17. peatükk — Tõde, mida edasi viiakse raskuste kiuste

GSAM 265.1„NAGU karjane otsib oma karja päeval, mil ta on oma laiali pillutatud lammaste seas, nõnda otsin mina oma lambaid ja päästan nad kõigist paikadest, kuhu nad on laiali pillutatud pilvesel ja pimedal päeval.“¹

GSAM 265.2Need, kes olid selleks ajaks (1847) Kolmanda ingli sõnumi vastu võtnud, olid maailma varade poolest vaesed ja seetõttu suutsid nad sõnumi levitamiseks rahaliselt vähe ära teha. Pastor White ja tema abikaasa ning pastor Bates nägid, kui oluline on isiklik töö hajutatud vendade seas, ning samuti vajadust valmistada ette lugemismaterjali, mida anda inimestele kätte, et aidata neil tõeni jõuda. Pastor Batesile oli hingamispäeva küsimuse tutvustamisel suureks abiks tema selle teema kohta kirjutatud traktaat, mida ta viis kaasa erinevatesse paikadesse ja levitas posti teel. Ta töötas äärmiselt järjekindlalt.

GSAM 265Noore õe ohver tõe nimel

GSAM 265.3Kord, kui tal polnud raha sõiduraha maksmiseks, oli ta just valmis alustama jalgsi teekonda Massachusettsist New Hampshire’i. Just sel hetkel sai ta kirja noorelt õelt, kes oli võtnud endale kohustuse teha majapidamistöid 1 dollari eest nädalas, et tal oleks midagi, millega seda tööd toetada. Pärast ühe nädala töötamist oli ta nii liigutatud mõttest, et pastor Bates vajab raha, et ta läks oma tööandja juurde ja sai ettemaksu, et saaks talle kohe 5 dollarit saata. Sellega maksis ta oma sõiduraha New Hampshire’i, kasutades ühistransporti. Igas paigas olid tal head koosolekud ja paljud hinged võtsid tõe vastu.

GSAM 266Majapidamine laenatud mööbliga

GSAM 266.1Et näidata ohvrimeelsust, mis ajendas selle sõnumi varaseid teerajajaid, toome siinkohal ära järgmise lõigu proua White’i kirjeldusest nende olukorra kohta talvel 1847–1848, kui nad elasid tubades S. Howlandi avaras kodus Topshamis, Maine’is, kus nad laenatud mööbliga majapidamise sisse seadsid:—

GSAM 266.2„Olime väga vaesed ja nägime kitsaid aegu. Mu abikaasa töötas raudteel kive vedades, mis kulutas tema sõrmede naha läbi ja paljudest kohtadest hakkas verd voolama. Olime otsustanud mitte sõltuda, vaid end ise ülal pidada ja omada midagi, millega teisi aidata. Kuid meil ei läinud hästi. Mu abikaasa töötas väga kõvasti, kuid ei saanud töö eest vastavat tasu.

GSAM 266Pastor White lõikab küttepuid

GSAM 266.3„Minu abikaasa tuli raudteelt ära, võttis kirve ja läks metsatööle küttepuid lõhkuma. Pidev valu küljes, töötas ta varahommikust kuni pimedani, et teenida umbes viiskümmend senti päevas. Tugev valu ei lasknud tal öösiti magada. Peagi saime kirju erinevates osariikides elavatelt kaasliikmetelt, kes kutsusid meid külla, kuid meil polnud raha, et oma osariigist kaugemale minna. Vastasime, et tee ei ole meie ees lahti.

GSAM 266.4„Saime kirja vennalt Chamberlainilt Connecticutist, kes kutsus meid tungivalt osalema selles osariigis toimuval konverentsil. Otsustasime minna, kui suudame raha hankida. Minu abikaasa klaaris oma tööandjaga arveid ja avastas, et tal oli saada kümme dollarit. Poolest sellest summast ostsin riideesemeid, mida oli meil väga vaja, ja seejärel paikasin oma abikaasa mantlit, isegi lappides lappe kokku, nii et oli raske aru saada, missugune oli varrukate algne materjal. Viis dollarit olime jätnud selleks, et minna Dorchesteri Massachusettsi osariigis. Meie reisikohvris oli peaaegu kogu meie maine varandus, kuid meil oli meelerahu ja puhas südametunnistus ning seda hindasime kõrgemalt kui maiseid mugavusi.

GSAM 267.1„Külastasime vend Nicholsi kodu ja enne lahkumist andis õde Nichols mu abikaasale viis dollarit, mille abil saime sõita Middletowni Connecticuti osariigis. Olime selles linnas võõrad ega olnud kunagi ühtki selle osariigi koguduseliiget näinud. Meil oli alles vaid viiskümmend senti. Mu abikaasa ei söandanud seda vankri üürimiseks kasutada, seepärast viskas ta kohvri ühe lauahunniku otsa ja me läksime otsima kedagi, kes oleks meiega samast usust. Peagi leidsime vend Chamberlaini, kes viis meid oma koju.“

GSAM 267Konverents Rocky Hillis, Connecticutis

GSAM 267.2See konverents toimus Rocky Hillis, kus koosolekuruumiks oli suur, viimistlemata tuba vend Beldeni majas. Järgnev väljavõte pastor White’i poolt S. Howlandile kirjutatud kirjast annab mõningaid huvitavaid üksikasju selle koosoleku kohta:—

GSAM 267.3„20. aprillil saatis vend Belden oma vankri Middletowni meie ja selles linnas laiali olevate vendade järele. Saabusime tema juurde [Rocky Hilli] umbes kell neli pärastlõunal, ja mõne minuti pärast tulid sisse vennad Bates ja Gurney. Sel õhtul oli meil koosolek, kus osales umbes viisteist inimest. Reede hommikul tulid vennad juurde, kuni olime umbes viiekümnekesi, kuid nad kõik ei olnud täielikult tões. Meie koosolek oli tol päeval väga huvitav. Vend Bates esitas käske selges valguses ning mõjusad tunnistused rõhutasid nende tähtsust. Sõna mõju kinnitas neid, kes olid juba tões, ja äratas need, kes ei olnud veel päriselt otsustanud.“²

GSAM 267Kutse Oswego maakonda, New Yorgi osariiki

GSAM 267.4Pastor Batesi traktaadi leviku tulemusena adventistide seas hakkasid ka teiste osariikide inimesed hingamispäeva pidama. Hiram Edson Port Gibsonist, New Yorgist, saatis kirja, milles kutsus pastor White’i, proua White’i ja teisi osalema hingamispäeva pidajate konverentsil Volneys, Oswego maakonnas, augustis 1848. Ta märkis, et vennad olid üldiselt vaesed ja ta ei saanud lubada, et nad suudaksid kulude katmisele palju kaasa aidata. Pastor White oli heina põllul tehtud töö eest saanud 40 dollarit. Osa sellest kulutati hädavajalike riiete ostmiseks ja ülejäänuga maksti sõidukulud Volney’sse ja tagasi.

GSAM 268.1See konverents Lääne-New Yorgis toimus härra Arnoldi tõllakuuris. Kohal oli umbes kolmkümmend viis inimest — kõik, keda oli võimalik osariigi selles osas kokku koguda. Kuid selles hulgas olid vaevu kaks ühel nõul. Igaüks rõhutas pingsalt oma arusaamu, väites, et need on Pühakirjaga kooskõlas. Kõik soovisid innukalt oma seisukohti edasi anda ja neid kuulutada. Neile öeldi, et pastor White ja tema abikaasa ei olnud tulnud nii kaugelt, et neid kuulata, vaid et neile tõde õpetada. Härra Arnold oli seisukohal, et Ilmutuse raamatu 20. peatükis mainitud tuhat aastat olid juba möödas ja et Ilmutuse raamatus mainitud 144 000 olid need, kes tõusid üles Kristuse ülestõusmisel.

GSAM 268Härra Arnold on vastu sakramentidele

GSAM 268.2Kui meie sureva Issanda sümbolid olid selle seltskonna ees ja nad olid valmis mälestama Tema kannatusi, tõusis härra Arnold püsti ja ütles, et tal pole mingit usku sellesse, mida nad teha kavatsesid – et Issanda õhtusöömaaeg on paasapüha jätk, mida tuleb pidada vaid kord aastas.

GSAM 268.3Need kummalised erimeelsused langesid proua White’ile raskeks koormaks. Ta teadis hästi, et härra Arnold eksis, ja suur kurbus rõhus tema meelt, sest tundus, et Jumalat teotati. Mõned kartsid, et ta on suremas; kuid pastorid Bates, White, Chamberlain, Gurney ja Edson palvetasid tema eest, ja Issand kuulis halastavalt oma teenijate palveid ning ta tuli teadvusele. Taevane valgus laskus tema peale ja ta ei reageerinud peagi enam maistele asjadele. Selles seisundis näidati talle mõningaid kohalviibijate vigu ning ka tõde, mis oli nendega vastanduses, näidates, et need vastuolulised arusaamad, mida nad väitsid olevat Piibliga kooskõlas, olid kooskõlas vaid nende arvamusega Piiblist ning nad pidid loobuma eksitustest ja ühinema kolmanda ingli kuulutusega. Koosolek lõppes hiilgavalt; tõde saavutas võidu. Need, kes olid kinni pidanud neist kummalistest arvamuste erinevustest, tunnistasid oma vigu ja ühinesid kolmanda ingli kuulutuse praeguse tõe ümber, ning Jumal õnnistas neid rikkalikult.

GSAM 269Nägemus, milles Piiblit imeliselt kasutati

GSAM 269.1Järgnev ülevaade sellest koosolekust pärineb härra Alexander Rossilt, 4. jaanuar 1884, kes oli üks kolmekümne viiest, kes moodustasid selle väikese kogunemise. Ta ütles:—

GSAM 269.2„Õde White tõusis nägemuse ajal püsti ja võttis vasaku käega perekonna Piibli; raamat oli tavalise suurusega. Hoides seda lahti ja kõrgel, ilma sellele vaatamata, pööras ta parema käega ühest tekstist teise ning asetades sõrme piiblisalmile, kordas ta seda. Ma vaatasin paljusid tekste, et näha, kas ta kordas just seda, millele ta osutas. Mina ise või mõni teine seltskonnast vaatas neid kõiki. Igal juhul ei kordanud ta mitte ainult seda teksti, millele ta osutas, vaid tegi seda samal ajal, kui tema silmad vaatasid ülespoole ja Piiblist vastassuunas. Just need piiblisalmid, mida ta kordas, lükkasid ümber Volneys 1848. aasta augustis kogunenud hingamispäeva pidajate valeteooriad ja sundisid meid tõe nimel ühinema.“

GSAM 269.3Tõepoolest, see, kes ei loobunud õpetuslikust eksimusest, mida sellistes asjaoludes parandati Piiblist tsiteeritud selgete tekstidega ja sellisel märkimisväärsel viisil, pidi olema tõesti raskesti veendav. See hingamispäevapidajate rühm Oswego maakonnas, pärast seda, kui nende eksimused olid niimoodi parandatud ja nad olid tõe ümber ühinenud, läks sellelt koosolekult edasi, et levitada valgust teistele. Tulemused olid kindlasti tunnistuseks sellest, et tegemist oli Jumala tööga. Saatan on alati valmis lõhestama, segama ja hajutama, kasutades selleks kõiki vahendeid, mida ta suudab rakendada. „Jumal ei ole segaduse, vaid rahu Jumal – nii nagu on kõikides Issanda rahva kogudustes.“³

GSAM 270Imelised tervenemise juhtumid

GSAM 270.1Eespool mainitud konverentsi järel peeti koosolekuid Madisoni maakonnas, Port Gibsonis, Port Byronis ja New Yorgis. Neile järgnes üldkoosolek Connecticuti osariigis. Mõnes neist kohtadest oli Issand oma teenijatele väga lähedal ning Suure Arsti tervendav jõud laskus haigete peale vastuseks oma rahva siirastele palvetele, kui nad järgisid Jaakobuse kirjas sätestatud reeglit.⁴ Isegi need, keda arstid olid lootusetuks kuulutanud, said oma haigustest terveks. Selliseid juhtumeid on alates 1845. aastast erinevatel aegadel sageli kogetud.

GSAM 270Pioneerid taluvad raskusi

GSAM 270.2Pastor White rääkis ajakirjas Review and Herald 5. veebruaril 1880 neist pioneeripäevadest järgmist:—

GSAM 270.3„Meie varastes tööpäevades oleme kannatanud nälga sobiva toidu puudumise tõttu ja külma sobivate riiete puudumise tõttu. Me loobusime isegi eluks vajalikust, et säästa raha Jumala asja heaks. Samal ajal kurnasime end kohutavalt, et täita seda suurt töömahtu, mida tundus olevat vaja teha kirjutamise, toimetamise, reisimise ja osariigist osariiki jutlustamise kaudu.“

GSAM 270.4Aasta 1848 oli mälestusväärne mitte ainult adventismi ajaloos, vaid ka poliitiliselt. Kolmanda ingli sõnumi tõed olid väga selgelt määratletud ning töö edendamiseks avanesid teed mitmes suunas. Sel ajal võtsid sündmused moraalses ja poliitilises maailmas sellise kuju, mis oli mõeldud prohvetluste uurijate tähelepanu uuesti äratama. Mitte ainult ei valitsenud Vana Maailma rahvaste seas suur segadus, vaid ka Hydesville’is, Wayne’i maakonnas, New Yorgi osariigis, algasid kaasaegse spiritismi ilmingud, mille kohta Piibli uurijad ütlesid, et need peavad olema „kurjade vaimud, kes koguvad maa rahvad kokku Issanda päeva lahinguks.“

GSAM 271Rahvaste segadus 1848. aastal

GSAM 271.121. veebruaril 1848, kui Prantsusmaa kuninga Louis-Philippe’i õukondlased olid tema ümber kogunenud, ütles ta: „Ma pole kunagi olnud impeeriumi troonil kindlamalt istunud kui täna õhtul.“ Järgmise õhtu hämaras, „meremehejakki“ kandes ja rendikärude juhina maskeerituna põgenes ta Pariisi linnamüüride taha, otsides varjupaika oma isikliku turvalisuse tagamiseks. Selle suure ja ootamatu muutuse põhjuseks peetakse tema poolt tehtud sammu, millega ta toetas paavsti võimuhaaramist, mis solvas tema alamaid ja sõdureid. Ta oli tol päeval Pariisis lõpetanud Prantsuse armee suurejoonelise paraadi; ja kui relvad olid kokku pandud, läks ta tagasi paleesse, kui äkki hüppas üks väike poiss suurtükile, lehvitades kolmevärvilist lippu ja hüüdes: „Maha paavst! MAHA PAAVST!!“ Sõdurid võtsid hüüde üles ja see levis kiiresti ridade vahel edasi-tagasi, muutudes üha tugevamaks, kuni sellega ühines hüüd: „JA ALLA KUNINGAGA!“ Mõne tunni jooksul oli kogu Pariis muutunud metsiku segaduse areeniks. Sõdurid, relvad käes, rahvahulga saatel tormasid kuninga palee poole. Kui talle sellest segadusest teatati, kiirustas ta maskeerituna põgenema.

GSAM 271Võitlusesse kaasatud riigid

GSAM 271.2Prantsusmaa segadus ja rahutused levisid kiiresti teistesse riikidesse. Preisimaad, Hannoverit, Sardiiniat, Sitsiiliat, Napolit, Veneetsiat, Lombardiat, Toscanat ja Roomat haaras sama rahvahulga vaim. Kolme kuu jooksul oli kogu Euroopa liikvel ning enam kui kolmekümnes impeeriumis ja kuningriigis valitses suurim segadus. Tänavatel põletati troone, kuningad ja keisrid põgenesid ja peitusid, kartes oma elu kaotamist. Poliitikud ennustasid, et maailma valitsuste seas toimub üldine revolutsioon.

GSAM 272.1Paljud adventistide vaimulikud, kes polnud veel Kolmanda ingli sõnumist kuulnud, nägid seda segadust ja arvasid, et see peab olema rahvaste kogunemine „lahinguks, mis peab toimuma Kõigeväelise Jumala suurel päeval“.⁵

GSAM 272Pitseri sõnumi avastamine

GSAM 272.2Just sel ajal õppisid seitsmenda päeva adventistid Pühakirjast, et neljanda käsu hingamispäev on elava Jumala märk ehk pitser ning et oli saabunud aeg kuulutada Ilmutuse raamatu 7:1–4 pitseri sõnumit, ja nad mõtlesid välja viise ja vahendeid, kuidas seda sõnumit inimesteni viia. Kui seitsmenda päeva rahvas valmistus selleks tööks, ütlesid esimesepäeva adventistid: „Te olete oma pitseri sõnumiga liiga hiljaks jäänud, sest suure päeva lahing ja Issanda tegelik tulek on juba kohe käes.“

GSAM 272Segadus vaibus äkitselt

GSAM 272.3Umbes kolm kuud hiljem vaibus rahutuste laine rahvaste seas; mitte aga sellepärast, et nende vaidlused oleksid lahendatud, vaid viisil, mida ajakirjanikud ise ei suutnud seletada. Selle segaduse kohta ütles Horace Greeley ajalehes New York Tribune: „Meile kõigile oli suur ime, mis nii äkitselt selle segaduse rahvaste seas vallandas; kuid veel suurem ime on see, mis selle lõpetas.“

GSAM 272Senaator Choate Vana Maailma olukorra kohta

GSAM 272.4Jõuame aastasse 1851 ja leiame senaator Choate’i, kes kõneleb Ühendriikide Kongressi ees, viidates olukorrale Vanas Maailmas, ja ütleb:

GSAM 272.4„Milline on täpselt see olukord ja pilt, mille kohal paistavad lasuvat varjud, pilved ja pimedus, te mõistate täielikult; kui täiesti ebastabiilne see on. Mulle on tundunud, nagu oleksid kuningakroonide eesõigused, inimeste õigused ja tuhande aasta jooksul kogunenud viha valmis mõõga tupest tõmbama, et alustada konflikti, milles voolab verd, nagu apokalüptilises nägemuses, ‚hobuste valjasteni‘, ja milles hävib terve inimrass; kus aja suur kell lööb järgmise tunni; kus ühiskond ise pannakse proovile tule ja terasega, kas see on looduse ja looduse Jumala oma või mitte.“

GSAM 273„Tunnistus“ 18. novembrist 1848

GSAM 273.1Kuigi need, kes väitsid, et 1848. aasta rahvaste seas valitsenud rahutused olid märgiks Issanda tulekust, pidid taluma kurba pettumust, kuidas läks siis seitsmenda päeva adventistidel, kes väitsid, et nüüd on kätte jõudnud aeg, mil rahvale antakse „elava Jumala pitsat“? Vastuseks tsiteerime pastor Joseph Batesi poolt 1849. aasta jaanuaris avaldatud traktaati. Rääkides 18. novembril 1848 toimunud sündmusest, ütleb ta:—

GSAM 273.2„Väike rühm vendi ja õdesid oli kogunenud koosolekule Dorchesteris, Bostoni lähedal, Massachusettsis. Enne koosoleku algust arutasime mõned meist pitseri sõnumi mõningaid punkte; valitsesid mõningad erimeelsused sõna ‚tõusev‘ jms tõlgenduse õigsuse osas, ning kuna olime veidi varem Topshami [Maine’i] konverentsil teinud sõnumi avaldamise palve teemaks ja selle avaldamise viis ei paistnud piisavalt selge, otsustasime ühiselt kogu asja Jumala kätte usaldada. Pärast mõningast aega, mille veetsime tõsises palves valgustuse ja juhenduse saamiseks, andis Jumal õde White’ile nägemuses järgmise sõnumi.“

GSAM 273.2Tsiteerime sõnu, nagu ta need nägemuses välja ütles:—

GSAM 274Nägemuses öeldud sõnad

GSAM 274.1„Kust valgus paistis? Las su ingel õpetab meile, kust valgus paistis. See algas väikestest asjadest, kui sa andsid ühe valguse teise järel. Tunnistus ja käsud on omavahel seotud, neid ei saa eraldada; esimesena tulevad Jumala kümme käsku. Talle tegi suurt rõõmu, kui tema seadus hakkas jõuliselt esile kerkima ja hüljatud paigad hakkasid üles ehitatama. Nõrkusest on see muutunud tugevaks Tema sõna uurimise kaudu. Selle proovilepanek on kestnud vaid lühikest aega. See on pitser! See tõuseb esile! See tõuseb, alustades päikesetõusust. Nagu päike, mis on esmalt külm, muutub soojemaks ja saadab oma kiiri. Kui see tõde tõusis, oli selles vaid vähe valgust, kuid see on kasvanud. Oo, milline on nende kiirte jõud! See kasvab tugevuseks. Suurim kaal ja valgus lasub sellel tõel, sest see kestab igavesti, isegi kui Piiblit enam vaja ei ole. See tõusis seal idas; see algas väikese valgusena, kuid selle kiired on tervendavad. Oi, kui võimas on see tõde; see on kõrgeim pärast seda, kui nad sisenevad heasse maale, kuid see kasvab, kuni neist saavad surematud. See algas päikesetõusust, jätkab oma teekonda nagu päike, kuid see ei looju kunagi.

GSAM 274.2„Inglid hoiavad kinni neljast tuulest. Jumal on see, kes pidurdab neid jõude. Inglid ei ole veel lahti lasknud, sest kõik pühad ei ole veel pitseriga märgitud. Kui Miikael tõuseb püsti, levib see häda üle kogu maa. Nad on ju just valmis puhuma. See on pidurdatud, sest pühad ei ole veel pitseriga märgitud. Jah, kuulutage seda, mida olete näinud ja kuulnud, ja Jumala õnnistus on teiega. Vaadake! See tõus on jõuline ja muutub üha heledamaks ja heledamaks.“⁶

GSAM 274.3Pärast sellest nägemusest väljumist ütles proua White oma abikaasale:

GSAM 274.3„Mul on sulle sõnum. Sa pead hakkama trükkima väikest ajalehte ja saatma seda inimestele. Las see olla alguses väike; kuid kui inimesed seda loevad, saadavad nad sulle vahendeid trükkimiseks, ja see saab olema edu algusest peale. Mulle näidati, et sellest väikesest algusest saab midagi, mis on nagu valgusvood, mis levivad üle kogu maailma.“

GSAM 275Inimlikust vaatepunktist kahtlane

GSAM 275.1Need ennustused tehti 1848. aastal seoses hingamispäeva tõe tõusu ja levikuga. Kui vaadata olukorda inimlikust vaatepunktist tol ajal, ütleks mõistus: „See ennustus ei saa kunagi täituda.“ Üks mees märkis ühele meie töötajale varsti pärast ennustuse tegemist: „Teil kulub 144 000 aastat, et teha seda, mida te kavatsete.“ „Mida!“ ütlesid nad, „kolm jutlustajat – pastor White ja tema abikaasa ning pastor Bates – kõik pennitult, vähem kui saja järgijaga, kellest kõigil puudub raha, lähevad teele mõnesaja eksemplariga kaheksakümne leheküljelisest traktaadist hingamispäeva küsimuse kohta, et edastada hoiatav sõnum kogu maailmale! Naeruväärne eeldus!“ Kuigi need, kes niimoodi arutlesid, ütlesid: „Võimatu!“, ütles usk sõnumisse ja kindla edu tunnistus: „Iisraeli Jumala nimel see sünnib! Ja Tema jõule lootes peab see sündima!“

GSAM 275Kuidas trükiti esimene seitsmenda päeva adventistide ajaleht

GSAM 275.2Alates hetkest, mil anti tunnistus kirjastustöö kohta, palvetasid seitsmendat päeva pidavad inimesed palju, et Issand avaks tee „väikese ajalehe“ trükkimiseks. Suurim puudus oli raha, millega tagada esimese numbri väljaandmine. 1849. aasta juunis sai pastor White võimaluse niita vikatiga nelikümmend aakrit timutirohtu, saades selle eest 75 senti aakri kohta; ja nii suutis ta välja anda selle väikese ajakirja esimese numbri. Siinkohal ei ole ehk kohatu lisada selle väikese lehe esimese lehekülje faksiimile. Lugeja märkab esimeses veerus pastor White’i sõnu, kus ta ütleb: „Tee selle töö alustamiseks on avanenud alles nüüd.“ Ja te näete ka, et just tema eneseohverdus „avas selle tee“.

GSAM 276Proua White’i kirjeldus esimestest väljaannetest

GSAM 276.1Proua White räägib kirjastustöö algusest järgmist:—

GSAM 276.2„Mu abikaasa hakkas avaldama väikest lehte Middletownis, kaheksa miili kaugusel Rocky Hillist, Connecticutis, ja sageli kõndis ta seda maad sinna ja tagasi jalgsi, kuigi ta hakkas siis lonkama. Kui ta tõi trükikojast esimese numbri, kummardusime kõik selle ümber ja palusime alandliku südame ja rohkete pisaratega, et Issand annaks õnnistuse oma sulase nõtradele pingutustele. Seejärel saatis ta lehed kõigile, kes tema arvates neid loeksid, ning viis need reisikotiga postkontorisse. Iga number toodi Middletownist Rocky Hilli ja alati enne postkontori jaoks valmispanemist seadsime need Issanda ette ning pisarais ja tõsiste palvetega anusime, et Tema õnnistused võiksid nende keeletute käskjalgadega kaasa minna. Üsna varsti tulid kirjad, mis tõid lehe kirjastamiseks raha ning häid uudiseid paljude hingede kohta, kes võtsid tõe vastu.“⁷

GSAM 276Ajalehe toetuse ennustus täitus

GSAM 276.3Me esitame seitsmenda päeva adventistide poolt avaldatud esimese ajalehe esimese lehekülje tundedega, mis on sügavamad kui pelgalt huvi. Kogu The Present Truth köide koosnes üheteistkümnest numbrist, millest igaüks oli kaheksa lehekülge pikk ja koosnes kahest veerust. Lehekülje lugemisala mõõtmed olid neli ja viis kaheksandikku tolli laiuselt ja kaheksa tolli pikkuselt. Numbrid 1 ja 4 trükiti juulis, augustis ja septembris Middletownis, Connecticutis. Numbrid 5–9 trükiti Oswegos, New Yorgis, ning need on dateeritud detsembriga 1849, märtsiga, aprilliga ja maiga 1850. Number 11 on dateeritud novembriga 1850 ja trükiti Pariisis, Maine’is. 6. numbris ütles pastor White: „Esimese nelja numbri avaldamise ajal laekus rohkem kui piisavalt raha, et ajalehtede eest maksta. Seda on kasutatud meie osalemiskulude katmiseks koosolekutel, millel oleme käinud.“ 1849. aasta jooksul võtsid paljud Vermontis, Michigani osariigis ja teistes osariikides nende ajalehtede mõjul ning pastor Batesi teerajaja töö tulemusena sõnumi vastu.

GSAM 278.1Vastandina 1848. aasta töö lootusetule olukorrale vaatleme mõningaid fakte, nagu need olid 1905. aastal, et saaksime paremini hinnata selle ettevõtmise lõpptulemust: kas olid õiged need, kes olid sõnumi tagasihoidliku alguse vastu, või taevane Jumal, kes rääkis oma teenija kaudu „pitserimistöö“ „suurenevast“ jõust.

GSAM 278Kirjastustöö areng

GSAM 278.2Seda tõde kuulutatakse ja trükitakse praegu ligi neljakümnes maailma juhtivas keeles. Kolme vaimuliku asemel on, arvestades pühitsetud vaimulikke ja litsentsiaate, üle 600, lisaks veel sadu teisi, kes töötavad arstidena, piiblitöötajatena, õpetajatena ja meditsiinimisjonäridena. Koguduse kirjandus on esindatud üle poolesaja erineva perioodikaväljaandega, mida trükitakse ligi kahekümnes kirjastuses, mis asuvad Euroopas, Aasias, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani saartel ja Austraalias. Nendes kirjastustes trükitakse üle 1100 erinevat raamatut, brošüüri ja traktaati. Igaühe eksemplari ja ühe aasta ajakirjade hankimiseks kuluks umbes 340 dollarit. Selle asemel, et oleks vaid sada järgijat, on neid, kes rõõmustavad selle tõe üle, peaaegu 100 000. Tõepoolest, see sõnum „tõuseb“ nagu päike, ja võime öelda 1848. aasta tunnistuse sõnadega: „Oo, milline on nende kiirte jõud!“

GSAM 278Rahvaste olukord

GSAM 278.3Kui sõnum on niimoodi edasi liikunud, milline on olnud rahvaste olukord? Sellest ajast peale oleme ajalehtedes sageli näinud väiteid peagi Euroopas puhkeva üldise sõja kohta. Kuigi siin on olnud tülisid ja seal on puhkenud kokkupõrkeid, hoitakse üldist „tormi“ tagasi – „neljal tuulel“ ei lubata korraga puhuda, „kuni Jumala teenijad on pitseeritud“. See, et tülide ja sõja elemendid on olemas, kuid ei puhke välja, sest neid hoitakse vaos, on kõigile ilmne.

GSAM 279.1Henry Ward Beecher nimetas veidi enne oma surma selliste suurte sõjavägede ülalpidamist Euroopas „elujõu eelnevaks äravõtmiseks, kartuses, et see võidakse valada“. Ta võrdles rahvaste vahelist olukorda, kus valitsevad vimm ja vaenulikkus ning ähvardav suhtumine üksteise suhtes, „tupikuga“, mille on põhjustanud rühm mehi, kes suunavad teineteise rinnale pistodad, kuid kellest keegi ei julge torkida, kartes, et teda ennast torgitakse. „Aga,“ ütles ta, „keegi neist näeb varsti sobivat hetke torkimiseks, ja siis algab üldine segadus.“

GSAM 279Sõjariistade võrdlus

GSAM 279.2Alates 1848. aastast on valmistatud sõjariistu, mille kõrval tolle aja parimaid peetaks tänapäeval pelgalt mänguasjadeks. Ameerika „Peace Association“ kutsus rahupühapäeval – 15. detsembril 1895 – üles osalema rahuteenistustel ja ütles: „Kuigi tsivilisatsioon on teinud märkimisväärseid edusamme, tehakse riikide vahel teisalt suuremaid sõjaks valmistumisi kui kunagi varem.“

GSAM 279Kindral Miles sõjaettevalmistustest

GSAM 279.3Kindral Nelson A. Miles ütles 12. jaanuaril 1904 Washingtonis toimunud massikoosolekul peetud kõnes:—

GSAM 279.4„Selles valgustatud ajastul, mida iseloomustab progress ning arukas ja peen tsivilisatsioon, tahaksime me hea meelega uskuda, et sõja koormad ja ohud on vähenenud; kuid nii kummaline kui see ka ei tundu, pole maailma ajaloos kunagi olnud aega, mil sõja ettevalmistamiseks oleks raisatud nii palju rikkust ega mil nii palju miljoneid väljaõppinud, oskuslikke ja distsiplineeritud mehi, kes on relvastatud kõige hävitavamate relvadega, oleks võetud ära rahumeelsest tööstusest, nagu see on praegu.“

GSAM 280.1Kuid sõja torm viibib ikka veel, samal ajal kui pitserimistöö jätkub.