4. peatükk – Lõpuaeg

GSAM 77.1„SIIS ütlesin mina: Oo, mu Issand, milline saab olema nende asjade lõpp? Ja ta ütles: Mine oma teed, Taaniel, sest need sõnad on suletud ja pitseeritud lõpuajani. ... Õelad teevad õelust, ja ükski õel neist ei mõista, kuid targad mõistavad.“¹

GSAM 77.1„Ta ütles mulle: Mõista, inimese poeg, sest lõpuajal täitub see nägemus.“²

GSAM 77.1„Aga sina, o Taaniel, hoia need sõnad salajas ja pitsita raamat kinni lõpuajani; paljud jooksevad edasi-tagasi ja teadmised suurenevad.“³

GSAM 77.1Mida tähendab siin „lõpuaeg“? See ei saa olla tegelik lõpp ise, sest sel juhul ei oleks Taanieli prohvetluse „pitseeritud“ osast inimkonnale mingit kasu. Kuna „meile kuuluvad need asjad, mis on ilmutatud“⁴, peab see osa mingil ajal kasulikuks osutuma. Seega peab väljend „lõpuaeg“ viitama ajavahemikule vahetult enne lõppu, mil Taanielile räägitud asjadest saab aru.

GSAM 77Tema ettevalmistuse päev

GSAM 77.2See viitab kahtlemata ajale, mida prohvet Nahum nimetas „tema ettevalmistuse päevaks“. Siin rääkis prohvet Niinive hävitamisest „piitsa müra, rataste kolksumise, tantsivate hobuste ja hüppavate sõidukite“ saatel.⁵ Prohveti tähelepanu juhitakse esmalt suuremale õnnetusele, mis tabab kogu maailma, kui „mäed värisevad tema ees, künkad sulavad ja maa põleb tema juuresolekul, jah, maailm ja kõik, kes seal elavad. Kes suudab seista tema viha ees? Ja kes suudab taluda tema raevu? Tema raev valatakse välja nagu tuli, ja kaljud paisatakse tema poolt maha... Ta teeb lõpu kõigele; kannatus ei tõuse enam teist korda.“⁶

GSAM 78Sõjavankrid leegitsevate tõrvikutega

GSAM 78.1Prohvet räägib sellest ettevalmistuse päevast veelgi edasi: „Sõjavankrid on leegitsevate tõrvikutega tema ettevalmistuse päeval, ja kuused raputatakse kohutavalt. Sõjavankrid möllavad tänavatel, nad trügivad üksteise vastu laiadel teedel: nad näevad välja nagu tõrvikud, nad kihutavad nagu välgud. Ta loeb üles oma vägevaid: nad komistavad kõndides; nad kiirustavad selle müüri juurde, ja kaitsetöö on valmis.“⁷

GSAM 78.2Milline täpne kirjeldus tänapäevasest välkkiirest rongist, kus konduktor loeb ja loeb uuesti oma reisijaid jaamast jaama ning nad komistavad kõndides, kui rong on liikumas. Siis on veel kuuskede tohutu tarbimine raudteeliiprite, sildade, lumekaitsekatuste jms ehitamiseks. Öeldakse, et ühel Sierra Nevada mägesid ületaval teel on nelikümmend seitse miili kuusest lumekaitsekatuseid. Ja prohvet ütles, et see juhtub „tema ettevalmistuse päeval“.

GSAM 78.3Sellest lõpuajast räägib ka prohvet Joel, kui Issanda teenijatele antakse käsk: „Puhuge pasunat Siionis ja andke häiret minu pühal mäel; kõik maa elanikud värisegu, sest Issanda päev tuleb, sest see on lähedal.“⁸

GSAM 78.4Ja prohvet Sefanja ütleb omakorda: „Koguge end kokku, jah, koguge kokku, teie, soovimatu rahvas; enne kui otsus täide viiakse, enne kui päev möödub nagu aganad, enne kui Issanda äge viha teie peale langeb, enne kui Issanda viha päev teie peale langeb. Otsige Issandat, teie kõik maa alandlikud, kes olete täitnud tema õigust; otsige õiglust, otsige alandlikkust: võib-olla peidetakse teid Issanda viha päeval.“⁹

GSAM 79.1Et täpsemalt selgitada, mida tähendab väljend „lõpuaeg“ ja millal see algab, vaatame veel üht näidet, kus sama terminit kasutatakse. Taanieli raamatu üheteistkümnendas peatükis tutvustatakse tagakiusavat võimu, mis pidi valitsema kuni lõpuajani. Issand ütles selle tagakiusava võimu kohta: „Mõned neist, kes on arukad, langevad ära, et neid proovile panna, puhastada ja valgendada kuni lõpuajani, sest see [lõpuaeg] on veel määratud ajani.“¹⁰

GSAM 79Väikese sarve tegevus

GSAM 79.2Protestantlikud kommentaatorid on üldiselt üksmeelel, et seda võimu ja Taanieli raamatu seitsmendas peatükis mainitud „väikest sarve“ tuleb seostada Rooma kirikuga, kelle käes oli ilmalik võim „määratud“ aja jooksul. See määratud aeg oli „aeg, ajad ja pool aega“¹¹. See oli 1260 prohvetlikku päeva – 1260 aastat – väikese sarve ilmaliku valitsemise aega, mis kestis aastast 538 kuni 1798. Viimasel kuupäeval võeti väikese sarve ilmalik võim ära, „määratud ajal“. Seega oli sel ajal rahvas lõpetanud „langemise“ selle võimu käe läbi, nagu nad varem olid langenud. Seega tähistab see aasta – 1798 – selle ajavahemiku algust selles prohvetluses, mida nimetatakse „lõpuajaks“.

GSAM 79.3Aasta 1798 lõpetas „tuhat kakssada kuuskümmend päeva“ – 1260 aastat –, mille jooksul Issanda „kaks tunnistajat“ (Vana ja Uus Testament) „ennustavad kotiriidesse riietatuna“.¹² Pimedate ajajärkude tagakiusamise ajal säilitati Pühakirja kreeka ja ladina keeles, mida tavalised inimesed ei mõistnud. Seda Pühakirja varjamist võrreldakse nende riietamisega „kotiriidesse“.

GSAM 80Kahe tunnistaja tapmine

GSAM 80.1„Kui nad on lõpetanud tunnistamise [kotiriides], tuleb sügavikust metsaline ja astub nende vastu lahingusse [Saatan, kes õhutab ja tegutseb ilmalike inimeste kaudu], ta võidab nad ära ja tapab nad. Nende surnukehad vedelevad suure linna tänavail, mille nimi on vaimulikus tähenduses Soodom ja Egiptus. Seal löödi risti ka nende Issand [‚lüüakse risti‘, Taani tõlge]. Inimesed eri rahvastest, suguharudest, keeltest ja hõimudest vaatavad nende surnukehi kolm ja pool päeva ega lase neid panna hauda.“¹³

GSAM 80Terrorirežiim

GSAM 80.2Nende tunnistajate tapmine toimus Prantsusmaa „terrorirežiimi“ ajal, aastatel 1792–1795 – kolm ja pool aastat. Kuigi Prantsuse revolutsioon kestis umbes kuus või seitse aastat, tehti just esimese kolme ja poole aasta jooksul suuri jõupingutusi Piibli, religiooni ja kõigi nende hävitamiseks, kes julgesid nende kasuks sõna võtta. Kuigi Prantsuse revolutsioon väitis, et võitleb monarhia ja preestrite võimu vastu, muutus see tegelikult sõjaks Jumala ja Piibli hävitamiseks. Revolutsioonile vahetult eelnenud ajast loeme järgmist:

GSAM 80.2„Ärgem unustagem kunagi, et enne 1792. aasta revolutsiooni kogusid väidetavalt omavahel ja kulutasid Prantsusmaa uskmatuse propageerijad ühe aasta jooksul – ja seda korduvalt – 900 000 naelsterlingit [4 500 000 dollarit] raamatute ostmiseks, trükkimiseks ja levitamiseks, et rikkuda rahva meeli ja valmistada neid ette äärmuslikeks meetmeteks.“¹⁴

GSAM 80Uskmatud kirjanikud

GSAM 80.3„Sellise revolutsiooni teed sillutasid Voltaire’i, Mirabeau, Diderot’, Helvetius’e, D’Alembert’i, Condorcet’, Rousseau ja teiste samasuguste kirjanike teosed, milles nad püüdsid levitada põhimõtteid, mis õõnestasid nii loomulikku kui ka ilmutuslikku usku. Ilmutust mitte ainult ei vaidlustatud, vaid see lükati täielikult kõrvale; Jumalus pagendati universumist ning tema asemele asetati kujuteldav kummitus nimega Mõistuse Jumalanna.“¹⁵

GSAM 81.1Aastal 1793 olid rahva vaated sellised, et teatriartiste kiideti valjuhäälselt nende jumalateotavate pilkete eest Jumala ja Piibli vastu. Näitena tsiteerime:

GSAM 81.1„Komöödianäitleja Monert viis [Pariisi] Saint-Roche’i kirikus jumalateotuse haripunkti. ‚Jumal, kui sa oled olemas,‘ ütles ta, ‚siis maksa kätte oma nime teotamise eest! Ma kutsun sind välja! Sa vaikid? Sa ei julge oma piksenooli saata! Kes veel usub, et sa olemas oled?‘“¹⁶

GSAM 81Jumalateotav tegevus Lyonis, Prantsusmaal

GSAM 81.2See, kuidas need, kes tapsid tunnistajaid, löövad „Jumala Poja ikka ja jälle risti ja häbistavad teda avalikult“ (Heebrealastele 6:6), ilmneb Fouché poolt Lyonis korraldatud pidustuste käigus, mis olid pühendatud hukatud Lyoni kuberner Chalierile. Enne oma saabumist Lyoni käskis Fouché, et

GSAM 81.2„kõik religioossed sümbolid hävitataks; ja et kirikuaedade väravate kohale kirjutataks: Surm on igavene uni... Chalieri büst kanti läbi tänavate, millele järgnes tohutu hulk mõrvareid ja prostituute. Nende järel tuli eesel, kes kandis evangeeliumi, risti ja armulauanõusid, mis peagi visati leekidesse, samal ajal kui eesel sunniti jooma armulauakarikast pühitsetud veini.“¹⁷

GSAM 81.3Pariisis toimunud Mõistuse Püha kirjeldatakse järgmiselt:

GSAM 81.3„Nad suundusid rongkäigus konvendi poole ja rahvahulk … karikaturiseeris kõige naeruväärsemal viisil religioosseid tseremooniaid… Mehed, kes kandsid preestrikleite ja mantleid, tulid hallelujat lauldes ja karmanjooli tantsides konvendi tribüüni ette. Seal panid nad maha armulaualeiva, karbid, milles seda hoiti, ning kuld- ja hõbekujud. Nad pidasid pilkavaid kõnesid… ‚Oo teie,‘ hüüdis Saint-Denisi delegatsioon, ‚oo teie, fanatismi tööriistad, igasugused õnnistatud pühakud, olge lõpuks ometi patriootid, tõuske ühiselt üles ja teenige riiki, minnes rahapajasse sulatamiseks.‘“¹⁸

GSAM 82Jumala Sõna tõuseb varjust

GSAM 82.1„Kolme ja poole päeva pärast tuli Jumala eluvaim nende sisse“ (Tunnistajad) ja „pilv kandis nad üles taevasse.“¹⁹ Oli saabunud Jumala aeg, mil Tema Sõna pidi varjus olemisest välja tulema ja maailma ette astuma. Oli saabunud aeg (1798), mil misjonäride töö tuli teha kogu maailmas. 1804. aastal asutati British Bible Society. Sellele järgnesid kümned teised piibliseltsid, ja nüüd on Piibel tõlgitud kõigisse maailma peamistesse keeltesse. Seega võrreldakse Pühakirja, kahe tunnistaja esiletõusu, kus kõik saavad neid näha ja lugeda, nende taevasse tõusmisega pilves.

GSAM 82.2Prantsuse revolutsiooni ajal väitis Voltaire, et saja aasta pärast on Piibel aegunud. Sada aastat pärast seda kuupäeva oli ainuüksi Prantsusmaal ringluses rohkem Piibleid, kui neid teadaolevalt üldse olemas oli, kui Voltaire seda tühja uhkust avaldas. Ja isegi maja, kus ta selle avalduse tegi, kasutatakse nüüd väidetavalt Piiblimajana.

GSAM 82Rosetta kivi avastamine

GSAM 82.3On kaks asjaolu, mis on seotud aastaga 1798 ja prantslastega ning millele peame tähelepanu pöörama: esiteks kukutas sel aastal kindral Berthieri juhtimisel Prantsuse armee Roomas paavsti valitsuse, täites (ise seda teadmata) selle sündmuse kohta käiva ennustuse, mis sisaldus just selles raamatus, mille vastu nad sõda olid pidanud; teiseks avastas Prantsuse armee samal aastal Fort St. Julieni juures Niiluse Rosetta harul kaevamistööde käigus kuulsa Rosetta kivi, mis asub nüüd Briti Muuseumis. Sellel kivil on kiri kolmes vormis: hieroglüüfid, mida kasutasid preestrid; demootiline kiri, mida kasutasid tavalised inimesed; ja kreeka keel. See on võti, mis avas seni salapärased demootilised ja hieroglüüfkirjad. Nagu keegi teine on öelnud: „Kirka ja labidas, mis kaevasid välja need demootilistes tähtedes kirjutatud tekstid, annavad rohkem tõendeid iidsete Piibli kirjelduste õigsuse kohta kui ükski muu allikas väljaspool Pühakirja ennast.“ Seega kasutati just neid inimesi, kes kavatsesid Piibli hävitada, ilma et nad ise sellest teadlikud oleksid, et täita prohvetlikku ennustust, millega võeti paavstluselt võim ära 1260 aasta lõpus, ning nad avastasid ka võtme just nendele kirjutistele, mis kinnitavad nende Pühakirjade tõepärasust, mida nad nii innukalt hävitada püüdsid.

GSAM 83„Sa seisad oma osas“

GSAM 83.1Mida ütles ingel Taanielile, et peaks juhtuma lõpuajal? Alates hetkest, kui ta kuulis pühakut ütlemas: „Kaks tuhat kolmsada päeva, siis puhastatakse püha maja“²⁰, oli tema meel täis muret selle üle, mis peaks olema „nende asjade lõpp“ ja „kui kaua“ see peaks kestma.²¹ Lõpuks antakse talle mõista, et selle aja tundmine ei kuulu tema ajastu juurde. Talle öeldakse: „Mine oma teed, kuni lõpp saabub, sest sa saad puhata ja seista oma osas päevade lõpus.“²²

GSAM 83.2Mõned on oletanud, et see keelekasutus viitas maailma lõplikule lõpule ning et sel ajal saab Taaniel koos ülejäänud Issanda rahvaga oma tasu ja seisab oma pärandiosa juures. Heebrea sõna pärandiosa, maa-ala jne tähistamiseks on, nagu meile öeldakse, gheh-vel. See ei ole sõna, mida selles piiblikohas on tõlgitud kui osa; siin kasutatud sõna on goh rahl. Heebrea keele asjatundjad ütlevad, et see sõna, goh rahl, esineb Vanas Testamendis seitsekümmend kuus korda ning et see on sama sõna, mida kasutatakse pühamu eelkujuliku puhastamise kirjeldamisel, kus visati liisku, et otsustada, kumb kahest kitsest tuleb tappa. Kui ülempreester võttis Issanda kitse verd ja läks pühamusse puhastustööd tegema, seisis kogu Iisrael väljas, vaevates oma hingi ja tunnistades oma patte, et nad võiksid olla puhtad ja saada ülempreestri õnnistust, kui ta pühamust välja tuleb. Niisiis seisis Iisrael sel päeval oma osas.

GSAM 84.1Kui pühamu lõplik puhastamine peaks toimuma, 2300 päeva lõpus, pidi Taanieli juhtum koos kõigi õigete surnute juhtumitega tulema Jumala ette läbivaatamiseks. Niisiis seisab Taaniel oma osas.

GSAM 84Sõnad, mis olid pitseeritud kuni aastani 1798

GSAM 84.2Vastuseks Taanieli küsimusele: „Oo, mu Issand, milline saab olema nende asjade lõpp?“²³ öeldakse talle: „Need sõnad on suletud ja pitseeritud lõpuaega ootades.“²⁴ See, mis Taanieli mõtteid nii väga vaevas, oli „millal?“, „kui kaua?“ ja „mis saab lõpuks?“ Need olid punktid, mis prohvetit segadusse ajasid ja muretsema panid, ning just need asjad pidid olema suletud ja pitseeritud kuni „lõpuajani“, mitte aga kogu Taanieli raamat, nagu mõned on arvanud. Enne seda 1798. aasta perioodi oli prohvetluste uurijatel selgust seitsmekümne nädala kohta ning nad mõistsid, et need algasid 457. aastal eKr, kusjuures Kristuse avalik teenistus, tema surm jne toimusid täpselt kooskõlas kuuekümne üheksa ja seitsmekümne nädala arvestusega alates sellest kuupäevast. See Päästja missiooni täpne täitumine kooskõlas selle arvestusega oli andnud neile võimsa tõendi, et ta oli tõepoolest tõeline Messia ja et seitsmekümne nädala alguskuupäev oli seega muutumatult kindlaks määratud. Kuna neil ei õnnestunud avastada, et seitsmekümne nädala periood oli 2300 päeva esimene osa, jäi see küsimus ennustuse kohaselt suletuks kuni ajani pärast 1798. aastat.

GSAM 842300 päeva võti

GSAM 84.3Vaadelgem nüüd selle juhtumi fakte. Kuni aastani 1798 ei olnud prohvetluste tõlgendajatel mingit selgust selle kohta, millal 2300 päeva lõppevad. Nad suutsid mõista Taanieli raamatus esinevaid sümboleid, kuju ja metsalisi, kuid ei osanud öelda, millal 2300 päeva lõppevad, sest neil puudus veel arusaam sellest, millal need päevad algasid. Selle tõestuseks loeme ajalehest Midnight Cry, mis oli tol ajal New Yorgis ilmuv adventistide ajaleht, 15. juuni 1842. aasta numbrist: „On tõesti huvitav leida mitmeid sõltumatuid kirjanikke, kes on alates 1798. aastast näinud seda, mis varem täiesti märkamata jäi – et seitsekümmend nädalat olid võti 2300 päeva mõistmiseks.“

GSAM 85Paljud avastavad valguse

GSAM 85.1Kuna see teadmine oli „pitseriga suletud“, kuni saabus Issanda määratud aeg selle avamiseks oma rahva arusaamisele, siis täpselt samamoodi, kui saabus „lõpuaeg“, pidid paljud „edasi-tagasi jooksma“ Pühakirja lehekülgede vahel, neid asju uurides. Võrreldes teksti mõningaid tõlkeid, muutub see mõte väga selgeks.

GSAM 85.2Dr Adam Clarke ütleb: „Paljud püüavad selle tähendust välja selgitada; ja teadmised suurenevad – just sel viisil.“

GSAM 85.3Lutheri parandatud saksa Piiblis loeme: „Nõnda hakkavad paljud seda läbi lugema ja leiavad suurt arusaamist.“

GSAM 85.4Saksa paralleelpiiblis on kirjas: „Paljud uurivad seda läbi ja nii suureneb teadmine.“

GSAM 85.5L. Van Essi saksa piiblis, mida ka paavst on katoliiklastele lugemiseks heaks kiitnud, on see tõlgitud järgmiselt: „Paljud uurivad seda põhjalikult läbi ja teadmised saavad suured.“

GSAM 85.6Rootsi Piiblis on kirjas: „Paljud uurivad seda ja teadmised muutuvad suureks.“

GSAM 85.7Taani-norra ümbertöötatud piiblis on kirjas: „Paljud uurivad seda innukalt ja teadmised muutuvad suureks.“

GSAM 85.8Me loeme 15. juuni 1842. aasta Midnight Cry numbrist sellest otsimisest ja teadmiste omandamisest selle kohta, mis enne 1798. aastat oli suletud: „Kas pole imeline kokkusattumus, et nii paljud kirjanikud, kes üksteisest midagi ei teadnud, jõudsid umbes samal ajal samale järeldusele?“

GSAM 86.1Siinkohal esitame nimekirja kahekümnest eri isikust ja rühmast, kes avastasid tõe 2300 päeva lõpu kohta mitte omavahel suheldes, vaid Jumala Vaimu mõjul Pühakirja hoolika uurimise tulemusena. Selle nimekirja esikohale asetame William Milleri New Yorgi osariigist; seejärel järgnevad A. J. Krupp Philadelphiast, Pennsylvaniast; David McGregor Falmouthist, Maine’ist; Edward Irving Inglismaalt; Archibald Mason Šotimaalt; W. E. Davis Lõuna-Carolinast; Joseph Wolff, kes tegutses Aasia erinevates piirkondades; Alexander Campbell oma 1829. aasta väitluses Robert Oweniga; kapten A. Landers Liverpoolist, Inglismaalt; Leonard Heinrich Kelber Stuttgartist, Saksamaalt; Lacunza Hispaaniast; Hentzepeter Haagist, Hollandist; dr Capadose Amsterdamist, Hollandist; Rau Baierist; Tatarimaa preestrid 1821. aastal; Jeemeni Piibli uurijad oma raamatus „Seera“; Hengstenberg Saksamaa teises osas; venelased Kaspia mere ääres; molokanid Läänemere rannikul jne.

GSAM 86.2Selle kohta, kuidas see teema avanes aeg-ajalt prohvetluste uurijatele, ja seda veel üksteisest midagi teadmata, näitab järgmine:—

GSAM 86.315. juuni 1842. aasta väljaandes Midnight Cry on järgmised sõnad: „Just saabus raamat järgmise pealkirjaga: ‚Two Essays on Daniel’s Prophetic Numbers of 2300 Days, and a Christian’s Duty to Inquire into the Church’s Deliverance, autor Archibald Mason, evangeeliumi jutlustaja, Wishawtown, Šotimaa, Newberg. Trükitud Glasgow’ väljaande põhjal, Ward M. Gazeley, 1820.‘ Selles raamatus ütleb Mason: ‚Olen hiljuti näinud väikest brošüüri, mille avaldas esmakordselt Ameerikas Lõuna-Carolina pastor Wm. E. Davis ja mis avaldati uuesti 1818. aastal Warkingtonis, Inglismaa lõunaosas. See autor väidab, et 2300 päeva algasid seitsmekümne nädalaga (9. peatükk, 24. salm). Selle arvamusega olen sunnitud nõustuma.‘“

GSAM 87Davis Lõuna-Carolinast

GSAM 87.1Samas Midnight Cry numbris ütles toimetaja: „Davise raamat peab olema kirjutatud umbes 1810. aastal.“ Rääkides raamatus esitatud põhjendustest, märgib ta: „Lugejal võib tõepoolest tekkida tunne, et ta loeb Milleri, Litch’i, Stores’i või Hale’i teoseid, kuid me usume, et ükski praegustest teise tulemise kirjanikest ei teadnud selle raamatu olemasolust enne eelmist nädalat. Selle ajalehe [Cry] toimetaja polnud sellest varem kunagi kuulnud. Davise seisukoht aja suhtes, mida toetas Mason, oli, et 2300 päeva lõppevad juudi aasta 1843 lõpus – meie aasta 1844.“

GSAM 87Joseph Wolff ja kakskümmend teist

GSAM 87.21843. aasta 31. augusti numbris ajakirjast Midnight Cry loeme, et „1822. aastal avaldas Joseph Wolff (Inglismaalt) raamatu pealkirjaga ‚He Will Come Again, the Son of Man in the Clouds of Heaven‘“. Ja edasi, et „1826. aastal kohtusid Londonis kakskümmend kõigist õigeusklikuks peetud kristlikest uskkondadest pärit inimest koos härra Wolffiga, et uurida Piiblit. Nad jõudsid ühehäälselt samale järeldusele. Nad lisasid 1260-le 45 aastat.“ Kui lisada 45 aastat 1260-le, mis lõppesid 1798. aastal, jõuaksime juudi aasta 1843 lõppu, mis on tegelikult meie 1844. aasta.

GSAM 87Alexander Campbelli seisukoht

GSAM 87.3Sama ajalehe numbris on Alexander Campbelli kohta öeldud, et „1829. aastal pidas ta oma kuulsat väitlust uskmatu Robert Oweniga, milles ta väitis, et Taanieli nägemused ulatuvad aja lõpuni, et 2300 päeva on aastad ja lõpevad umbes 1847 aastat pärast Kristuse sündi, mis tema enda väitel oli neli aastat enne üldtunnustatud arvestust.“ Seega lõppeksid tema arvutuste kohaselt 2300 päeva 1843 täis juudi aasta möödudes alates pKr ajastust – tegelikult 1844. aastal.

GSAM 88.121. septembri 1843. aasta ajakirjas Midnight Cry on avaldus raamatu kohta, mille pealkiri on „A Voice to Britain and America, in a Scriptural statement of the second advent of our Lord and Saviour, which we daily pray for, saying, ‚Thy kingdom come, thy will be done in earth as it is in heaven‘,²⁵ autor kapten A. Landers Liverpoolist, väljaandja S. Kent and Co., 1839.“

GSAM 88.2„Nagu teisedki, esitab ka tema ajaarvutuse, mille kohaselt 2300 päeva lõpp on 1847 aastat pärast Kristuse tegelikku sündi.“ See oleks meie 1844. aasta, kuna ta sündis neli aastat enne üldtunnustatud aastat.²⁶

GSAM 88Leonard Heinrich Kelber

GSAM 88.3Ajakirjas Review and Herald 17. mai 1892. aasta numbris on avaldatud artikkel, mille autoriks on pastor L. R. Conradi Hamburgist, Saksamaalt, ja milles ta ütleb:—

GSAM 88.4„Enamik meie lugejaist on ehk kuulnud kuulsast luterlikust prelaadist Bengelist, kes eelmisel sajandil [Schaffi andmetel suri Bengel 1751. aastal] määras meie Issanda ilmumise ajaks aasta 1836, tuginedes oma arvutustes Ilmutusraamatu numbrile 666. Kuid juba ammu enne selle aja möödumist hakkas kirjutama teine mees, koolidirektor nimega Leonard Heinrich Kelber. Tema esimene brošüür ilmus 1824. aastal pealkirjaga ‚Lõpp on lähedal‘, mis sisaldas Matteuse evangeeliumi 24. ja 25. peatüki selgitust. See trükiti Baieris. Aga 1835. aastal ilmus Stuttgartis sama pealkirjaga mahukam brošüür, mis sisaldas 126 lehekülge. See pakub erilist huvi, ja et anda meie lugejatele parem ülevaade, lisan siia tiitellehe tõlke: ‚Lõpp tuleb, põhjalikult ja veenvalt tõestatud Jumala sõna ja viimaste sündmuste põhjal; kummutades täielikult kõik eelarvamused meie Issanda tulemise ootamise või aja arvestamise vastu; näidates selgelt, kuidas prelaat Bengel eksis suure otsustava aasta suhtes seitsme aasta võrra; sest mitte 1836, vaid aasta 1843 on lõpptähtaeg, mil suur võitlus valguse ja pimeduse vahel lõpeb ning meie Issanda Jeesuse kauaoodatud rahuriik algab maa peal.‘

GSAM 89.1„Teine trükk ilmus 1841. aastal, samuti Stuttgartis, ja niipalju kui mina tean, veel üks Saksimaal. Nagu tiitelleht näitab, käsitleb brošüür pärast levinud eelarvamustega tegelemist selgel ja ühemõttelisel viisil seost Taanieli raamatu 8. peatüki 2300 päeva ja 9. peatüki 70 nädala vahel ning viib need aastasse 1843 (juudi kalendri järgi 1843 – meie kalendri järgi 1844). Seejärel näitab ta raamatu ülejäänud osas ajamärkide abil, et see sündmus peab olema lähedal.

GSAM 89.2„Juba asjaolu, et ilmus mitu trükki, annab tunnistust sellest, millist huvi see tekitas. Vend Schäche, kes elab nüüd Austraalias, nägi selle reklaami isegi kauges Sileesia provintsis ning pärast selle tellimist luges ta seda suure huviga suletud uste taga. Raamatust ei leia mingit märki sellest, et autoril oleks olnud teadmisi mingist sarnasest liikumisest maailmas, ja ometi jõudis ta Jumala Vaimu abil samadele järeldustele.

GSAM 89.3„1842. aastal kirjutas ta samuti Stuttgartis veelgi mahukama, 286-leheküljelise brošüüri pealkirjaga ‚Põhjapanevad ja pühakirjalised mõtted maailma loomisest ja kestusest; ehk põhjalik vastus küsimusele: Miks Jumal on loonud maailma kuue järjestikuse päevaga – meie Issanda lähedalolek, et mõista kohut antikristuse üle – 1843. aasta suured ja rõõmsad sündmused‘.“

GSAM 89„Ben Ezra“ (Lacunza)

GSAM 89.4Umbes 1812. aastal avaldas Lacunza Hispaanias raamatu pealkirjaga The Coming of Messiah in Majesty and Glory. Autor kasutas anonüümset pseudonüümi „Ben Ezra“ ning arvatakse, et ta oli pöördunud juut. Inglismaal elav Edward Irving tõlkis nimetatud raamatu inglise keelde pärast seda, kui ta oli alustanud tööd teise tulemise teemal. Seega rääkis see lugu vähemalt kahes keeles.

GSAM 89.5On tõepoolest huvitav, kui aastate möödudes koondada kokku erinevate uurijate järeldused, kes eelmise sajandi algusest kuni 1840. aastani arvutasid välja 2300 päeva pikkuse perioodi ja määrasid 70 nädalat selle perioodi esimeseks osaks, ning avastada, et nad kõik on ühel meelel, et see periood lõppes 1844. aastal.

GSAM 901844 – 2300 päeva tõeline lõpp

GSAM 90.1Võib tekkida küsimus: kas võime olla kindlad, et 1844 on 2300 päeva lõpu tõeline kuupäev? Jah! Sest nii kindlalt, kui prohvetluse vale täitumine ei saa tulla õigel ajal tõelise täitumise asemel, nii kindlalt peame jõudma järeldusele, et aasta 1844 on 2300 päeva õige lõppkuupäev. Jumal, kes hoidis seda teadmist salajas kuni 1798. aastani ja lubas, et siis hakkab valgus paistma, juhtis oma eksimatu Vaimuga neid, kes otsisid Teda siiralt, et saada õiget arusaama ajast. Oli saabunud aeg, mil „teadmine“ sellel teemal „suureneks“, ja Ta andis tõelise valguse.

GSAM 90.2Olles leidnud selle aja lõppkuupäeva, mis toodi inimeste teadmiseks „lõpuajal“, on hea uurida selle avastuse tähendust. Me leiame, et sel ajajärgul, evangeeliumitöö lõppfaasis, tuleb kuulutada kindel aeg kohtumõistmise istungiks. „Ma nägin,“ ütleb Johannes, „veel üht inglit kesktaevas lendamas. Tal oli igavene evangeelium, mida kuulutada maa elanikele, igale hõimule, suguharule, keelele ja rahvale. Ta hüüdis valju häälega: ‚Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes! Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja vete allikad!‘“²⁷ Tegelikud inglid ei kuuluta inimestele evangeeliumi. Inimene on Issanda enda valitud vahend, kes kuulutab Tema evangeeliumi maailma lõpuni.²⁸ Seega on see ingel sümboliks evangeeliumi sõnumile, mis kuulutab, et on saabunud aeg kohtumõistmisel „alata Jumala kojast“.²⁹ Sellist sõnumit ei saanud Pühakirjast edasi anda enne, kui Pühakirjast avastati aeg, mis viib kohtumõistmiseni. Nagu juba mainitud, ulatub 2300-päevane periood Jumala rahva uurimiskohuseni.

GSAM 91Lepituspäev – kohtumõistmise aeg

GSAM 91.1Lepituspäeva, maine pühamu puhastamist, on juudid alati pidanud ja peavad siiani kohtupäevaks. Ja isegi praegu, hajutatud olukorras, kuigi neil pole võimalik pidada kõiki iidse aja teenistusi, mis olid seotud selle piduliku päevaga, peetakse seda ikkagi kohtupäevaks. Selle tõestuseks tsiteerime esmalt Kalifornias San Franciscos ilmuvat juudi ajalehte The Jewish Exponent, mis on Kaljumäestikust lääne pool asuvate ortodokssete juutide häälekandja. 1892. aasta septembri numbris oli teade, et enne järgmise numbri ilmumist saabub seitsmes kuu ja lepituspäev. Nad nimetavad seitsmendat kuud Tishree’ks ja kuuendat Ellul’iks; nii märkis ajaleht: „Elluli kuu on käes ja igal hommikul kostavad ortodokssetes sünagoogides šofari [trompet, mida tuli puhuda seitsmenda kuu esimesest kuni kümnenda päevani, Laulud 81:3, 4] hoiatavad helid, kutsudes üles valmistuma mälestuspäevaks ja Jom Kippuri lõppkohtumõistmiseks.“ Kuna oli kuuenda kuu Elluli lõpp ja seitsmenda kuu Tishree algus, kuulsid nad kümme päeva järjest igal hommikul pasunat, mis kuulutas selle eelkujulise süsteemi kohaselt aasta lõplikku kohtumõistmist.

GSAM 91Ühe juudi rabi tunnistus

GSAM 91.2Samuti ütles 1902. aastal rabi Isidore Myers, kes juhtis suurt juudi kogudust San Franciscos, Kalifornias, lepituspäeva kuulutades: „Ületades aja läve ühest aastast teise, tuletatakse iisraellastele jõuliselt meelde loomist ja Looja universaalset ülemvõimu ning neid kutsutakse üles tähistama, nii-öelda, trompetipuhanguga aja sünni aastapäeva ja suure Kuninga kroonimist. Samuti kutsutakse neid sama trompeti ehk šofari häälega üles vaatama tagasi oma möödunud aasta tegudele, seistes värisedes igavese õigluse kõike nägeva silma ees, kes istub kohtumõistmise troonil.“

GSAM 92.1Kuna juudi templiteenistuses puhastati pühamu kord aastas, pidi Taanielile olema selge, et see pühamu puhastamine 2300 päeva lõpus peab olema seotud millegi muuga kui iga-aastase eelkujulise teenistusega. Issand oli oma rahvale juba õpetanud, et prohvetlikes sümbolites tuleks antud aega arvestada nii, et „iga päev tähendab üht aastat“.³⁰ Seega tähistab see 2300 päeva pikkune periood, nagu oleme näinud, Kristuse töö lõppu ülempreestrina taevases pühamus – nende uurimiskohust, kelle juhtumid on pattude tunnistamise kaudu toodud taevasse pühamusse.

GSAM 921844. aastaks oodatud kohtumõistmise sõnum

GSAM 92.2Kui oli avastatud ajavahemik, mil pühade kohtumõistmine algab, avanes tee, et vastavalt Issanda sündmuste järjekorrale, nagu see on märgitud prohvetluses, saaks edastada sõnum: „tema kohtumõistmise tund on käes.“ Pange tähele, et seal ei öelda, et kohe pärast selle ajavahemiku avastamist kuulutataks sõnum välja, vaid et varem „pitseeritud“ valgus tuleks selgeks teha. Me näeme selgelt, et see sai teoks. Järgnevates peatükkides selgub, et Issand märkis sama täpselt ära aja, mil tuleku sõnum kuulutatakse, ja sama sõna-sõnalt anti see kuulutus maailmale.