22. peatükk – Organisatsioon

GSAM 343.1„MA jätsin su Kreetale sellepärast, et sa korraldaksid ära kõik, mis jäi pooleli, ja määraksid ametisse kogudusevanemad igas linnas, nii nagu ma sind palusin.“¹

GSAM 343.2Kolmanda ingli sõnumi levitamisel oli möödunud kaksteist aastat (1846–1858), enne kui meie rahvas näis mõistvat vajadust millegi ametlikuma järele kui lihtsalt tõe uskumine ja kristlik armastus. Kuigi Issand oli rääkinud oma rahvale sellel teemal prohvetiande kaudu, näis, et vaja oli mõningaid ebasoodsaid kogemusi, et äratada neis täielikult teadlikkus vajadusest korraldada konverentse, kogudusi ja ühendusi, et juhtida liikumise ilmalikke asju.

GSAM 343Vastuseis organisatsioonile

GSAM 343.31854. aastal avaldatud raamatu Supplement to Experience and Views leheküljel 12 olevas joonealuses märkuses ütleb pastor James White:—

GSAM 343.4„Pärast aja möödumist 1844. aastal valitses suur segadus ja enamik oli igasuguse organisatsiooni vastu, leides, et see on vastuolus evangeeliumi täieliku vabadusega! Proua White oli alati vastu igasugusele fanatismile ja teatas varakult, et segaduse ärahoidmiseks ja parandamiseks on vaja mingit organisatsioonivormi. Vähe on neid, kes praegu suudavad hinnata seda kindlameelsust, mida tol ajal oli vaja tema seisukoha kaitsmiseks valitseva anarhia vastu.“

GSAM 344.1Seitsmenda päeva adventistide seas valitsevat ühtsust on suuresti edendanud ja säilitanud just tema õigeaegsed hoiatused ja juhised.

GSAM 344George Storrs organisatsiooni kohta

GSAM 344.2Järgnev tsitaat George Storrsilt, mis on kirjutatud 1844. aastal, näitab, mida õpetati organisatsiooni kohta neile, kes olid adventi kuulutuse alusel kirikutest lahkunud:—

GSAM 344.3„Hoolitsege selle eest, et te ei püüaks organiseerida uut kirikut. Ühtegi kirikut ei saa organiseerida inimese väljamõeldise järgi, ilma et see muutuks kohe, kui see on organiseeritud, Paabeliks. Issand organiseeris oma kiriku tugevate armastuse sidemete abil. Tugevamat ei saa luua; ja kui sellised sidemed ei suuda Kristuse väidetavaid järgijaid koos hoida, lakkavad nad olemast tema järgijad ja langevad loomulikult kogudusest välja.“²

GSAM 344Kord apostlite ajal

GSAM 344.4Seitsmenda päeva adventistidel, nagu eelnevalt mainitud, puudus paljude aastate jooksul igasugune ametlik organisatsioon, neil polnud isegi kiriklikku korraldust. Igaüht, kellel oli moraalset julgust tõde vastu võtta ja sellele alluda tollase vastuseisu välise surve all, peeti ausaks ning kristliku armastuse ja vendluse vääriliseks. Apostlite ajal saabus aeg, mil tuli korraldada ära „kõik, mis jäi pooleli“³. Umbes 65. aastal pKr anti Titusele volitus määrata ametisse „kogudusevanemad igas linnas“, kus oli usklikke, ja Timoteus sai selle teema kohta üsna põhjalikud juhised.⁴

GSAM 344Pastor White organisatsiooni kohta

GSAM 344.5Järgnev tsitaat pastor James White’ilt organisatsiooni ja distsipliini teemal ilmus ajakirjas Review 4. jaanuaril 1881:—

GSAM 345.1„Organisatsioon loodi tegevuse ühtsuse tagamiseks ja pettuste eest kaitsmiseks. Seda ei kavandatud kunagi piitsana, millega sundida kuuletuma, vaid pigem Jumala rahva kaitsmiseks. Kristus ei aja oma rahvast, vaid kutsub neid. ‚Minu lambad kuulavad mu häält. Mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.‘ Meie Elav Pea näitab teed ja kutsub oma rahvast järgnema.

GSAM 345.2„Inimlikud usutunnistused ei suuda ühtsust luua. Kiriku sunnivõim ei suuda kirikut üheks kehaks suruda. Kristus ei kavandanud kunagi, et inimeste mõistused tuleks taeva jaoks vormida teiste inimeste mõistuste mõju abil. ‚Kristus on iga mehe pea.‘ Tema ülesanne on juhtida, kujundada ja jätta oma kujutis igavese au pärijatele. Kuigi organisatsioon võib olla kiriku kaitsmiseks ja tegevuse kooskõla tagamiseks väga oluline, ei tohi see võtta distsipliini Meistri käest ära.

GSAM 345Ühtsus kahe äärmuse vahel

GSAM 345.3„Kiriku sunnivõimu ja pühendamata iseseisvuse kahe äärmuse vahel leiame Jumala teenistuse ja kiriku ühtsuse ja tõhususe suure saladuse. Selle peale juhib meie tähelepanu austatud Apostel Peetruse ülimalt pidulik üleskutse oma aja pastoritele: ‚Seepärast ma julgustan kogudusevanemaid teie seas, olles ise kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning osaline tulevasest kirkusest: hoidke teile usaldatud Jumala karja ja vaadake selle järele mitte kohustuse pärast, vaid vabatahtlikult Jumalaga kooskõlas, mitte kasuahnelt, vaid innukalt! Ärge võimutsege teile antud osa üle, vaid olge karjale eeskujuks! Ja kui Ülemkarjane ilmub, saate kirkuse närtsimatu pärja. Samuti nooremad, alistuge vanematele! Ja riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb vastu kõrkidele, aga alandlikele annab ta armu“. Seepärast alanduge Jumala vägeva käe alla, et tema teid omal ajal ülendaks!‘⁵

GSAM 346Uue Testamendi organisatsiooni lihtsus ja vorm

GSAM 346.1„Need, kes koostasid seitsmenda päeva adventistide poolt vastu võetud organisatsioonivormi, püüdsid sellesse võimalikult palju kaasata Uues Testamendis leiduvaid lihtsaid väljendusviise ja vorme. Mida rohkem ilmneb evangeeliumi vaim ja mida lihtsam on süsteem, seda tõhusam see on.

GSAM 346.2„Üldkonverents teostab üldist järelevalvet töö üle kõigis selle harudes, sealhulgas osariikide konverentside üle. Osariigi konverents teostab järelevalvet kõigi selle osariigi tööharude üle, sealhulgas osariigi koguduste üle. Ja kogudus on kristlaste kogukond, kes on ühinenud lihtsa lepingu alusel pidada Jumala käske ja jääda Jeesusele ustavaks.

GSAM 346Koguduse ametnikud on teenijad

GSAM 346.3„Kohaliku koguduse ametnikud on selle koguduse teenijad, mitte isandad, kes valitsevad seda jõuga. ‚Suurim teie seast olgu teie teenija!‘⁶ Need ametnikud peaksid olema koguduse liikmetele eeskujuks kannatlikkuses, valvsuses, palves, headuses ja suuremeelsuses ning peaksid ilmutama neile, keda nad teenivad, seda armastust, mida meie Issanda elus ja õpetustes on näha.“

GSAM 346Esimene tunnistus korra kohta

GSAM 346.41854. aastal avaldatud teoses Supplement to Experience and Views antakse mõningaid erijuhiseid evangeelse korra teemal. Leheküljel 18 loeme järgmist:—

GSAM 346.5„Kirik peab pöörduma Jumala Sõna poole ja rajama end evangeelse korra alusel, mida on seni tähelepanuta jäetud ja eiratud. See on hädavajalik, et viia kirik usu ühtsusesse.“

GSAM 347Kord on vajalik lõpu lähenedes

GSAM 347.123. detsembril 1860 antud tunnistuses loeme:

GSAM 347.1„Kui läheneme aja lõpule, tuleb Saatan suure väega, teades, et tal on vähe aega. Ta kasutab oma väge eriliselt ülejäänute vastu. Ta sõdib nendega, püüab neid lahku ajada ja laiali puistata, et nad jääksid nõrgaks ja neid saaks ümber lükata. Jumala rahvas peab tegutsema mõistlikult ning ühendama oma jõupingutused. Neil peab olema ühesugune meelsus, ühesugune arusaamine, siis nende pingutused ei hajuta, vaid kõnelevad jõuliselt käesoleva aja tõe töö edendamiseks. Tuleb järgida korda ja korra säilitamisel peab olema üksmeel, muidu saab Saatan eelise.“⁷

GSAM 347Inglite korda tuleb järgida

GSAM 347.21868. aastal avaldatud raamatus Testimony No. 14 loeme: „Mida täpsemalt jäljendame inglihulga harmooniat ja korda, seda edukamad on taeva esindajate pingutused meie heaks. Kui me ei näe vajadust harmoonilise tegutsemise järele, oleme korratud, distsiplineerimatud ja tegevuses organiseerimata, siis inglid, kes on läbinisti organiseeritud ja liiguvad täiuslikus korras, ei saa meie heaks edukalt töötada. Nad pöörduvad kurvalt ära, sest neil ei ole luba õnnistada korratust, segadust ja korralagedust.

GSAM 347Jumal on endiselt korra Jumal

GSAM 347.3„Kas Jumal nüüd enam ei ole korra Jumal? On. Ta on praegu samasugune nagu varem. Paulus ütleb: ‚Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal.‘ Ta on praegu sama täpne nagu varem. Ja Tema plaani kohaselt tuleb meil õppida korra ja organiseerituse õppetunde sellest täiuslikust korrast, mis seati sisse Moosese ajal Iisraeli rahva kasuks.“⁸

GSAM 348Kristuse palve korra eest

GSAM 348.11882. aastal kirjutatud tunnistuses näeme sama mõtet väljendatuna järgmiste sõnadega:

GSAM 348.1„Et tema jüngrite seas valitseks ühtsus ja armastus – see oli meie Päästja viimase palve sisu, mille ta nende eest enne ristilöömist esitas... ‚Kuid ma ei palu ainult nende, vaid kõikide pärast, kes nende sõnumi läbi hakkavad minusse uskuma, et nad kõik oleksid üks. Nagu sina, Isa, oled minus ja mina olen sinus, nõnda olgu nemadki meis. Et maailm usuks, et sina oled mu läkitanud.‘“⁹

GSAM 348Individuaalse iseseisvuse oht

GSAM 348.21885. aastal anti järgmine tunnistus:

GSAM 348.2„Üht asja tuleb hoida silmas, ja see on individuaalne iseseisvus. Kristuse sõjaväe sõduritena peaks töö erinevates valdkondades valitsema ühtne tegevus.“¹⁰

GSAM 348Saatan naudib korra hävitamist

GSAM 348.31895. aastal avaldatud eritunnistuses loeme:

GSAM 348.3„Oh, kuidas Saatan rõõmustaks, kui ta saaks tungida selle rahva sekka ja töö korralduse segadusse ajada ajal, mil põhjalik korraldus on hädavajalik ning on suurim jõud, mis hoiab ära võltsid ülestõusud ja lükkab ümber väited, mida Jumala Sõna ei toeta. Me tahame hoida rida ühtlasena, et ei toimuks mingeid rikkumisi eeskirjade ja korra süsteemis.“

GSAM 348Vaimulike tunnustamine

GSAM 348.4Üks esimesi punkte, mida tuli arvestada korra kehtestamisel meie rahva seas kooskõlas äsja tsiteeritud tunnistustega, oli mingi viis nende tunnustamiseks, kes sõnumit kuulutasid. Aastatel 1850–1861 oli kasutusele võetud kava anda pastoritele, kes olid tõestanud oma andeid, olid ilmselgelt Issanda poolt heaks kiidetud ja kooskõlas kogu tööga, kaart, millega soovitati neid kõikjal Issanda rahva kogudusele, märkides lihtsalt, et nad on evangeeliumi teenistuse töös heaks kiidetud. Need kaardid olid dateeritud ja allkirjastatud kahe juhtiva pastori poolt, keda meie rahvas tundis töö juhtidena.

GSAM 349Vaimulike toetamine

GSAM 349.11858–1859. aasta talvel anti juhis, et Piibel sisaldab täielikku süsteemi vaimulike toetamiseks ning et kui meie rahvas uuriks seda teemat piibellikust seisukohast, leiaksid nad selle süsteemi. Seetõttu korraldati Battle Creekis piibliklass, mida juhatas pastor J. N. Andrews. Pärast hoolikat ja palvemeelset Piibli uurimist koostati artikkel, mis avaldati ajakirjas Review 3. veebruaril 1859 ja milles esitati kava, mis hõlmas kümnise maksmise põhimõtet. Selle teema kohta peeti kõne meie rahva suurele kogunemisele, mis toimus üldkoosolekul Battle Creekis, Michigani osariigis, 6. juunil 1859, ning kogu kogudus võttis selle ühehäälselt vastu.

GSAM 349Kehtestatud kord kiidetakse heaks

GSAM 349.21861. aasta raamatus Testimony No. 6 rääkis Issand proua White’i kaudu järgmiselt seitsmenda päeva adventistide poolt vastu võetud süsteemi kohta:

GSAM 349.2„Ärge röövige Jumalat sellega, et jätate Talle andmata kümnise ja annetused. Esmane püha kohus on anda Jumalale sobilik osa. Ärge laske kellegi väidetel end panna Jumalat röövima. Ärge laske lastel Jumala altarilt oma kasuks annetust varastada.

GSAM 349Kümnisesüsteem iseloomu arendamiseks

GSAM 349.3„Kümnisesüsteem, nagu ma nägin, arendab iseloomu ja ilmutab südame tõelist olukorda. Kui inimestele esitatakse seda teemat selle tõelises olemuses ja neil lastakse endal otsustada, siis näevad nad kümnisesüsteemis tarkust ja korda.“

GSAM 349.4Sel viisil kehtestati seitsmenda päeva adventistide seas rahastamissüsteem, et toetada vaimuliku teenistuse tööd, ja seda kasutavad nüüd meie inimesed kogu maailmas.

GSAM 350.121. juuli 1859. aasta ajakirjas Review tehti Tunnistuste kaudu varem antud juhiste tulemusena esimest korda ettepanek, et iga osariik korraldaks iga-aastase koosoleku, kus tööd hoolikalt planeeritaks; ning et sel viisil vältida segadust, mis oli liiga sageli levinud vaimulike töös, ja et meie töös järgitaks korda ja süsteemi. See ettepanek viitas tegelikult osariiklike konverentsiorganisatsioonide loomisele.

GSAM 350Kiriku vara omamine

GSAM 350.2Sõnumi leviku ja liikmete arvu suurenemise järel tekkis loomulikult vara kogunemine, mis viis kiriku vara seadusliku omamise kaalumiseni. Pastor White’i artiklis, mis ilmus ajakirjas Review 23. veebruaril 1860, loeme järgmist:—

GSAM 350.3„Loodame siiski, et pole enam kaugel aeg, mil see rahvas jõuab olukorda, kus on vajalik kindlustada koguduse omand ja hallata palvemaju õigesti, et inimesed, kes teevad testamendi ja soovivad seda teha, saavad osaliselt teha sihtannetuse kirjastusosakonnale. Kutsume oma jutlustajaid ja juhtivaid vendi üles sellele küsimusele tähelepanu pöörama. Kui keegi on meie ettepanekute vastu, siis palun kirjutage välja plaan, mille järgi meie kui rahvas saaksime tegutseda?“

GSAM 350Õigusliku organisatsiooni heakskiitmine

GSAM 350.4Selle aasta suvel toimus ajakirjas Review selle teema üle mõningane sõbralik arutelu. Ja meie koguduse esindajate üldkoosolekul, mis toimus Battle Creekis 28. septembrist 1. oktoobrini ning kuhu olid kogunenud esindajad Michiganist ja mitmest teisest osariigist, arutati teemat avameelselt ning toimus põhjalik ja vaba arutelu juriidilise organisatsiooni üle, mille eesmärk on hoida kiriku kontorit ja muud vara – kogudusemaju jne. Seda arutelu on põhjalikult kajastatud ajakirjas Review, 16. köide, numbrid 21, 22 ja 23, mis ilmusid 9., 16. ja 23. oktoobril 1860.

GSAM 351.1Selle kokkutuleku arutelude tulemusena otsustati ühehäälselt asutada juriidiliselt kirjastusühing ning selleks, et selline juriidiline isik saaks moodustatud võimalikult kiiresti, valis kogunenud konverents viieliikmelise komitee.

GSAM 351Uskkonna nimi

GSAM 351.2Konverentsil arutati ka küsimust, millise nimega meie rahvast tuleks nimetada. See tekitas taas erinevaid arvamusi, kus mõned pooldasid üht nime ja teised teist. Kui pakuti välja „Jumala kirik“, esitati selle vastu vastuväide, et see ei kajasta ühtegi meie usu eripära, samas kui nimi „Seitsmenda päeva adventistid“ mitte ainult ei väljendaks meie usku Kristuse peatsesse tulekusse, vaid näitaks ka, et me peame seitsmenda päeva hingamispäeva. Kogudus toetas viimati nimetatud nime nii ühehäälselt, et hääletusel hääletas selle vastu vaid üks mees, kes võttis oma vastuväite peagi tagasi.

GSAM 351Nime heakskiitmine

GSAM 351.3Raamatus Testimony No. 6 loeme:

GSAM 351.3„Ükski muu nimi pole kohasem kui vaid see, mis vastab meie usutunnistusele, väljendab meie usku ja tähistab meid kui erilist rahvast...

GSAM 351.4„Nimi Seitsmenda Päeva Adventistid toob esile meie usu tõelised tunnusjooned ja paneb küsija tajuma süüdiolekut. Nagu nool Issanda nooletupest haavab see Jumala seadusest üleastujaid ning suunab kahetsema Jumala ees ja uskuma meie Issandasse Jeesusesse Kristusesse.“

GSAM 351.4Selle tunnistuse mõju oli see, et see küsimus sai usklike meeltes igaveseks lahendatud.

GSAM 351Tõelise ande ülesanne

GSAM 351.5Kas pole see just Jumala Vaimu andide ilmnemise eriülesanne? Paulus ütles, et need on kirikusse antud, „et Jumala rahvast valmistada teenimistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, kuni me kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse“ jne.¹¹ Kui sobiv on see, et pärast seda, kui usklikud on palves ja alandlikult valgust otsinud, peaks Vaim rääkima ja ütlema: „See on õige tee; teie järeldused on õiged,“ ja seejärel „üles ehitama“ kogudust veelgi, nagu käesoleval juhul, selgitades neile küsimuse praktilist tähtsust ja mõningaid häid tulemusi, mis nende otsustest tulenevad.

GSAM 352Kiriku organisatsioon

GSAM 352.1Kõnes, mille pastor White pidas üldkonverentsil Battle Creekis 1861. aasta aprillis ja mis avaldati ajakirjas Review 11. juunil 1861, tutvustas ta ideed meie koguduste täielikumast korraldusest. Kutse peale pidasid üheksa vaimulikku piibliklassi, et otsida sel teemal valgust, ning konverents palus neil avaldada ajakirjas Review selle uurimise tulemused. Pärast piibellikku tunnistust kirikukorra ja kirikuametnike kohta arutati teemat, mis puudutas eri osariikide võrdset esindatust üldkonverentsil, samuti koguduste nõuetekohast ja võrdset esindatust osariikide konverentsidel. Tegelikult oli see esimene kord, kui tutvustati ideed, et üldkogudele saadetaks nõuetekohaselt valitud delegaadid mingi kokkulepitud võrdse suhte alusel.

GSAM 352Michigani osariigi konverentsi asutamine

GSAM 352.26. oktoobril 1861 asutati Michigani konverents, valides esimehe, sekretäri ja kolmeliikmelise täitevkomitee. Konverentsi hääletuse tulemusel soovitati kogudustel ühineda organisatsiooniks, võttes vastu järgmise koguduse lepingu:—

GSAM 352.3„Meie, allakirjutanud, ühineme käesolevaga koguduseks, võttes endale nimeks Seitsmenda Päeva Adventistid; sõlmides lepingu pidada Jumala käske ja jääda Jeesusele Kristusele ustavaks.“

GSAM 353Pastorite volitused

GSAM 353.1Sellel konverentsil otsustati esimest korda, et volitused tuleks anda kõigile selle osariigi seitsmenda päeva adventistide vaimulikele, kellel oli hea maine, ning et vaimulikel peaksid kaasas olema dokumendid, mis koosnevad pühitsusertifikaadist ja konverentsi esimehe ning sekretäri allkirjastatud volitustest, mida tuleks igal aastal uuendada.

GSAM 353.2Samuti hääletati, et valitakse komisjon, kes koostab pöördumise, milles tutvustatakse meie rahvale koguduste organiseerimise korda. See pöördumine avaldati ajakirjas Review 15. oktoobril 1861.

GSAM 353Delegaatide volitused

GSAM 353.31862. aasta septembris pidas Michigani konverents oma esimese istungjärgu Monterey’s. Siin esitati esimest korda idee võtta kogudusi konverentsi liikmeteks samamoodi, nagu liikmed hääletati kogudustesse. Kuna osariigis oli juba asutatud seitseteist kogudust, võeti need hääletuse teel konverentsi liikmeteks; ja kõik kohal viibinud nende koguduste liikmed võeti vastu delegaatidena.

GSAM 353Pastorite palgad

GSAM 353.4Samuti võeti sellel konverentsil vastu kava maksta pastoritele osutatud teenuste eest iganädalaselt kindlat summat. Pastoritelt nõuti omalt poolt aruannet konverentsi heaks tehtud tööle kulunud aja, tulude ja kulude kohta; ning konverents, kes selle aruande kätte sai, pidi tegema asjakohase arvelduse.

GSAM 353Delegaatide volituste esmakordne esitamine

GSAM 353.520. mail 1863 toimus üldkonverents Battle Creekis, Michigani osariigis. See oli selle organi esimene istungjärk, kus delegaadid esitasid volitused oma vastavatest osariikidest. Esindatus ei olnud siiski arvulisel alusel. Sel korral olid esindatud järgmised osariigid: Michigan, Wisconsin, Iowa, Minnesota, New York ja Ohio.

GSAM 354Üldkonverentsi ja osariikide konverentside põhikirjad

GSAM 354.121. mail võttis üldkonverents vastu põhikirja ning samal päeval soovitati osariikide konverentsidele osariigi põhikirja. See võeti vastu Michigani konverentsi istungil. Need põhikirjad sätestasid arvulise aluse delegaatide esindatusele osariikide konverentsidel ja üldkonverentsil. Seal soovitatud osariigi põhikiri on peaaegu sama, mida kasutavad praegu meie seitsekümmend kaks kohalikku konverentsi kogu maailmas.

GSAM 354.2Üldkonverentsi toimumise ajal, 1864. aasta kevadel, tehti osariikide konverentsidele esimest korda soovitus, et valitaks auditeerimiskomitee, kuhu kuuluksid ilmikud, kes ei olnud aasta jooksul konverentsi teenistuses olnud, ning kes tegutseks koos täitevkomiteega pastorite raamatupidamise auditeerimisel ja arvelduste tegemisel. Nii kehtestati samm-sammult, vastavalt vajadusele, kord Jumala töös ja asjas.

GSAM 354.3Nii oleme lühidalt jälginud samme, mis viisid töö ametliku korraldamiseni. See toimus ajal, mil uskkond oli praegusega võrreldes väga väike.

GSAM 354.4Kui üldkonverents 1863. aastal täielikult korraldati, ei olnud delegaatide koguarv nii suur, kui meil praegu igal aastal mõnes väikeses kohalikus konverentsis on.

GSAM 354Organisatsiooni eesmärk

GSAM 354.5Organisatsiooni loomise eesmärk oli tagada, et organisatsiooni vara oleks seaduslikult valduses ja õiguspäraselt hallatud ning et töös osalejad saaksid tegutseda ühtselt ja segaduseta, sest nende tegevus toimus nõu pidamise alusel ja seetõttu häirimatult. Samad põhimõtted, mida meie organisatsioonis kuni 1864. aastani järgiti, võeti kasutusele ka siis, kui töö laienes ja ulatus teistesse riikidesse ja rahvustesse.

GSAM 355Asutatud üldorganisatsioonid

GSAM 355.1Sõnumi leviku käigus moodustati järgmised üldorganisatsioonid, mille ametnikud valiti üldkonverentsi korralistel istungitel:—

GSAM 355.2General Conference Association – 21-liikmeline juriidiline isik, mille nimel on Ameerikas ja teistes riikides asuvate erinevate asutuste vara.

GSAM 355.3Välismisjoni nõukogu – mille ülesandeks on juhendada ja laiendada misjonitööd väljaspool organiseeritud konverentse.

GSAM 355.4International Tract Society – mille ülesandeks oli lugemismaterjalide levitamine ja kirjavahetus, et avada uusi misjoneid.

GSAM 355.5Religious Liberty Association – selle erivaldkonnaks oli südametunnistuse pärast tagakiusatute abistamine ning usuvabaduse põhimõtteid käsitleva kirjanduse levitamine.

GSAM 355.6International Sabbath-School Association – mille eesmärk oli hingamispäevakoolitöö ülesehitamine ja edendamine kõigis tegevuspiirkondades.

GSAM 355.7Medical Missionary and Benevolent Association – selle tegevus hõlmas arstide ja õdede koolitamist, sanatooriumide, lastekodude, vanadekodude jms juhtimist.

GSAM 355Tegevuspiirkond kuni 1868. aastani

GSAM 355.8Kuni 1868. aastani hõlmas meie tegevuspiirkond seda osa Ameerika Ühendriikidest, mis asus Missouri jõest idas ja Missouri lõunapiiriga kokku langevast laiuskraadist põhja pool. Tol ajal oli üldkonverentsi komitees vaid kolm liiget, kellest üks oli konverentsi president. Kaheksa kohalikku konverentsi olid kõik üldkonverentsi järelevalve all, mille peakorter asus Battle Creekis, Michigani osariigis.

GSAM 356Miks oli ümberkorraldus vajalik

GSAM 356.1Kuna sõnum levis teistesse maadesse, tekkis vajadus kogu tegevusala ümberkorraldamiseks. Seetõttu astuti 1897. aastal samme selles suunas; kuid ümberkorraldustöö on põhjalikumalt läbi viidud viimase nelja aasta jooksul, mille jooksul on asutatud Euroopa üldkonverents, mille täitevkomiteesse kuulub neliteist liiget; ning algsel üldkonverentsil, mille peakorter asub Washingtonis, D.C.-s, on kahekümne kaheksaliikmeline täitevkomitee, mis esindab sõnumi kõiki erinevaid huve ja asendab mõningaid üldliite, mille tegevus on lõpetatud.

GSAM 356Organisatsiooniline seis 1. jaanuaril 1903

GSAM 356.2Järgnev väljavõte 1904. aasta üldkonverentsi väljaandest Year Book annab mõningaid huvitavaid statistilisi andmeid seisuga 1. jaanuar 1903:—

GSAM 356.3Sel ajal koosnes meie organiseeritud töö kahest üldkonverentsist, mis hõlmasid neljateist Liitkonverentsi, seitsekümmend kahte kohalikku konverentsi ja nelikümmend kahte misjonit. Need jagunevad järgmiselt: kohalikud konverentsid Põhja-Ameerikas – nelikümmend üheksa; väljaspool Põhja-Ameerikat – kakskümmend kolm. Liitkonverentsid Ameerikas – kaheksa; teistes riikides – kuus. Misjoniväljad Ameerikas, sealhulgas Alaskal, Havail ja Newfoundlandil, viis; misjonid väljaspool Ameerikat, kolmkümmend seitse, mis asuvad järgmiselt: kaksteist Euroopas; neli Aafrikas; kolm Aasias; kaks Lõuna-Ameerikas; kaks Lõuna-Aafrikas; ning ülejäänud Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Lääne-Indias ja Vaikse ookeani saartel. Nende misjonidega on seotud kuuskümmend seitse pühitsetud ja volitatud vaimulikku ning sada kolmkümmend üks kogudust.

GSAM 356Ühtsus mitmekesisuses

GSAM 356.4On julgustav teada, et need erinevad organisatsioonid erinevates riikides ja rahvuste seas on kõik ühinenud ühe suure eesmärgi – tõe ja inimeste päästmise – edendamisel. Me ei usalda pelgalt formaalset organisatsioonilist masinavärki, vaid Jumalat, korra loojat. Tema õnnistusega oma töötajate ühtsele ja harmoonilisele tegevusele võime mõista, kui hea ja meeldiv on, kui kehtib põhimõte, et kõik „toimugu viisakalt ja korra järgi“.