu elas kuninga sees ja jõudis kuninga kaudu rahva juurde. Seega oli kuningas rahvale elu, sest temas kehastus suur, kõike läbiv jumal – päike. Ei olnud ühtegi jumala omadust, mida kuningas rahvale ei kehastanud. Selline oli kuningavõimu ja valitsemise süsteem Vana-Egiptuses.

TAM1897 Q1 21.1Nüüd pöördugem tagasi Kaldea juurde, kui Jumal eraldas kiriku riigist, nagu lugesime eelmises õppetükis, kui ta ütles Aabrahamile: „Mine välja oma maalt, oma suguvõsast ja oma isa kojast maale, mille ma sulle näitan.“ Ja pidage meeles, et alles pärast seda, kui Aabraham oli lahkunud oma viimasest sugulasest, näitas Issand talle seda maad. Aabraham lahkus esmalt oma kodumaalt; teiseks oma isa kojast; ja kolmandaks oma sugulastest. Alles pärast seda, kui Lot läks üle Soodoma orgu, näitas Jumal Aabrahamile seda maad. 1. Moosese raamat 13:14, 15. Kui Jumal oli Aabrahami kutsunud ja ta oli lahkunud oma kodumaalt – kogu südamest ja hingest –, oma isa kojast ja kogu oma suguvõsast ning seisis seal, kus Issand tahtis, et ta seisaks, siis ütles Issand talle: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata sellest paigast, kus sa oled, põhja poole, lõuna poole, ida poole ja lääne poole; sest kogu maa, mida sa näed, annan ma sulle ja su soole igaveseks.“ Ma annan selle igaveseks omandiks.

TAM1897 Q1 21.2Nüüd küsin ma teilt: kui Jumal käskis Aabrahamil silmad tõsta ja vaadata, kas Aabraham nägi siis rohkem, kui ta oleks näinud, kui ta oleks silmad tõstnud ilma, et Jumal talle seda oleks käskinud?

TAM1897 Q1 21.3(Kogudus) Jah.

TAM1897 Q1 21.4Ta nägi seega midagi, mida ta poleks näinud, kui Jumal poleks talle öelnud vaadata. Ja kui Jumal käskis tal silmad tõsta ja vaadata, oli see, mida ta nägi, maa, mille Jumal talle oli tõotanud. Sel ajal näitas Jumal talle tõotatud maad, ja see oli maa, kuhu Issand teda kutsus. Ta ei andnud seda talle sel ajal, „Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks. Aga tõotas selle maa anda omandiks talle ja ta järeltulijatele.“ Ja ta vaatas igavesti selle taevase maa poole; selle maa poole, millel on linn, millel on alusmüürid, mille ehitaja ja looja on Jumal. Oli „tõotust, et temast saab maailma pärija“; ja Aabraham sai selle „usu õiguse kaudu“. Siis, kui Jumal ütles Aabrahamile, et ta vaataks seda, ja et ta annab selle talle ja tema soole igaveseks omandiks, mida ta nägi? Maailma?

TAM1897 Q1 21.5(Hääled) Ta nägi tulevast maailma.

TAM1897 Q1 21.6Ja see ongi maa, mis kuulus talle sellest ajast peale. „Ja kui te olete Kristuse omad, siis te olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse kohaselt.“ Ja see on teie maa ja minu maa. Ja oh! Kui kitsad, kui täiesti väärtusetud mõtted peavad olema sellel, kes rahuldub mõne muu maaga, või kellel on mingi kalduvus mõne muu maa poole, või kellel on mingitki kiindumust mõne muu maa vastu. Kuidas saab keegi nii teha, kui ta pilk on suunatud sellele maale, mida Jumal talle on näidanud ja kuhu ta teda kutsub!

TAM1897 Q1 21.7Aabraham suri. Iisak elas ja suri. Jaakob ja tema perekond viidi Egiptusesse, nagu Issand oli Aabrahamile öelnud: „Sinu järeltulijad on võõrad maal, mis ei kuulu neile,“ ja see oli Egiptus. Mõelge nüüd hoolikalt järele. Ärge unustage seda väljendit, mille Issand meile Egiptuse kohta annab, sest sellest on kasu tulevastes õppetundides. Maa, kus nad pidid olema võõrad ja teenima Issandat, oli Egiptus. Nad elasid seal sadu aastaid – maal, mis ei kuulunud neile. Ja pidage meeles, et see oli just see Egiptus, mida me oleme kirjeldanud, kus kuningas oli Jumala asemel ja oli rahva jaoks Jumal.

TAM1897 Q1 21.8Vaatame seda kirikut veel hetkeks lähemalt ja uurime, mida Issand sellega tegi. Meil on täna õhtul ees kaart, mis näitab meile seda maad. Siin on Kaldea, kust Aabram kutsuti; ja ta läks siit üles Mesopotaamiasse Harani, kus tema isa suri. Seal eraldati ta oma isa kojast ja seejärel tuli ta maale, kus ta eraldati Lotist.

TAM1897 Q1 21.9Kui Aabram selles maas viibis, kirjutati ajalugu, kui idamaade rahvad vallutasid alasid lääne suunas, isegi Egiptuse piirideni. Aga ajaks, mil Iisrael Egiptusesse läks, või veidi enne seda aega, oli Egiptuse impeerium laienenud üle kogu selle idamaa. See ulatus üle kogu Egiptuse, alla Etioopiasse, hõlmas kogu Väike-Aasia lõuna- ja läänepiiri kuni Armeeniani, Assüüriani ja Šinarini; nii et Egiptuse impeerium hõlmas kogu idapiirkonda, tollast tuntud maailma. Egiptuse impeerium oli oma ajal sama ülemaailmne kui Rooma impeerium oma ajal või mis tahes teised sellele järgnenud rahvad.

TAM1897 Q1 21.10Nüüd, kui ajalugu kujunes idast ja nende maade kuningad vallutasid kogu läänepiirkonda, ulatudes isegi Egiptuse piirideni, rajas Jumal oma kiriku Kaananimaale, et hoida elus tõelise Jumala tundmist rahvaste seas, kes seal edasi-tagasi rändasid. Ja kui Egiptuse kuningriik oli levinud üle kogu selle maa ning maailma impeeriumi keskuseks oli Egiptuse pealinn ise, viis Jumal oma rahva Egiptusesse, et kõikide rahvaste saadikud ja maavalitsejad, kes tulid kõigist neist maadest oma valitsuse keskusesse, milleks oli Egiptus, puutuksid kokku Jumala rahvaga.

TAM1897 Q1 21.11Egiptuses asustas Issand oma rahva Goshenisse, mis asus nende paganlike rahvaste ja Egiptuse pealinna vahelisel läbikäiguteel, et rahvad, nende saadikud ja valitsejad läbiksid Goshenit – maad, kus elas Jumala rahvas – ning et nende tähelepanu juhitaks tõelise Jumala poole.

TAM1897 Q1 22.1Ka Egiptuses oli Joosep trooni kõrval, nii et Egiptusesse saabuvad suursaadikud pidid kohtuma Joosepiga, kes andis neile teadmise tõelisest Jumalast. Pärast Joosepi surma jäid teadmised Joosepist ja tema mõju Egiptuse pealinnas püsima kuni Moosese ajani. Siis oli Mooses palees ja trooni kõrval. Mitte lihtsalt selle kõrval, nagu Joosep oli olnud, vaid Mooses seisis trooni esimesel astmel, sest ta oli vaarao tütre poeg. Vaarao tütar oli vaarao abikaasa; ja Mooses, olles vaarao tütre poeg, oli kahekordselt seaduslik troonipärija. Kui vaarao abikaasa poleks olnud tema tütar, oleks tema esimene lapsendatud poeg olnud troonipärija. Jällegi, kui vaaraol oleks olnud teine naine ja muid lapsi poleks olnud, oleks tema tütar olnud troonipärija. Aga kuna vaarao tütar oli vaarao abikaasa, siis oli tema adopteeritud poeg kahekordselt troonipärija. Tema õigust Egiptuse troonile, mis oli tol ajal maailma troon, ei saanud keegi vaidlustada.

TAM1897 Q1 22.2Sel ajal oli Egiptuse kuningas umbes kaheksakümmend aastat vana, nii et Moosese ja tema kahekordselt õiguspärase koha troonil ning kogu maailma hõlmava Egiptuse impeeriumi võimu omandamise vahel oli vaid väike vahe. Ja sel ajal lähenes ka tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud, ning Mooses uskus seda ja seetõttu lükkas ta teadlikult ja täielikult tagasi trooni ning kogu Egiptuse võimu ja hiilguse – ta „keeldus … laskmast end nimetada vaarao tütrepojaks“.

TAM1897 Q1 22.3Mooses uskus, et lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud. Ja muide, meil oleks parem otsustada, kas me seda usume; sest kui oleme kindlad, et usume seda, näeme Moosese usus sellesse rohkem. Avage Apostlite tegude raamat 7:17:—

TAM1897 Q1 22.4Kui lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud, kasvas ja paljunes rahvas Egiptuses.

TAM1897 Q1 22.5Ajal, mil Mooses sündis, kavatses vaarao rahva hävitada, et nad ei paljuneks ega muutuks nii võimsaks, et suudaksid maalt lahkuda. Asi on selles, et Egiptuses ei olnud mitte ainult juute kui võõramaalasi, vaid seal oli hulgaliselt võõramaalasi – vange, kes olid teistest riikidest Egiptusesse toodud. Niisiis moodustasid tol ajal umbes kolmandiku Egiptuse elanikkonnast võõramaalased. Heebrea sõna, millega kirjeldatakse rahva paljunemist, tähendab, et nad „kihasid parvedena“ nagu mesilased või kalad. Kui vaarao nägi, et rahvas paljuneb nii arvukalt ja et riik on pealegi täis võõramaalasi, hakkas ta kartma, et nad võtavad mässu käigus maa enda valdusse, et riigist lahkuda.

TAM1897 Q1 22.6Teine asjaolu, mis sellele kaasa aitas, oli see, et ajal, mil Iisrael viibis Egiptuses – ajal, mil Egiptuse impeerium hõlmas kogu Ida –, püüdis riigivõim kogu impeeriumi sundida kummardama ainult päikest. Kõnealuses impeeriumis levisid päikese kummardamise erinevad vormid, kuid impeeriumi kogu võimuga püüti keelata igasugune päikese kummardamine, välja arvatud pelgalt taevas paistva päikeseketta või nende ees oleva päikeseketta kujutise kummardamine. Iisrael ei allunud muidugi sellele korraldusele. Nad ei tahtnud päikest kummardada. Nad seisid Jumala tõe eest, ja see asjaolu oli nüüd ikka veel selle kuninga meeles. Päikesekummardamist püüdis kehtestada teine kuningas; kuid kui see kuningas troonile asus, oli see asi tal meeles ja oli aluseks, mille põhjal ta võis järeldada, et kui sellel rahval tekiks võimalus, võtaksid nad initsiatiivi riigist lahkumiseks.

TAM1897 Q1 22.7Nüüd on sellest ajast kirjas mitte ainult see, et „rahvas kasvas ja paljunes“, vaid ka see, et „lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud“. Millise tõotuse oli Jumal Aabrahamile vandunud? Mis oli Jumala tõotus Aabrahamile? – Anda talle maa, mida ta nägi. Mis maa see oli?

TAM1897 Q1 22.8(Hääled) Maailm.

TAM1897 Q1 22.9Milline maailm?

TAM1897 Q1 22.10Tulevane maailm.

TAM1897 Q1 22.11See on Stefanose sõna: „Lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud.“ Kas tõesti? Kas te usute seda? Kas te usute, et oli lähenemas aeg, mil Jumal annab Aabrahamile selle maa, mida ta talle oli näidanud? Seal on öeldud: „Aabrahamile.“ Seal oleksid ka teised, kuid see oli mõeldud Aabrahamile. Mitte keegi teine ilma Aabrahamita, vaid Aabraham ja tema sugu. „Neis ei öeldud „sinu sugudele“, otsekui paljudele, vaid ühele: „ja sinu soole“, kes on Kristus.“

TAM1897 Q1 22.12Kas oli siis lähedal tõotuse aeg, mil Jumal annaks Aabrahamile ja Kristusele selle maa, mille Jumal Aabrahamile näitas? Ma ei küsi, kas te olete sellele varem mõelnud või mitte. Ma küsin, kas te usute seda, mida seal öeldakse. Ma ei kavatse seda selgitada. Seda pole vaja selgitada, kui me seda kord usume, sest nii on kirjas. Te teate piisavalt hästi, ilma et peaksite neid salme järele vaatama, oma Piibli tundmise põhjal, et Jumal andis selle tõotuse iga kord Aabrahamile ja tema soole. Mitte kunagi soole ilma Aabrahamita. Mitte kunagi Aabrahamile ilma soota – ja „mitte sugudele“, vaid sinu soole. Siis, kui tõotuse aeg lähenes, et seda Aabrahamile anda, kellele veel see tuli? – Kristusele. Kuidas see pidi Aabrahamile tulema? – Kristuse kaudu.

TAM1897 Q1 22.13S. H. Lane. – Kui tõotust korrati Iisakile ja Jaakobile, kas sõnastus ei olnud siis sama?

TAM1897 Q1 22.14Jah. See oli alati sama.

TAM1897 Q1 22.15S. H. Lane.—Siis tekib küsimus: kas Aabraham pidi tingimata kohal olema, et Stefanose öeldu täituks?

TAM1897 Q1 23.1Jah, sest seal öeldakse kogu aeg: „Sulle ja su soole.“ Aga tulevad veel teised salmid, mis seda kindlaks teevad.

TAM1897 Q1 23.2Nüüd vaid üks sõna. Jaakob suri Egiptuses, viidi üle sinna maale ja maeti sinna. Joosep suri Egiptuses, kuid ta ütles: „Ärge matke mind; isegi mitte sinna maale.“ Joosep ei tahtnud, et nad viiksid teda Palestiinasse, kuhu Jaakob viidi ja sinna maeti. Joosep ütles: „Jumal külastab teid. Hoidke mu surnukeha alles ja kui Jumal teid külastab, võtke mind endaga kaasa. Võtke mu luud endaga kaasa.“ Ja nad tegidki nii. Ja kui nad pidid sellele maale jõudma, siis millist maad Jumal silmas pidas oma tõotuses Aabrahamile?

TAM1897 Q1 23.3(Kogudus) Tulevane maailm.

TAM1897 Q1 23.4Kas te ei näe, et Joosep ei oodanud kunagi, et ta maetakse sellesse maailma?

TAM1897 Q1 23.5Vaadake seda teisest vaatenurgast. Sõna on, et „lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud“. Jumal oli vandunud anda Aabrahamile maa, mida ta talle näitas, igaveseks omandiks. Aga Aabraham oli nüüd surnud ja oli olnud surnud juba sadu aastaid. Kuidas siis võis Jumal anda maa Aabrahamile, kui ta oli surnud? Ilmselgelt ei saanud ta seda teha. Kuna Jumal oli vandunud, et annab maa Aabrahamile; kuna oli nüüd lähenemas aeg, mille kohta Jumal oli Aabrahamile vandunud; ja kuna Aabraham oli nüüd surnud, on kindel, et maad ei saanud Aabrahamile anda, kui ta oli surnud; ja on sama kindel, et oli lähenemas aeg, mil Aabraham tõuseb surnuist üles, et Jumal saaks talle anda maa, mille ta oli vandunud talle igaveseks omandiks anda. Kas te ei näe siis selle põhjal, miks Joosep ei lubanud oma surnukeha matta – isegi Kaananimaale, nagu Jaakobi oma? Tõde on see, et Joosep uskus, et oli lähenemas aeg, mil Jumal pidi täitma oma vande anda Aabrahamile maa, ja Joosep lootis koos Aabrahamiga pärandisse astuda.

TAM1897 Q1 23.6(Hääl) Kas see tõotus ei viidanud tõotusele, mille Jumal andis Aabrahamile ja millele viidatakse 1. Moosese raamatu viieteistkümnendas peatükis?

TAM1897 Q1 23.7Jah, just nii see ongi, tänu Issandale. Niisiis suri Joosep, teda palsameeriti Egiptuses ja pandi kirstu, ning kui Iisrael lahkus Egiptusest, kanti Joosepi luid nendega kaasa nelikümmend aastat kõrbes; ja kogu selle aja oli Joosepi surnukeha nendega kaasas, seal nende silme ees, päev päeva järel, ning oli noomituseks nende uskmatusele.

TAM1897 Q1 23.8Olen märganud, et paljud inimesed, lugedes seda salmi Stefanose kõnest, seletavad seda ühtmoodi, teistmoodi ja kolmandamoodi, selle asemel et uskuda, mida seal öeldakse, selle asemel et vaadata tõotust, mille Jumal andis Aabrahamile ja mille ta Aabrahamile vandus, et annab talle maa, mida ta talle näitas. Aga te olete nõustunud, et maa, mida Jumal Aabrahamile näitas, oli maailm – mitte see maailm, vaid tulevane maailm? See ongi maa, mille Jumal vandus talle anda; ja see ongi maa, mida ta ootas. See ongi maa, kus asus linn, mida ta ootas, mille ehitaja ja looja on Jumal. Ja tal ei tulnud mõttessegi võimalust naasta teisele maale, kust ta oli lahkunud.

TAM1897 Q1 23.9Kogu aeg oli Jumala vandeks anda see maa Aabrahamile ja tema soole. Ärge lisage sinna sõna „sugudele“, kui Jumal on selle ära jätnud; ärge lisage sinna mitmuse lõppu, kui Jumal on selle ära jätnud. „Neis ei öeldud „sinu sugudele“, otsekui paljudele, vaid ühele: „ja sinu soole“, kes on Kristus.“ Neid oli palju, see on tõsi. Egiptusest tuli välja kolm miljonit, kuid need ei ole need, kellest Jumal rääkis, kui ta ütles: „Sulle ja su soole“, mis oli „nagu üks“ ja „kes on Kristus“. Kas te näete seda? Ärge laske Iisraeli rahvahulgal oma mõtetesse tungida, kui loete sõnu „sulle ja su soole“. Kui Jumal lõikab mitmuse lõpu ära, ei tohi me seda sinna üldse lisada. Me ei tohi seda sinna panna isegi oma mõtetes. Kes oli see sugu? – Kristus. Kui ta ütleb: „Sulle ja su soole“, ei tohi teie ega mina seda lugeda muul viisil kui: „Sulle ja Kristusele ma annan selle igaveseks omandiks.“ Me ei tohi sinna panna kedagi teist peale Kristuse, välja arvatud Kristuse kaudu. Sulle ja Kristusele ma annan selle.

TAM1897 Q1 23.10Stefanos ütleb, et „lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud“. Stefanos sai selle Piiblist. Ma tahan, et te mõistaksite, et see ei olnud mingi eriline Püha Vaimu inspiratsioon, mis anti just sel hetkel Stefanosele, vaid see oli kõik juba varem Piiblis olemas, ja Püha Vaim andis selle teistele Stefanose kaudu, tuletades talle meelde asju, mida ta oli varem Piiblis lugenud. Palun avage 2. Moosese raamatu kuues peatükk. See on pühakirjas nii selge, et seda ei ole võimalik mingite seletustega olematuks teha. See on Iisraeli vabastamise aeg, ja Issand teeb seda. 2. Moosese raamat 6:1–5:—

TAM1897 Q1 23.11Siis ütles Issand Moosesele: „Nüüd sa näed, mida ma teen vaaraole, sest ta laseb nad tugeva käega minna ja ajab nad tugeva käega oma maalt välja.“ Ja Jumal rääkis Moosesega ning ütles talle: „Mina olen Issand; ja ma ilmusin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile Kõigeväelise Jumala nime all, kuid oma nime Jehova all ei olnud ma neile tuntud. Ja ma olen ka sõlminud nendega lepingu, et anda neile Kaanani maa, nende rändumaa, kus nad olid võõrad. Ja ma olen ka kuulnud Iisraeli laste oigamist, keda egiptlased hoiavad orjuses; ja ma olen meenutanud oma lepingut.“

TAM1897 Q1 23.12Mis oli tema leping? – Anda neile maa. Mida see maa sümboliseeris? Mis see oli? – Maa, maailm, mille Issand näitas Aabrahamile ja vandus, et annab selle talle igaveseks omandiks.

TAM1897 Q1 24.1(Hääled) Tulevane maailm.

TAM1897 Q1 24.2Nüüd ütleb ta: „Ma olen meenutanud oma lepingut.“ Mida see tähendas? „Ma olen meenutanud oma lepingut.“ Kas ta oli selle unustanud? — Ei; vaid et oli nüüd kätte jõudnud aeg teha seda, mida ta oli lubanud. Te mäletate, et Ilmutuse raamatu 18. peatükis on öeldud: —

TAM1897 Q1 24.3Ja ma kuulsin taevast veel üht häält, mis ütles: „Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks, ja et teid ei tabaks tema nuhtlused! Sest tema patud on ulatunud taevani ning Jumalal on meeles tema ülekohtused teod. Tehke talle samamoodi, nagu tema on teinud, ning makske talle kahekordselt ta tegude eest. Valage talle kahekordne kogus tema enese karikast! Nii palju kui tema on iseennast ülistanud ja toretsenud, niisama palju mõõtke temale piina ja leina! Sest ta ütleb oma südames: „Ma elan kuningannana, ma ei ole lesk ega pea iial nägema leina.“ Sellepärast tabavad teda ühel päeval karistused – surmatõbi ja lein ja nälg, ning ta põletatakse ära tulega, sest võimas on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle.“

TAM1897 Q1 24.4Kui Jumal on tema süüteod meelde tuletanud, on saabunud aeg, mil tema üle kohut mõistetakse. Kui ta oma lepingut meelde tuletas, milline aeg oli saabunud? – Oli saabunud aeg vandetäitmiseks. Aga milline oli leping Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga? – See oli anda neile see maa igaveseks omandiks ning anda see neile ja nende soole. Kes oli see sugu? – Kristus.

TAM1897 Q1 24.5Seepärast ütle Iisraeli lastele: „Mina olen Issand, ja ma viin teid välja egiptlaste koorma alt ning vabastan teid nende orjusest ja lunastan teid väljasirutatud käega ja suurte kohtumõistmistega; ja ma võtan teid endale rahvaks ning olen teile Jumalaks; ja te saate teada, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste koorma alt.“

TAM1897 Q1 24.6Kui Iisrael oleks seda uskunud, kas neil oleks siis üldse olnud vaja Siinai mäel seda tehingut teha? Enne kui ta nendega üldse Egiptusest teele asus, ütles ta: „Mina olen teie Jumal, teie olete minu rahvas. Te saate teada, et mina olen Issand.“

TAM1897 Q1 24.7Ja ma viin teid maale, mille kohta ma vandusin, et annan selle Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ja ma annan selle teile pärandiks: mina olen Issand.

TAM1897 Q1 24.8„Lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud.“ Ma viin sind maale, mille ma olen vandunud sulle anda. Mis tõotus see siis on? Millisele maale tahtis Jumal Iisraeli viia? Milline maa oli neile ette nähtud? – Tulevane maailm. Ärge nüüd püüdke seda kõike seletada. Mul pole selle jaoks selgitust. On olemas see, mida sõna ütleb, ja ma usun seda. Seda pole vaja selgitada. Seda tuleb lihtsalt uskuda. Ei, ärge püüdke seda isegi endale selgitada. Kui see on teile uus, kui teil on olnud selle kohta teisi arusaamu, ärge püüdke neid sellega sobitada. Laske neist kõigist lahti ja vaadake, mida siin öeldakse.

TAM1897 Q1 24.9Küsin veel kord. Milline maa oli see, mille Jumal vandus anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile?

TAM1897 Q1 24.10(Kogudus) Tulevane maailm.

TAM1897 Q1 24.11Kas te jääte selle juurde? Te nõustusite veidi aega tagasi, et see on õige. Ärgem tagane sellest nüüd oma hinge huvides.

TAM1897 Q1 24.12(Hääl) Kas neile oleks tulnud lunastus?

TAM1897 Q1 24.13Jah, lunastus oleks neile tulnud. Lunastus oleks tulnud maailmale. Kõik see oleks tulnud. Aga see oleks tulnud teisel viisil kui tegelikult juhtus. Maailm oleks kogenud midagi muud kui see, mida ta on kogenud. Me ei mõista seda, kui vaatame nende kogemust ja arvame, et just sellele Jumal neid kutsus. Neil oli see kohutav kogemus, sest nad ei tahtnud uskuda seda, millele Jumal neid kutsus. Ja, vennad, kui teie ja mina vaatame täna neid asju, mis tol ajal Iisraeli ees seisid, nii nagu nemad neid vaatasid, siis teeme me nüüd sama, mida Iisrael tol ajal tegi. Iisrael ei näinud tol ajal, mida Jumal neile oli ette valmistanud, ja seetõttu ei saanud nad seda, mida Jumal neile oli ette valmistanud. Kui nüüd meie ei näe neis asjades rohkemat kui Iisrael nägi, siis ei saa me rohkemat kui Iisrael sai. Kui me vaatame neid asju nii, nagu Iisrael vaatas, teeme me täna kindlasti sama, mida Iisrael tol ajal tegi.

TAM1897 Q1 24.14meile on kuulutatud evangeeliumi nii nagu neilegi, kuid neil polnud kasu sellest sõnast, mis nad kuulsid, sest nad ei võtnud seda vastu usus. Seega kartkem, kuni tõotus pääseda Jumala hingamisse veel kehtib, et keegi teist ei osutuks hiljaks jäänuks.

TAM1897 Q1 24.15Kas see toob meile nüüd kasu, kui see on segunenud usuga meis, kes seda kuuleme? Jumal hoidku, et Iisraeli kogemus ei korduks meie puhul. See on meile ette pandud, et me saaksime sellest pääseda.

TAM1897 Q1 24.16Vaadakem, mida nemad ei näinud, kuna nad ei uskunud Jumalasse. Vaadakem, mida Jumal neile oli valmistanud, ja püüdkem seda saavutada, selle asemel et vaadata asju nii, nagu nemad vaatasid, ja jääda sellest ilma, nagu nemad jäid.

TAM1897 Q1 24.17Avage 2. Moosese raamatu viieteistkümnes peatükk ja seal on see väga selgelt kirjas. Kui Iisrael oli Egiptusest välja tulnud ja Punase mere üle läinud, leiate 13. salmis järgmised sõnad:—

TAM1897 Q1 24.18„Sina oled oma halastuses välja toonud rahva, kelle sa oled lunastanud; sa oled neid oma väega juhtinud oma püha elupaika.“

TAM1897 Q1 24.19See peatükk on Moosese laul. Need, kes seisavad Siioni mäel ja saavutavad võidu metsalise, tema kuju ja tema nime numbri üle, laulavad Moosese laulu. Mitte laulu, mis on selle järgi kujundatud. Mitte laulu, mis on sellele sarnane. Vaid nad laulavad Moosese laulu. See 2. Moosese raamatu viieteistkümnes peatükk on meie laul.

TAM1897 Q1 24.20Kuhu Jumal kavatses nad viia? – Oma „püha elupaika“. Kus see püha elupaik asus?

TAM1897 Q1 24.21(Kogudus) „kindlale vundamendile rajatud linna, mille kavandaja ja ehitaja on Jumal.“

TAM1897 Q1 24.22Veelgi enam. „Rahvas kuuleb seda ja kardab; kurbus haarab Palestiina elanikke.“

TAM1897 Q1 24.23E. J. Waggoner. — Ja nii see ka juhtus.

TAM1897 Q1 24.24Muidugi juhtus nii. Kui nad jõudsid selle piirini, olid Edomi hertsogid hämmastunud. „Moabi vägevaid mehi haarab värin; kõik Kaanani elanikud sulavad ära.“ Mis pidi elanikest saama?

TAM1897 Q1 25.1(Hääled) Nad pidid ära sulama.

TAM1897 Q1 25.2E. J. Waggoner.—Nad olid juba sulanud.

TAM1897 Q1 25.3Just kui nad sinna jõudsid, küsis Iisrael: „Kas te lasete meil teie maalt läbi minna?“ Mida nad vastasid? — „Ei, härra.“ Neile ei lubatud nende maale jalga astuda. Aga kui nad oleksid läinud otse Punase mere äärest Edomi piirini, oleks kogu Edom hämmastusest paigal seisnud, kuni nad oleksid mööda läinud. Oo, Iisrael, isegi praegugi pole sa veel aru saanud, mida Iisrael seal kaotas. Vennad, kui me avastame, mida Iisrael seal kaotas, annab see meile inspiratsiooni, mis toob kaasa Jumala väe, ja me hakkame sellesse uskuma.

TAM1897 Q1 25.4Hirm ja õudus langevad nende peale; su käsivarre vägevuse läbi jäävad nad liikumatuks nagu kivi; kuni su rahvas üle läheb, o Issand, kuni rahvas üle läheb, kelle sa oled lunastanud.

TAM1897 Q1 25.5Mida ta nendega teeb? „Sa tood nad sisse ja istutad nad oma päranduse mäele.“ Kelle pärandus? – Issanda oma. Aga „Kui Jumal muiste rääkis esivanematele mitmel korral ja mitmel viisil prohvetite kaudu, siis on Jumal viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks.“ Kes juhtis Iisraeli? – Jumal. Kuhu? – „Sinu pärandisse“; mitte meie omasse – sinu omasse. „Ja kui te olete Kristuse omad, siis te olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse kohaselt.“ „Sinu pärandisse, Issand.“ See pole veel kõik. „Sa tood nad sisse ja istutad nad oma päranduse mäele, paika, Issand, mille sa oled endale elamiseks rajanud.“ See pole veel kõik. „Pühamusse, Issand, mille su käed on rajanud.“ Milline püha maja on see, mille Issanda käed on rajanud?

TAM1897 Q1 25.6(Hääled) Tõeline püha maja.

TAM1897 Q1 25.7Muidugi on. „Aga meie praeguse kõne peamine mõte on see: meil on ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale käele taevas ning teenib pühamus, tõelises kohtumistelgis, mida ei ole püstitanud ükski inimene, vaid Issand.“ See ongi meie tänase jutu peamine mõte, eks? Sinna tahtis Jumal Iisraeli viia. Aga nad ei näinud seda. Kas te näete? Just sinna tahab ta meid viia.

TAM1897 Q1 25.8Kas te näete, et just sinna tahtis Jumal tollal Iisraeli viia? Kui näete, siis olete valmis minema sinna, kuhu Iisrael ei jõudnud. Aga kui arvate, et see oli mingi maine pühamu, mille inimene püstitas, siis ongi see kõik, mida Iisrael nägi, ja see ongi kõik, mida teie näete. Ja Iisrael ei pääsenud maale, ega pääse ka teie. Me peame nägema rohkem, kui Iisrael nägi, või me ei jõua kunagi kaugemale, kui Iisrael jõudis. Aga miks Iisrael ei näinud rohkem, kui nad nägid? – Nad ei uskunud. Aga teie ja mina peame nüüd uskuma seda, mida Iisrael tol ajal ei uskunud, muidu ei saa me kunagi seda, millest Iisrael ilma jäi. Aga kui me usume seda, mida Iisrael ei uskunud, siis viiakse meid pärandisse, kuhu Iisraeli ei viidud, telki, kuhu Iisrael ei astunud, Jumala püha elupaika, linna, millel on alused, mille ehitaja ja looja on Jumal.

TAM1897 Q1 25.9Kaheksateistkümnes salm: „Issand valitseb igavesti ja igaveseks.“ Ta tahab ise nende üle valitseda; enam mitte vaarao; enam mitte Nimrod; enam mitte need ebajumalakummardajad; enam mitte need mässulised inimesed. Jumal tahtis viia Iisraeli õnnistatud maale ja valitseda seal nende üle igavesti ja igaveseks, kuid nad ei teadnud seda. Oh, mida nad kaotasid, kuna ei uskunud Issandat! Oh, mida me oleme kõik need aastad kaotanud! Sest nagu ma teile homme õhtul ette loen, oleksime me juba ammu seal olnud, kui me vaid oleksime Issandat uskunud. Jumal ütleb nii, ja nii see ongi. Meil pole täna õhtul selles telgis mingit asja. Õigupoolest pole meil siin üldse midagi teha, sest meil pole maailmas midagi teha. Kuna me aga oleme maailmas, on see meie koht. Aga me ei peaks üldse maailmas olema. Me oleksime pidanud juba ammu olema Jumala kuningriigis. See on fakt, vennad. Piiblis on selle ühe mõtte kohta rohkem, kui me siin veel ühe tunni jooksul välja tuua suudaksime.

TAM1897 Q1 25.10Mooses uskus seda kõike. Ta uskus, et tõotuse täitumise aeg oli lähedal. Kuid peagi pidi ta asuma Egiptuse troonile. Temast pidi saama kuningas. Ta pidi valitsema; tal pidi olema ametikoht, mis oli kõrgem kui mis tahes linna linnapea või ametniku oma. Ta pidi valitsema mitte ainult kuningriiki, vaid impeeriumi – maailma impeeriumi, ja see oli tema õigus. See kuulus talle kahekordse õiguse alusel. Ta ei pidanud ametikohale kandideerima. See pidi talle osaks saama ja keegi ei saanud tema õigust vaidlustada. Troonini oli vaid üks samm; vaid kuni selle vaarao surmani, ja ta oli peaaegu sada aastat vana. Siis saaks sellest Moosesest maailma kuningas, sest Egiptuse impeerium hõlmas kogu maailma.

TAM1897 Q1 25.11Ka Iisraelil oli tol ajal raske aeg. Iisraeli rahvast rõhuti, taga kiusati ja sunniti töötama telliskiviahjudes. Mooses oleks võinud öelda: „Nüüd rõhutakse meie rahvast; neid taga kiusatakse; nad kannatavad oma Jumala nimel; kuid see ei kesta enam kaua, sest vaarao on peaaegu sada aastat vana ja ei saa enam kaua elada. Siis viin ma läbi reformi. Ma panen selle valitsuse korda. Ma valitsen õiglaselt. Mitte nagu need õelad vaaraod. Ma usun Jumalasse. Ma olen kristlane ja just seetõttu, et olen kristlane, olen valitsemiseks veelgi sobivam.“ Ja ta oleks võinud mitte ainult nende koormad ära võtta, vaid ka neile ametikohti anda ja valitseda maailma Jumala rahva kaudu. Kas tee polnud lahti? Troonini oli vaid üks samm, ja see samm tuli peagi astuda. Aga vaatame, mida see kristlane sellistes oludes tegi. Avage Heebrea kirja 11. peatükk. Vaadake tähelepanelikult, lugege seda hoolikalt ja vaadake, mida seal öeldakse. 24. salm:—

TAM1897 Q1 26.1Usus keeldus Mooses suureks saades laskmast end nimetada vaarao tütrepojaks,

TAM1897 Q1 26.2Mida tähendas keeldumine end nimetada vaarao tütre pojaks? – Keeldumine saada kuningaks. Troon oli seal. Selleni oli vaid üks samm. Aga selle asemel, et sinna astuda ja troonile istuda, astus ta tagasi. Ta pööras selja Egiptuse troonile ja kõigile Egiptuse aaretele ja naudingutele ning pööras oma pilgu teise maa poole; sest oli saabunud aeg, mil Jumal kutsus oma rahva sellest maast välja teisele maale. Mooses uskus Jeesusesse Kristusesse ja seetõttu uskus ta kiriku ja riigi lahususse. Seetõttu eraldus ta riigist ja seisis kogu südamest kiriku poolel. Jumal kutsus ta sellest maast välja, nagu ta alguses kutsus Moosese esiisa Aabrahami tema maalt välja. Aga see pole veel kõik. Kuulge: „Eelistades pigem kannatada viletsust koos Jumala rahvaga kui nautida mõnda aega Egiptuse naudinguid?“

TAM1897 Q1 26.3(Kogudus) Patu.

TAM1897 Q1 26.4Patt? Ta oli troonipärija. Mis see siis oli, et ta suunas oma mõtted Egiptuse troonile, maailma võimule ja naudingutele ning maailma valitsustele? Mis see oli? – Patt. Kas seal nii öeldakse?

TAM1897 Q1 26.5(Hääled) Jah.

TAM1897 Q1 26.6Kas te usute seda?

TAM1897 Q1 26.7(Hääled) Jah.

TAM1897 Q1 26.8Kas see oli siis Iisraeli jaoks patt?

TAM1897 Q1 26.9(Hääled) Jah.

TAM1897 Q1 26.10Mis see on praegu?

TAM1897 Q1 26.11(Hääled) Patt.

TAM1897 Q1 26.12Vennad, Piiblis on mõned asjad, mille üle me peaksime järele mõtlema. „eelistades pigem taluda kurja kohtlemist koos Jumala rahvaga, kui nautida üürikest aega pattu.“ Aga ärge unustage, et naudingud, millele siin viidatakse – patu naudingud – on tegelikult Egiptuse naudingud; naudingud olla Egiptuse kuningas, täita ametikohta maises valitsuses, valitseda teisi inimesi. Kõik see pidi talle kuuluma tõelise päritolu, pärimisõiguse kaudu. Ta ei pidanud end kandidaadiks üles seadma ega hääli koguma. See kuulus talle loomulikult. Kirjelduses öeldakse, et kui ta oleks need naudingud vastu võtnud ja neist osa saanud, oleks see tähendanud patu naudingutest osa saamist. Aga ta loobus sellest. Miks? – „Ta pidas Egiptuse aardeist suuremaks rikkuseks teotust Kristuse pärast.“

TAM1897 Q1 26.13Kus oli Kristus seoses Egiptuse valitsuse ja trooniga? Kas Kristus oli üks Egiptusega? – Ei. Kas Mooses oleks saanud omada nii Kristust kui ka Egiptuse trooni?

TAM1897 Q1 26.14(Hääled) Ei.

TAM1897 Q1 26.15Kuid Egiptuse troon langes talle sama loomulikult kui lehed puudelt. Ta ei pidanud ametikoha nimel pingutama. Isegi mitte selleks, et end kandidaadiks üles seada.

TAM1897 Q1 26.16A. F. Ballenger.—Ega isegi petitsiooni koostamiseks.

TAM1897 Q1 26.17Ei. Ta ei pidanud isegi esindajat leidma, kes oleks tema petitsiooni presidendile esitanud.

TAM1897 Q1 26.18Vaadake olukorda veel kord. Seal oli Egiptus oma trooniga, oma naudingute ja aaretega, mis langesid talle sama loomulikult kui lehed puudelt, ilma et ta oleks pidanud selleks isiklikult pingutama. Kõik, mida ta pidi tegema, oli istuda käed risti, kuni kuningas vanaduse tõttu sureb, ja siis kuulus kõik talle. Ometi eelistas ta pigem olla Kristuse juures ja taluda tema teotust, kui istuda seal Egiptuse troonil. Ja pidage eriti meeles, et Kristuse juures olemiseks pidi ta pöörama selja troonile ja kõigile Egiptuse aaretele ja naudingutele.

TAM1897 Q1 26.19Ärge nüüd öelge, et ma selle sinna lisasin, et ma selle välja mõtlesin. Pange tähele, mida sõna ütleb, ja te näete, et see kõik on seal olemas. Kas see pole tõesti seal?

TAM1897 Q1 26.20(Hääled) Jah.

TAM1897 Q1 26.21Lugemegi seda veel kord läbi, ja siis on aeg tänaõhtune koosolek lõpetada; homme õhtul uurime jälle Iisraeli:—

TAM1897 Q1 26.22Usus keeldus Mooses suureks saades laskmast end nimetada vaarao tütrepojaks, eelistades pigem taluda kurja kohtlemist koos Jumala rahvaga, kui nautida üürikest aega pattu. Ta pidas Egiptuse aardeist suuremaks rikkuseks teotust Kristuse pärast, sest ta kinnitas oma pilgu tulevasele tasule.

TAM1897 Q1 26.23„Lähenes tõotuse aeg, mille Jumal oli Aabrahamile vandunud“, et anda talle õnnistatud tasu. Mooses uskus seda ja eraldus riigist, pööras selja troonile, eelistades Kristuse pärast kantud teotust kogu Egiptuse võimule, naudingutele ja aule. Ja ärge unustage, et ta pidi kõigele sellele selja pöörama, et saada osa Kristuse pärast kantud teotusest.