9. peatükk – Ooteaeg
GSAM 148.1„SIIS on taevariik kui kümme neitsit, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. Viis neist olid rumalad ja viis arukad. Rumalad võtsid kaasa küll lambid, kuid ei võtnud õli. Arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.“1
GSAM 148.2Kristus on selle tähendamissõna peigmees.2 Seega peab peigmehe vastu minek sümboliseerima Issanda rahva püüdlust minna Kristusele tema tulekul vastu, sest Matteuse evangeeliumi 24. ja 25. peatüki teema on Issanda tulek. Issanda sõna on lamp.3 Kõik neitsid võtsid oma lambid kaasa. Osa neitsite rumalus seisnes selles, et nad võtsid vastu vaid tõe teooria, ilma et oleksid pühendunud Issandale sellise tõsise pühendumusega, mis arendaks uskliku südames Vaimu armuande. Seda tööd sümboliseerivad tähendamissõnas „õlianumad“. Peigmehe viibimine peab sümboliseerima teatavat pettumust nende jaoks, kes lähevad välja lootuses oma Issandat vastu võtta.
GSAM 148Aeg, mil tähendamissõna kehtib
GSAM 148.3Sõna „siis“, millega tähendamissõna algab, annab meile vihje selle kohaldamise aja kohta. See järgneb vahetult sellele, mis oli öeldud eelmises peatükis – mitte pärast Issanda teist tulemist, vaid pärast viigipuu tähendamissõna kuulutamist, mis teatas, et Kristuse tulek on „ukselävel“ ja et on saabunud põlvkond, mis ei möödu enne, kui Kristus ise ilmub taeva pilvedes. See kehtib ka ajal, mil mõni neist teenijatest, kes on sõnumit kuulutanud, ütleb oma südames: „‚Mu isanda tulek viibib,‘ ning hakkab peksma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega.“
GSAM 149Kaassulaste peksmine
GSAM 149.1On olnud „kaassulaseid“, kes on ühtselt kuulutanud sama sõnumit; kuid nüüd pöördub osa neist ära sellest, mida nad on õpetanud, ja hakkavad „peksma“ oma kaassulaseid, kes jagavad „õigel ajal toitu“ – kuulutades vajalikku ettevalmistust peagi tulevase Issanda vastuvõtmiseks. Nad „löövad“ samamoodi, nagu kavatseti lüüa Jeremiat. Rahvas ütles: „Tulge, löögem teda keelega ja ärgem pöörakem tähelepanu ühelegi tema sõnale.“4 Nii hakkasidki need teenijad õpetama viisil, mis takistas „ustavate“ teenijate tööd. Just sellele rühmale on öeldud: „Tuleta siis meelde, kuidas sa sõnumi vastu võtsid ja olid kuulekas. Järgi seda nüüdki ja paranda meelt! Aga kui sa ei valva, siis tulen ma nagu varas ja sa ei oska arvata, millisel hetkel ma sind taban.“5
GSAM 149.2Neitsite tähendamissõna kehtib ajal, mil on „kaassulaseid“, kes pöörduvad ära sõnumist Issanda peatsest tulekust ja hakkavad „peksma“. Nad hakkavad tegema ka midagi muud – „sööma ja jooma koos purjutajatega“. Nad pidutsevad koos nendega, kes soovivad oma isu rahuldada. Saalomon ütles selliste kohta: „Ära ole veinijoojate seas, lihasööjate seas, sest joobik ja ahne sööja langevad vaesusse.“6
GSAM 149Esimene pettumus
GSAM 149.3Nüüd tekib küsimus: „Mis oli selles adventikogemuses, mis vastab nendele väidetele?“ Oli liikumisi, mis olid täielikult kooskõlas selle prohvetlusega. Need, kes kuulutasid sõnumit kuni 1844. aasta aprillini, töötasid koguduste seas, ja erinevate koguduste vaimulikud ühinesid nende pingutustega. Seega olid nad „kaassulased“.
GSAM 150.1Sõnumit kuulutajad õpetasid, et Taanieli raamatu 8. peatüki 14. salmis mainitud 2300 päeva lõppevad juudi aasta 1843 lõpus, mis vastab meie aastale 1844. Nad kuulutasid, et selle perioodi lõpus saabub Jumala kohtumõistmise tund. Kõik tolleaegsed uskkonnad riigis olid seisukohal, et kohtupäeva toob kaasa meie Issanda teine tulemine. Seega on kergesti näha, et adventistid eeldasid, et Issand tuleb selle prohvetliku perioodi lõpus. Nad ütlesid: „See periood võib lõppeda 21. märtsil 1844, mis on juudi kalendriaasta 1843 viimane kuupäev.“ Seega ootasid nad märtsi lõppu või aprilli algust 1844 kui aega, mil Päästja võiks tulla.
GSAM 150Ilmusid kurjad teenijad
GSAM 150.2Kui märtsi viimane päev saabus ja möödus, kuid Issand ei tulnud, pöörasid need, kes olid varem koos Issanda sõnumitoojatega töötanud, kuid ei olnud oma elu südamest täielikult sõnumile pühendanud, selle vastu, hakkasid tööd takistama ja tegid kõik, mis nende võimuses, et tõkestada teed neile, kes jätkasid endiselt Issanda peatse tuleku ja kohtutunni sõnumi õpetamist. „Oma südames“ ütlesid nad: „Mu isanda tulek viibib.“ Suuga õpetasid nad nüüd, et kogu maailm peab pöörduma, enne kui Issand tuleb; et kõik juudid peavad naasma Palestiinasse ja taastama oma templiteenistuse Jeruusalemmas, enne kui Messias tuleb. Mõned õpetasid isegi, et Kristuse tulek on „vaimne tulek“, mis toimub pöördumise ajal ja ka tema rahva surmahetkel.
GSAM 151„Õigel ajal toitu“ andmine
GSAM 151.1Kui need pöörasid end niimoodi oma kaassulaste vastu, kutsusid need, kes ikka veel usust kinni pidasid, usklikke kokku saalidesse ja saludesse, andes neile „õigel ajal toitu“ – näidates neile, et aja märgid ja täitunud prohvetlused kuulutasid, täpselt nagu enne nende pettumust, et Kristuse tulek oli „lähedal, ukselävel“.
GSAM 151Kirikupidustused
GSAM 151.2Kui nad seda tegid, algas protestantlikes kirikutes varem tundmatu nähtus – rahva kokkukutsumine kirikusse pidustusteks ja „lõbutsemiseks“. Kõik, kes soovisid tulla, olid kutsutud nendega koos nende hõrgutisi nautima.
GSAM 151.3Esimest korda kuulsime me midagi sellist Ameerikas 1844. aasta mais, vahetult pärast pettumust. Asi oli järgmine: samal ajal, kui William Miller õpetas ja manitses New Yorgi osariigi Rochesteris asuvas saalis mitusada adventisti, öeldes neile: „Me oleme Matteuse evangeeliumi 25. peatüki ooteajas; hoidke kindlalt oma usust kinni; peagi saame selles asjas rohkem valgust,“ korraldati ühe Rochesteri suurima kogudusemaja keldris „pidu“. Kohale kogunes suur rahvahulk, nii kirikuliikmeid kui ka uskmatuid, ja samal ajal, kui teoloogilise kolledži rektor lõbustas rahvast William Milleri naeruvääristamisega, müüdi neile austreid, jäätist, maiustusi ja 25 sendi eest väikest brošüüri, mille see mees oli koostanud. Raamatu pealkiri oli „An Exposé of Millerism“.
GSAM 151.4Vähem kui kahe nädala möödudes korraldas sama linna teine uskkond avalikus saalis „pidu“, nõudes sissepääsu eest 25 senti ja kutsudes kõiki soovijaid tulema ning nautima koos nendega austreid, jäätist, kooki ja maiustusi. Just siis ja seal sai alguse see kaasaegne pidutsemine kirikutes, mis on arenenud „hulludeks seltskonnaüritusteks“, „üllatuspakkideks“, „kalatiikideks“, „suudlusvõistlusteks“ ja nii edasi. See kirikutes pidutsemise tunnusjoon on kasvanud niivõrd, et nüüd ei vasta kaasaegne kirikuhoone standarditele, kui sellel pole kööki, sahvrit ja söögituba. See olukord ongi see, mis algas „ooteajal“, just nagu on märgitud selles tähendamissõnas.
GSAM 152.1Wm. Miller ise kirjeldab Rochesteris toimunud sündmust järgmiste sõnadega:
GSAM 152.1„Üks Rochesteri teoloogiadoktoritest, härra _____ _____ kirikust, kirjutas Millerismi-vastase brošüüri, kutsus oma isandad ja daamid Issanda kotta, korraldas suure pidusöömaaja austrite ja muude ‚piknikutoitude‘ga, nagu Belsassar, jõi kohvi ja teed, sõi kallid hõrgutised ning müüs jäätist ja maiustusi, samuti oma brošüüri, mis oli suunatud kalli Päästja teise tulemise vastu.
GSAM 152.2„Ööl enne minu lahkumist korraldas veel üks austatud härradest piknikupidu mõnes kõrtsis või saalis ning müüs, nagu eespool mainitud, oma pileteid, jäätist ja maiustusi. Mul oli hea meel kuulda, et mõned erinevate sektide kirikud ei kiitnud selliseid babüloonia pidusid heaks; ja ma loodan kogu südamest, et mitte kõiki neid sektantlikke kirikuid ei leita, kui Kristus tuleb, nende hulgast, kes hakkavad ‚sööma ja jooma koos purjutajatega‘. Ma olen üllatunud, et need austatud härrad ei näe end Jumala Sõna peeglis; ja ma soovitaksin neil lugeda Luuka 14:12–14; Matteuse 24:48–51; Luuka 13:25–28; 2. Peetruse 2:13; Juuda 10–21. Need on kindlasti viimased ajad.“
GSAM 152.3Kui pastor Miller oleks saanud aimu sellest, millesse kirikud on sellest ajast peale oma heategevusüritustel laskunud – „sõrmuse äraarvamismängud kookidega, kümnesendised suudlusvõistlused, eeslietendused, hullumeelsed seltskonnaüritused, pühad loteriid“ ja muud õnnemängud jne –, oleks ta püha õudusega tagasi kohkunud.
GSAM 152Ooteaeg
GSAM 152.4Adventistid leidsid lohutust piibellikust tõsiasjast, et kui kuulutatakse Issanda peatset tulekut, kaasneb sellega „ooteaeg“. Seda nägid nad meie Päästja sõnades Matteuse 25:5, 6 ja Habakuki 2:1–3.
GSAM 153.1Mis puutub nende suhtumisse 1844. aasta kevadel, siis tsiteerime ajakirjast Midnight Cry 9. maist 1844:—
GSAM 153.2„Olles ületanud prohvetlike ajajärkude näilise lõpu, oleme sattunud olukorda, millesse Jumal nägi ette, et Tema lapsed satuvad nägemuse lõpus; ja milleks Ta tegi ettevalmistusi prohvet Habakuki kaudu, kui too ütleb: ‚Ma seisan oma vahipostil ja asun tornile ning vaatan, mida ta mulle ütleb ja mida ma vastan, kui mind noomitakse,‘ või nagu ütleb märkus äärel: ‚kui minuga vaidletakse.‘ ‚Ja Issand vastas mulle ning ütles: Kirjuta nägemus üles ja tee see selgeks tahvlitele, et see, kes seda loeb, võiks joosta. Sest nägemus on veel määratud ajani, kuid [prohvetlike ajajärkude] lõpus räägib see ja ei valeta: kuigi see viibib [nende näilise lõpu järel], oota seda; sest see tuleb kindlasti, [prohvetlike aegade täiuses, millest edasi] see ei viibi.‘7
GSAM 153.3„Et see manitsus viitab praegusele ajale, on ilmne Pauluse tsiteeringust Heebrealastele 10:36–39: ‚Teil läheb vaja kannatlikkust, et teha Jumala tahtmist ja saada kätte tema tõotused. Sest „Veel õige pisut aega, siis tuleb see, kes on tulemas, ega viivita enam.“ Aga „Minu õige jääb usust elama, ja kui ta taganeb, ei tunne ma temast head meelt.“ Meie aga ei ole need, kes taganevad ja hukkuvad, vaid meie usume ja jääme elama.‘
GSAM 153.4„Me usume, et elame selles ajajärgus, millest rääkis Päästja, kui peigmees viivitab (Matteuse 25:5) – millega tuleks võrrelda taevariiki –, kui ‚sulane on halb [kuna aja suhtes on toimunud näiline ebaõnnestumine] ja mõtleb: „Mu isanda tulek viibib,“ ning hakkab peksma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega‘, ning Issand ‚tuleb päeval, mil ta ei oota‘.
GSAM 154.1„Me usume, et me elame selles ajaperioodis, millest rääkis Peetrus, kui nende ‚karistus ei oota ammugi jõude ja nende hukatus ei tuku‘; kus nad ‚toovad vargsi sisse hukutavaid valeõpetusi‘.8 Need, ütleb Peetrus, pidid tulema, just nagu oli valeprohveteid, kui Pühakirjad kirja pandi. Nii nagu Iisraeli sugu ütles: ‚Päevad venivad ja iga nägemus kaob,‘9 nii pidi olema aeg, mil määratud aeg näis olevat möödunud, et 2. Peetruse 3:4 pilkajad võiksid küsida: ‚Kus on tema tõotatud tagasitulek?‘ ja end petta mõttega, et ‚on kõik jäänud nõnda nagu loomise algusest peale.‘
GSAM 154.2„Me usume, et just sellise nägemuse viibimise silmas pidades ütles apostel Jaakobus: ‚Seepärast olge pika meelega, vennad ja õed, kuni Issanda tulemiseni!‘ ‚Olge teiegi pika meelega ja südamelt julged, sest Issanda tulemine on lähedal!‘ Ja: ‚Näe, kohtunik seisab juba uksel!‘
GSAM 154.3„Ja me usume, et oodatava aja möödumist silmas pidades manitses meid meie Päästja Luuka evangeeliumi kaheteistkümnendas peatükis: ‚Olge riietatud teenimiseks ja hoidke oma lambid põlemas nagu inimesed, kes ootavad isandat pulmapeolt koju. Et kui ta tuleb ja koputab, on nad otsekohe valmis talle ust avama.‘10 Ootamine eeldab aja möödumist, sest enne seda aega me ei oota. Seepärast lisab meie Issand: ‚Õnnistatud on need sulased, kelle isand saabudes leiab nad ootamas.‘
GSAM 154.4„Jätkame, kui Jumal tahab, kuulutamist: ‚Peigmees tuleb! Minge talle vastu!‘ ja: ‚tema kohtumõistmise tund on käes.‘ Ja me usume, et me ei jäta jätkamata valju hüüdmist maailmale ja kirikule, et äratada neid nende ‚rahu‘ lauludest ja panna neid kuulama Jumala halastuse üleskutseid. Me kavatseme jätkata Issanda tuleku ootamist ja valvelolekut, uskudes, et see on juba kohe käes.“
GSAM 155Nende töö õigustamine
GSAM 155.1Hea ülevaate sellest, kuidas adventistid suhtusid oma töösse enne 21. märtsi 1844 ja vahetult pärast seda kuupäeva, saab järgmisest tsitaadist, mis on võetud artiklist pealkirjaga „Õigustus“ ajakirjas Advent Herald 13. novembrist 1844, mille avaldasid J. V. Himes, S. Bliss ja A. Hale:—
GSAM 155.2„Me ei kiirustanud oma seisukohtadega. Usume, et olime ausad ja siirad tõeotsijad. Me järgisime oma Päästja käsku uurida Pühakirja. Me ei tuginenud omaenda tarkusele, vaid otsisime Jumalalt juhendust ja suunamist ning püüdsime end Tema altarile ohverdada, usaldades, et Ta suunab meie samme õigele teele. Me uurisime kõiki meie vastu esitatud argumente siirast soovist tunda tõde ja hoiduda eksimusest; kuid peame tunnistama, et meie vastaste mitmekesised ja mitmekülgsed seisukohad ainult kinnitasid meid meie vaadetes. Me nägime, et olenemata sellest, kas meil oli õigus või mitte, ei saanud meie vastastel õigus olla; ja nad ei jõudnud omavahel kokkuleppele. Igaühe argumendid olid nii nõrgad ja lapsikud, et nad olid sunnitud pidevalt tühistama seda, mida nad ise olid teinud; ning oma vastandlike ja vastuoluliste seisukohtadega näitasid nad, et kuidas nad ka meie arvamusi ei hinnanud, ei usaldanud nad üksteise arvamusi. Pealegi ei olnud kogu meie seisukohas ühtegi põhipunkti, milles meid ei oleks toetanud üks või mitu neist, kes püüdsid ümber lükata Issanda kohest tulekut. Kuigi meil oli toetuseks Pühakirja sõna-sõnaline tõlgendus, püüdsid meie vastased asjatult tõestada, et Pühakirja ei tohi mõista sõna-sõnalt, kuigi iga täitunud ennustus on täitunud just kõige sõna-sõnalisemates üksikasjades.
GSAM 156Pettumuse selgitus
GSAM 156.1„Aga aeg – aasta 1843, juudi aasta – möödus, ja me olime pettunud, et ei näinud Kuningat tema ilus. Ja kõik, kes meile vastu seisid, arvasid ausalt, et meie usu iga eripära on osutunud valeks ning et me peaksime ausate inimestena kogu oma seisukohast loobuma. Seetõttu olid nad üllatunud, nähes, et me ikka veel klammerdusime oma lootusele ja ootasime endiselt oma Kuningat.
GSAM 156.2„Meie aga ei näinud oma pettumuses põhjust lootusetuks muutumiseks. Me nägime, et Pühakirjad viitasid sellele, et peab olema ooteaeg, ja et kui nägemus viibib, peame seda ootama. Me nägime ka, et aasta lõpuga ei saanud see periood veel täielikult lõppeda, isegi eeldusel, et meie kronoloogia oli õige; ning et need võivad täituda alles käesoleva aasta jooksul; ja ometi tunnistasime me maailmale ausalt ja täielikult, et olime eksinud selles kindlas punktis, millele olime nii suure kindlusega lootnud; kuid kuigi me olime selles osas eksinud, näeme selles asjas Jumala kätt. Me näeme, et Ta on kasutanud seda kuulutust hoiatusena maailmale ja proovikivina kogudusele. See pani Tema rahva ootuse seisundisse. See tõi esile need, kes olid valmis Tema nime pärast kannatama. See näitas, kellele hüüd Issanda tulekust oli suur rõõmuuudis ja kellele see oli kõrvadele ebameeldiv heli. See on näidanud kogu universumile, kes tervitaks Issanda tagasitulekut ja kes lükkaks Teda Tema teisel tulemisel tagasi, nagu juudid tegid Tema esimesel tulekul. Ja me peame seda sammuks Jumala eesmärgi täitmisel selles ‚Tema ettevalmistuse päeval‘, et Ta võiks juhtida esile rahva, kes otsiks ainult Issanda tahet, et nad oleksid Tema tulekuks valmis.“
GSAM 157LIIKUMISE AJALUGU PÄRAST 1844. AASTA MÄRTSIT
GSAM 157.1Järgnevalt on esitatud lühike ülevaade adventistliku liikumise ajaloost pärast 21. märtsi 1844, mis on võetud ajakirjast Signs of the Times, 31. oktoober 1844:—
GSAM 157.2„Pärast 1843. aasta – juudi aasta – möödumist jõudis suur osa adventistidest veendumusele, et edaspidi ei saa me enam kindlalt arvestada konkreetsete aegadega. Nad uskusid, et oleme seal, kuhu meie kronoloogia osutab – kõigi prohvetlike perioodide lõpus, mille lõppedes on oodata adventi; ning et kuigi meil tuleb oodata vaid veidi aega, mil meie kronoloogia võib erineda Jumala ajast, uskusid nad siiski, et meil ei ole enam mingit vihjet kindla aja kohta. Nad olid kõik võtnud oma lambid ja läinud välja Peigmeest vastu võtma; kuid Peigmees oli viibinud kauem kui aeg (1843), mil teda oodati. Selle nägemuse viibimise ajal näis, et kõik olid otsustanud seda oodata, uskudes, et see ei saa edasi lükkuda ja et seda võib iga hetk oodata. Peagi sai aga väga selgeks, et paljud tegid tulevikuplaane, mida nad ei oleks teinud, kui oleksid uskunud, et Issand tuleb sel aastal; ning et nad olid uinunud seoses teadliku arusaamisega Issanda kohesest ilmumisest. Teisisõnu, nad arvasid, et ta võib tulla igal päeval või et see võib veidi viibida, mille jooksul nad võiksid nautida kosutavat puhkust. Noh, see oli just nii, nagu meie Päästja ütles, et nii juhtub: ‚Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.‘
GSAM 157Tähelepanu juhitakse 1844. aasta sügisele
GSAM 157.3„Juba 1843. aasta mais oli vend Miller juhtinud meie tähelepanu juudi püha aasta seitsmendale kuule kui ajale, mil peetakse neid eelkujulisi talitusi, mis viitavad teisele tulemisele; ja eelmisel sügisel ootasime seda aega suure huviga. Pärast selle möödumist omaks võttis vend S. S. Snow täielikult seisukoha, et eelkujude järgi peab Issanda tulemine, kui see toimub, toimuma seitsmenda kuu kümnendal päeval; kuid ta ei olnud kindel aasta suhtes. Hiljem nägi ta, et prohvetlikud ajavahemikud ei lõpe tegelikult enne käesolevat aastat, 1844; siis jäi ta kindlaks seisukohale, et umbes 22. oktoobril – käesoleva aasta seitsmenda kuu kümnendal päeval – peaksime me olema tunnistajateks auhiilguse Issanda tulemisele. Seda ta jutlustas New Yorgis, Philadelphias ja mujal möödunud kevadel ja suvel; ning kuigi paljud võtsid tema vaated omaks, ei olnud selle mõju mingeid konkreetseid ilminguid näha enne umbes juulit.
GSAM 158Põldudele jäetud saak
GSAM 158.1„Hooaja alguses olid mõned meie vennad New Hampshire’i põhjaosas nii veendunud uskumuses, et Issand tuleb enne järgmist talve, et nad ei harinud oma põlde. Umbes juuli keskel – mis oli juudi päeva-aasta kesköö õhtu (õhtu-hommik, arvestades aprilli noorkuust, mil algas see juudi aasta) – olid teised, kes olid oma põllud külvanud ja istutanud, nii veendunud Issanda kohese ilmumise tunnetuses, et nad ei saanud oma usuga kooskõlas saaki koristada. Mõned, kes läksid oma põldudele rohtu niitma, leidsid end täiesti võimetuna jätkama ning, järgides oma kohusetunnet, jätsid oma saagi põllule seisma, et näidata oma usku tegudega ja seeläbi maailma hukka mõista. See levis kiiresti üle kogu Uus-Inglismaa põhjaosa.
GSAM 158Kohtumõistmine eelneb Kristuse tulemisele
GSAM 158.2„Samal ajal olid meie vennad Maines omaks võtnud seisukoha, et kohtumõistmine peab eelnema Kristuse tulemisele; et see langeb kokku lõikusaegaga ning ei toimu mitte ainult maailma lõpus, vaid hõlmab ajavahemikku, mis eelneb lõpule vahetult. Selle vaate kohaselt arvasid nad, et me oleme juba kohtumõistmise ajal, et eraldusjoont tõmmatakse ja et Jumala teenijad pitseeritakse otsaesistele, mille täitumine oleks märguandeks neljale inglile, kes hoiavad kinni maa neljast tuulest (Ilmutuse raamat 7:1), et nad oma haaret vabastaksid.
GSAM 159Kesköine ärkamine
GSAM 159.1„Umbes juuli keskel hakkas Jumala õnnistus taganenute tagasitoomiseks saatma selle aja kuulutamist, ja need, kes omaks võtsid mõne eespool mainitud vaatepunkti, ilmutasid oma käitumises märgatavat muutust ning äkilist ärkamist unest, nagu oli ennustatud. ‚Keskööl aga kõlas hüüd: „Peigmees tuleb! Minge talle vastu!“ Siis ärkasid kõik need neitsid ja hakkasid lampe kohendama.‘ Alates juulist toimusid need liikumised Uus-Inglismaa eri osades ja olid üksteisest eraldi; kuid neid kõiki saatis Jumala õnnistus, millega ta tõi tagasi paljusid, kelle lambid olid peaaegu kustunud, ja pühitses tema pühasid. Exeteri laagrikoosolekul kohtusid kõik need mõjud, sulandusid üheks suureks liikumiseks ja levisid kiiresti kõigi maa adventistide rühmade seas.“