Prohvetikuulutamise vaim. – Nr 1

TAM1897 D 2.2Jutlus peetud teisipäeva hommikul, 9. veebruaril 1897 Avaldatud Üldkonverentsi päevalehes „General Conference Daily Bulletin“, 12. veebruar 1897, 1. köide, nr 1, lk 2–6.

TAM1897 D 2.3MA ARVAN, et selles saalis pole kedagi, kes ei arvaks, et ta tõesti usub prohvetikuulutamise vaimu; see tähendab, et prohvetikuulutamise vaim kuulub kirikule – sellele sõnumile, nagu see avaldub õde White’i kaudu, ja et neid asju usutakse, vähemalt sõnades usutakse, niivõrd kui see puudutab ideed ja kirjakohti, mis tõendavad, et sellised asjad kuuluvad selle töö juurde. Aga probleem ei seisne selles, sest me oleme praegu raskustes. Kui me seda ei tea, oleme palju halvemas olukorras, kui oleksime raskustes ja teaksime seda. Ja veelgi enam – nii Jumala asi kui ka teie ja mina oleme sellistes raskustes, et meil on iga päev oht sattuda Jumala viha alla, sest me oleme seal, kus oleme. Issand ütleb meile seda rohkem kui korra, ja ta ütleb meile, kuidas me sinna sattusime, ning ta ütleb meile, kuidas sealt välja tulla. Ja ainus asi, mida ma siin teile öelda oskan, on see, et uurige prohvetikuulutamise vaimu ja leidke sealt, mida vajate.

TAM1897 D 2.4See on vaid üks neist avaldustest. Neid avaldusi teades ja neid juba mõnda aega tundnud olles oleksin ma olnud rõõmus, kui oleksin saanud koju jääda ja seal tööd jätkata, sest seal on nii palju teha ja nii palju inimesi kaasatud. Jumal nõuab palju muutusi nende meeste seas, kes on moodustanud komiteesid, juhatusi, nõukogusid jne, ja need mehed, kes neid komiteesid, juhatusi ja nõukogusid moodustavad, on just need siin kogunenud inimesed, kelle ülesandeks jääb need muutused ellu viia. Nüüd, kuidas saavad need mehed teha muutusi, millesse nad ise on kaasatud, kui nad ise ei muutu esmalt? Ainus viis muutuse teostamiseks on see, et mehed muutuvad. Kõigi kaudu, kes seda teevad, töötab Jumal, ja kõik need, kes seda ei tee – mis neist saab? Seepärast ma ütlen, et oleme täna raskustes. Kui Issand ütleb meile, millises hädas me oleme, siis ta ütleb meile ka, kuidas me sinna sattusime ja kuidas sealt välja tulla. Kõik tuleneb Tunnistuste eiramisest. Kui me satume Tunnistuste eiramise tõttu hätta ja Tunnistused ütlevad meile täpselt, kuidas sellest hädast välja tulla, ning me järgime tunnistust, mis meid sealt välja viib, siis oleme Tunnistustega täielikus kooskõlas.

TAM1897 D 2.5Mul pole teile midagi ette heita, sest ma olen selles koos teistega. Issand ütleb, et asi on hädas, ja mina olen osa sellest asjast; ma kuulun sinna, mu elu on sellega seotud, ja nii on ka teie oma; see on meile kõik. Kui asi on raskustes, oleme ka teie ja mina raskustes. Võib-olla ei olnud teil isiklikult mingit otsest seost sammudega, mis asja raskustesse viisid; kuid kuna me oleme osa sellest asjast ja see asi ise on meie elu, oleme ikkagi raskustes, sest asi on raskustes. Aga Jumal ütleb meile, mida teha, et sellest välja tulla.

TAM1897 D 2.6Ma ei taha teile anda inimese nõu, vaid Issanda nõu. Võib juhtuda, et me näeme inimeste nimesid, ja kui nii, siis ma ei väldi seda. Kui mõni nimi peaks välja jääma ja seda ei loetaks ette, ning me teame, kes see on, ei tähenda see, et seda venda rünnatakse. Oletagem, et ma teen midagi valesti ja Issand räägib mulle sellest ühes tunnistuses. Kui see tunnistus minuni jõuab, pööran ma sellele valele selja, ja te võite seda kasutada nii palju, kui soovite, ning see ei ole minu vastu; sest ma ei ole selles enam sees, kui ma olen sellest eemale pöördunud, seda tunnistades ja vastavalt tegutsedes.

TAM1897 D 3.1Tegelikult on küsimus selles, kas keegi leiab oma südame sügavusest usku Tunnistustesse enne, kui ta on saanud ühe, kaks või kolm tunnistust ja need kõik vastu võtnud; alles siis on ta üsna veendunud, et usub Tunnistustesse, ja mitte enne, kui tal on olnud selline kogemus. Ma alustan ja lõpetan Sõnaga. Siin on midagi, mis ütleb meile, mida teha, kui jõuame sellistesse kohtadesse nagu see: „Kui Issand on teie nõupidamiste keskel, nähes teie korda ja armastust ja kartust ning teie värisemist tema sõna ees, siis olete valmis tegema tema tööd isetult.“

TAM1897 D 3.2Oleme siin nõupidamisel. Kuigi meil on erinev iseloom, oleme me üks, kui meid vormib sama Kristuse vaim. Siis võib kirik tõusta selgeks nagu keskpäevane päike ja minna edasi nii võimsana kui lippudega sõjavägi.

TAM1897 D 3.3Jumal on oma tööst eemale tõrjutud, oma töö juhtimisest üldiselt, osariikide töös, nõukogudes, juhatustes, kirikutes jne. Meil on olnud valed jumalad, sest inimesed on asetanud inimesed – ja inimesed on lasknud end asetada – Jumala ja töö vahele. Jumal hakkab oma töös niikuinii tegutsema, ja kui te ei astu talle teelt kõrvale ega lase tal tegutseda oma viisil, langeb Jumala viha nende peale, kes talle teel seisavad. Inimesed hoiavad endid ja lasevad end hoida kohtades, kust nad oleksid pidanud juba ammu lahkuma. Kui me astume talle teelt kõrvale ja laseme tal tegutseda, tegutseb ta õrna käega. Me ei taha nööridest piitsa. Parem on meil praegu veidi üllatuda, kui hiljem suurelt üllatuda; ja armastuses noomitust saada, kui jätkata neid asju teadmata ja olla sunnitud templist põgenema, nagu nad tol päeval tegid, või olla täiesti üllatunud, kui me midagi parata ei saa.

TAM1897 D 3.4Nii et kui Issand on teie nõupidamiste keskel, nähes teie armastust ja teie kartust ning teie värisemist tema sõna ees, siis olete valmis tema tööd tegema; ja ta ei osale üheski ebaõiglases tehingus.

TAM1897 D 3.5Loen veel kord: „Inimese viis on kavandada ja sepitseda. Jumal istutab põhimõtte.“ Ja kus Jumal on põhimõtte istutanud, on meie elu ja tegevus kokku lihtsalt selle põhimõtte väljendus. Ja kui Jumala põhimõtet seal pole, siis on seal kuradi põhimõte. „Asjaolud ei suuda reforme teostada. Kristlus pakub välja südame uuendamist. See, mida Kristus sisimas teeb, teostub pöördunud mõistuse juhtimisel. Kava alustada väljastpoolt ja püüda töötada sissepoole on alati ebaõnnestunud ja ebaõnnestub alati.“

TAM1897 D 3.6Ma ei saa tunnistust kohaldada kellegi teise peale enda, sest see peab olema kohaldatud südames ja toimima seestpoolt. Siis kohaldab Jumal seda kõikjal, kuhu ma lähen. Ja nii on see meie kõigiga seoses tunnistusega, mis jõuab kellegi juurde, olgu see siis mis tahes koosolekul, nõukogus või Üldkonverentsil. President ei saa kogu tegevusvaldkonnas rakendada tunnistust, mis talle on antud. Ta peab selle oma hinges vastu võtma ja anduma sellele kehaga, hingega ja vaimuga; ja siis rakendab Jeesus Kristus seda tunnistust kõikjal, kuhu president läheb. See on temas elav asi, ja kui ta edasi liigub, rakendab Issand seda tunnistust kõikjal, kus ta ka ei viibiks. Kuid inimesed on püüdnud rakendada Tunnistusi teistele inimestele, ilma et tunnistus oleks neis endis elav asi. Seda on ikka ja jälle proovitud, ja just selles peitubki probleem. Kui ta ei võta tunnistust vastu kogu oma olemusega – kehaga, hingega ja vaimuga –, nii et selles sisalduv põhimõte oleks temas elav asi, siis ei ole oluline, kui palju ta seda tunnistust loeb ja teistele inimestele rakendab – tema enda mõju töötab vastu tunnistusele, mida ta rakendab. Sest kui tunnistust ei elata tema elus ega kõiges, mida ta ütleb ja teeb, hävitavad tema tegevused selle. Ja just see on põhjustanud praeguse olukorra. „Jumala viis on anda inimesele midagi, mida tal pole.“ Me peame võtma vastu selle, mida meil pole, mida Jumal meile annab, ja see teeb meid jõuks Issandas. 2. Korintlastele 2:14: „Aga tänu olgu Jumalale, kes meid Kristuses viib alati võidukäigus kaasa ja teeb meie kaudu kõikjal avalikuks tema tunnetuse lõhna.“ Kui see põhimõte kehtib, räägib Jumal kõikjal, kuhu me ka ei läheks; ta kõneleb. Ta teeb meie kaudu igal pool teatavaks oma tundmist. See võib olla äritehing; sellel pole vahet. Kõik, mida me teeme, tuletab neile Jumalat meelde pärast meie lahkumist, nii et ta teeb meie kaudu igal pool teatavaks oma tundmise lõhna.

TAM1897 D 3.7„Jumala viis on muuta inimest millekski, mida ta ei ole“; muuta mind millekski, mida ma ei ole. Siis, kui mulle tuleb tunnistus, mis ütleb, et ma ei ole õige, on selle tunnistuse eesmärk muuta mind millekski, mida ma ei ole – muuta mind õigeks. Ma ei saa jääda sinna, kus ma olen, ja seda rakendada; aga kui ma seda rakendan, saan ma selleks, mida ma varem ei olnud, ja kõikjal, kuhu ma lähen, saab Jumal end ilmutada.

TAM1897 D 3.8„Inimese viis on leida endale mugav koht ning anda järele oma ihadele ja isekale ambitsioonile. Jumala viis on tegutseda võimsalt. Ta annab armu, kui haige inimene mõistab, et ta seda vajab. Inimene rahuldub liiga sageli sellega, et ravib end šarlatanlike meetoditega, ja õigustab seejärel oma tegutsemisviisi kui õiget.“ Jumala viis on teistsugune. Me oleme kõik haiged inimesed, ja kui me suudaksime seda mõista, annaks Jumal vajaliku ravi. Inimene eelistab šarlatanlust ja arvab, et tema tegutsemisviis on õige; kuid Jumala eesmärk on puhastada hing. Johannese 7:38: „Kes iganes usub minusse, sellest voolavad elava vee jõed, nagu Pühakirjas on öeldud.“ See on Jumala kuningriik tema sees. „Päev päevalt näitavad inimesed, kas Jumala kuningriik on nende sees. Kui Kristus valitseb nende südametes, saavad nad põhimõttekindlust, jõudu ja võimet seista ustavate vahimeestena, tõeliste reformijatena; sest reformi ei saa olla, kui puudub põhjalik koostöö Jeesuse Kristusega. Kristuse armu kaudu peavad inimesed kasutama oma Jumalalt antud võimeid, et ennast reformida. Selle eneseohverdava tegevuse kaudu, mida taevane Issand heakskiitvalt vaatab, saavutavad nad võidu oma pärilike ja omandatud kalduvuste üle; siis, nagu Taaniel, jätavad nad teistele mulje, mida kunagi ei kustutata. See mõju levib kõigisse maailma nurkadesse.“

TAM1897 D 4.1See ongi see tunnistus, millele ma hetke eest viitasin. Kui te võtate tunnistuse vastu ja võtate selle oma südamesse ja ellu, muudab see teid selliseks, nagu te varem polnud, ja siis on Jumala kuningriik teie sees ning see tunnistus levib kõigisse maailma nurkadesse. Võib-olla te ei lahku kunagi oma osariigist. Kuidas see siis üldse võimalik on? Kuhu teie ka ei läheks ja kuhu mina ka ei läheks, jätab Jumal südamesse jälgi, mida kunagi ei kustutata, ja nende kaudu tekitab veel teisi jälgi, ja nii edasi. Inimene võib end selle vastu kõvaks teha, kuid see jõuab sinna ikkagi; ja kui see mulje on teie kaudu tekkinud, teab ta, et see on Issandalt. Saduserid ei uskunud ülestõusmisse, kuid ka nemad ütlesid, et nad said teada jüngritest, et need olid olnud Jeesusega koos ja õppinud temalt pärast tema surma. Oma südames teadsid nad, et ta oli üles tõusnud. Fakt oli olemas, kuid see ei pööranud neid usku. See on põhimõte, mis on Piiblis. 1896. aastal kirjutatud tunnistusest loen: „Paljud mehed, kes on tegutsenud nõukogu ja juhatuse koosolekutel nõunikena, tuleb välja sõeluda.“ Pange tähele, seal öeldakse „paljud“. Kokku pole neid väga palju, nii et kui paljud neist välja sõelutakse, ei saa paljusid alles jätta. „Teised mehed peaksid nende kohad üle võtma, sest nende hääl ei ole Jumala hääl. Nende plaanid ja kavatsused ei ole kooskõlas Jumala korraga. Samad mehed on hoitud ametis juhatuse liikmetena, kuni nende enda juhtimise ja nende enda viiside all kasutatakse tavalist tuld Jumala enda süüdatud püha tule asemel. Neid mehi ei nimetata enam Iisraeliks, vaid petjateks.“ Petjad Iisraeli asemel! Millises veel halvemas olukorras võiksime olla?

TAM1897 D 4.2Veel üks tsitaat 1894. aastal kirjutatud tunnistusest: „Muudatused oleksid pidanud toimuma juba ammu. Jumal tahaks, et kogudus pühiks ära oma häbi.“ Siin on sõnad: „Need samad mehed ei tohi aasta aastalt teie juhatusse kuuluda; muudatused oleksid pidanud toimuma juba ammu. Jumal tahaks, et kogudus oma häbi ära pühiks; kuid niikaua, kui mehi, kes on tundnud end täiesti pädevana töötama ilma Jumala nõuannet vastu võtmata, hoitakse ametis aasta aastalt, ei saa seda teha. See olukord hapendab kõiki tööharusid, sest mehed ei tunne vajadust Püha Vaimu juhtimise järele.“

TAM1897 D 4.3Mida tuleks teha? Kas Issandal on nüüd võimalus tegutseda? Kas tal lubatakse teha vajalikud muudatused? Seda tunnistust ei tohi rakendada nii, et me haarame selle töö enda kätte ja hakkame järsult muudatusi tegema. Minu süda peab olema õiges seisundis, enne kui ma saan osaleda mis tahes muudatuses. Tuleb anda end Jumalale üle ja lasta tal siis meie kaudu tegutseda. Meile ei ole oluline, kes need mehed on, kui Jumal on seal.

TAM1897 D 4.4Me ei tohi hakata siin ringi vaatama, et leida kandidaate, keda saaksime esile tõsta, keda saaksime soosida ja paigutada ametikohtadele, mida praegu teised hoiavad; sest siis, kuigi nemad oleksid nendelt kohtadelt ära, oleksime meie nendel kohtadel, ja Issand oleks sama kaugel kui varem. Probleem on selles, et Issand on praegu kõrvale jäetud. Kui me nüüd püüaksime end nende ametikohtadele sokutada, jääks Issand ikkagi kõrvale ja asi oleks halvem kui varem. Aga see pole see, mida tahetakse. Siin ei tohi olla poliitikat; aga kui poliitika on meis, siis on see siin ja avaldub siin. Kui inimesel tõepoolest on endas poliitikat, siis on tema jaoks parim koht selle väljaelamiseks lai maailm, nende seas, kes on poliitikud ja mitte midagi muud, sest see ongi kõik, mis ta on; ja kui ta seda seal ei väljenda, siis väljendab ta seda kirikus ning levitab seal vaid kurja ja kuratlikkust. Ja muidugi on parem, et selline tegevus toimuks avalikult maailmas kui kirikus. Seega pole see see, milleks me siin oleme. Me oleme siin selleks, et leida Jumalat ja avada oma südamed, et ta võiks hõivata koha keskelt ääreni, igas mõttes, sõnas ja teos; ja Jumal ei ole poliitik; ta on Jumal. Meie ülesanne on otsida Jumalat kogu südamest, et Jumal teeks kõik, mis tuleb teha; ja ta teebki seda, kui me talle võimaluse anname. Andke Jumalale võimalus. Need, kes seisavad teel, peavad teelt kõrvale astuma, ja ülejäänud meist peavad eemale hoidma. Siis saab Jumal omandada koha, mis talle kuulub.

TAM1897 D 5.1Järgmisena tuuakse siin meie jaoks näide Nikodeemose ja Kristuse loost. Nikodeemos oli Iisraeli valitseja, ja seal on öeldud, et „Nikodeemos otsis öösel Jeesusega kohtumist, öeldes: „Rabbi, me teame, et sa oled Jumalalt tulnud õpetaja, sest keegi ei suuda teha neid imesid, mida sina teed, kui Jumal ei ole temaga.“ Kõik see oli tõsi niivõrd, kui see ulatus, kuid mida ütles Jeesus? Ta „vastas ja ütles talle: Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle: kui inimene ei sünni uuesti, ei saa ta näha Jumala kuningriiki.“ Siin oli kõrges usaldusametis mees, keda austati kui juudi tavade head tundjat, kelle meel oli täis tarkust. Tal olid tõepoolest erakordsed anded. Ta ei tahtnud Jeesuse juurde päeval minna, sest see oleks teinud temast kõneaine; juutide valitsejale oleks olnud liiga alandav tunnistada, et ta pooldab põlatud naatsaretlast. Nikodeemos mõtleb: „Ma selgitan ise välja selle õpetaja missiooni ja väited, kas ta on tõepoolest valgus, mis valgustab paganate rahvaid, ja Iisraeli au.“

TAM1897 D 5.2„Jeesus ütleb Nikodeemosele sisuliselt: Vaidlus ei aita su asja. Argumendid ei too hingele valgust. Sul peab olema uus süda, muidu ei suuda sa taevariiki ära tunda. Sind õigele teele ei vii suuremad tõendid, vaid uued eesmärgid, uued ajendid tegutsemiseks: sa pead sündima uuesti. Enne kui see muutus toimub, mis teeb kõik uueks, oleksid isegi kõige tugevamad tõendid, mida võiks esitada, kasutud. Puudus on sinu enda südames; kõik peab muutuma, muidu ei suuda sa näha Jumala riiki.

TAM1897 D 5.3„See oli Nikodeemosele väga alandav väide, ja ärritunult haarab ta Kristuse sõnadest kinni, öeldes: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana?“ Ta ei olnud piisavalt vaimselt meelestatud, et mõista Kristuse sõnade tähendust. Aga Päästja ei vastanud väitele väitega. Tõstes käe tõsise ja vaikse väärikusega, rõhutab ta tõde veelgi kindlamalt: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle: kui inimene ei sünni veest ja Vaimust, ei saa ta siseneda Jumala kuningriiki. Mis on sündinud lihast, on liha; ja mis on sündinud Vaimust, on Vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlesin: te peate uuesti sündima. Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled selle häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust.“ Nikodeemos ütles talle: „Kuidas see kõik võib olla?“

TAM1897 D 5.4„Mõned tõe sädemed tungisid valitseja meelde. Kristuse sõnad täitsid teda aukartusega ja viisid küsimuseni: „Kuidas see kõik võimalik on?“ Jeesus vastas sügava tõsidusega: „Oled sa Iisraeli õpetaja ja ei tea neid asju?“ Tema sõnad andsid Nikodeemosele õppetunni, et selle asemel, et tunda ärritust tõe selgete sõnade üle ja anda end irooniale, peaks ta oma vaimuliku teadmatuse tõttu endast palju alandlikumalt arvama. Kuid Kristuse sõnad olid öeldud niisuguse piduliku väärikusega ning nii pilk kui ka hääletoon väljendasid talle niisugust armastust, et ta ei tundnud end solvatuna, kui ta oma alandavast olukorrast aru sai. Kindlasti ei tohiks inimene, kellele on usaldatud rahva usulised huvid, olla teadmatuses nii tähtsast tõest nagu taevariiki pääsemise tingimus, mida neil on vaja mõista. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle,“ jätkas Jeesus, „me räägime sellest, mida teame, ja anname tunnistust sellest, mida oleme näinud; aga teie ei võta vastu meie tunnistust. Kui ma olen teile rääkinud maistest asjadest ja te ei usu, kuidas te siis usute, kui ma räägin teile taevastest asjadest?“

TAM1897 D 5.5„Seda Nikodeemosele antud õppetundi pean ma väga asjakohaseks neile, kes täna on vastutavatel ametikohtadel Iisraeli valitsejatena ja kelle häält kuuldakse nõukogus sageli, andes tunnistust samast vaimust, mis Nikodeemosel oli.“ Kes kuulab ja laseb neil samadel sõnadel täna oma südamele ja elule sama mõju avaldada? Nikodeemos pöördus selle tulemusena.

TAM1897 D 5.6Need sõnad olid suunatud konverentside presidentidele, kirikute vanematele ja neile, kes täidavad ametlikke ametikohti meie institutsioonides. Te teate, kas olete konverentsi president. See kõnetab teid; see ütleb: „Te peate sündima uuesti.“ Te teate, kas olete kiriku vanem. See kõnetab teid; see ütleb: „Te peate sündima uuesti.“ Te teate, kas täidate ametlikku ametikohta mõnes meie institutsioonis. See kõnetab teid; see ütleb: „Te peate uuesti sündima.“ See ütleb: „Te peate pöörduma.“ See ei ütle, et te pole kunagi pöördunud; isegi kui me oleme pöördunud, on aeg selline, et Jumal nõuab põhjalikumat pöördumist, sügavamat pühendumist, kui teie või mina oleme kunagi varem kogenud. Pole mingit tähtsust, kas me pöördusime viis, kümme või viisteist aastat tagasi, kui me pole pöördunud praegu, täna. Ja täna ütleb ta: kui te kuulete tema häält, ärge kõvendage oma südameid. Täna, kui seda veel „täna“ nimetatakse, ütleb ta teile ja mulle: „Te peate uuesti sündima; te peate pöörduma; ja kui inimene ei sünni uuesti, ei saa ta näha Jumala kuningriiki.“ Ja seal on õnnistatud tõotus: „Ma annan teile uue südame.“ Tänagem Issandat! Otsigem Issandat sellise südamega, sellise tõsidusega nagu mitte kunagi varem, et ta võiks meid kasutada nagu mitte kunagi varem; ja siis ta kõrvaldab häbi oma kirikult, ja see tõuseb üles, et minna edasi takistamatult, ilus nagu kuu, selge nagu päike ja hirmuäratav nagu lippudega sõjavägi. Seda tahab Issand täna teilt ja minult. Kas ta saab seda?