1. peatükk – Sissejuhatus

GSAM 21.1KUI me räägime Kristuse teise tulemise kohta, puudutame teemat, mis on tegelikult olnud Jumala rahva lootuseks alates meie esivanemate väljasaatmisest Eedeni aiast. Sõnad, mis öeldi maole, et naise järeltulija purustab tema pea, olid kinnituseks, et lõpuks tuleb taastaja, kes teeb lõpu Saatana anastustele ja täidab Jumala eesmärgi maa peal. Võib oletada, et Aadam ja Eeva arvasid, et see töö viiakse läbi väga peagi ning et nende otsene järeltulija saab olema võitja. Ent Jumala plaanis hõlmas tõotus Päästjast, kes päästab näilisest hukatusest, kõike seda, mis on sellest ajast peale arenenud tema tahte täitmisel, mida ta viib ellu „oma kavatsuse järgi, armu läbi, mis on meile antud Kristuses Jeesuses enne ajastute algust“.¹

GSAM 21.2Kui Aadamale ja Eevale oleks kohe antud ülevaade sellest viletsusest ja õnnetusest, mis täidaks maailma pikkade ajastute jooksul, mis jäävad selle hukatuse ja taastamise vahele, oleks nende lein olnud talumatu. Taevane Jumal, oma hellas halastuses ja kaastundes, varjas selle pildi nende eest, jättes neile võimaluse hellitada lootusrikast ootust, et nad pääsevad peagi Jumala laste kirkuse vabadusse. Mõte, et lunastus on lähedal, ajendas neid loomulikult veelgi tõsisemalt valmistuma selle sündmuse vastuvõtmiseks.

GSAM 22.1Sama on olnud ka Jumala rahvaga kõigis põlvkondades alates Aadama päevist. Nad olid kindlad, et tulevikus toimub suur ja oluline sündmus – et Kristus tuleb lõpuks ja rajab oma kuningriigi. Ka nemad, nagu Aadam ja Eeva, uskusid, et sündmus on käeulatuses, ja nagu nemadki, ei olnud nad teadlikud sellest, mis juhtub nende enda aja ja selle sündmuse vahel; vastasel juhul oleksid nad võinud kaotada julguse püüelda auhinna poole.

GSAM 22.2Seda mõtet saab illustreerida suurte avastustega seotud sündmuste näitel. Mehed, kes neid algatasid, täitsid tegelikult Jumala kavatsust, kuigi nad sellest teadlikud ei olnud; ometi olid nad innustunud ideedest, mis ei osutunud kõigis aspektides kooskõlas olevaks nende enda teooriatega, mis ajendasid neid tegutsema.

GSAM 22Kolumbuse avastuste kaugeleulatuvad tagajärjed

GSAM 22.3Montgomery kirjutab oma raamatus American History² (1902. aasta väljaanne, lk 8–9), rääkides teooriast, mis ajendas Kolumbust oma merereisile asuma, ning tema plaani elluviimisest jõuda Ida-Indiasse lääne poole purjetades, järgmist:—

GSAM 22.4„Kolumbus arvas, et suudab Portugali kuninga projekti täiustada. Ta oli kindel, et Indiasse jõudmiseks on olemas lühem ja parem tee kui see, mille Diaz oli välja märkinud. Genova meremehe [Kolumbuse] plaan oli sama julge kui originaalne. Selle asemel, et purjetada itta või lõunasse ja itta, tegi ta ettepaneku purjetada otse läände. Tal oli, nagu ta uskus, kolm head ja kindlat põhjust sellise ettevõtmise jaoks: esiteks oli Kolumbus, nagu ka tema aja parimad geograafid, veendunud, et maa ei ole lame, nagu enamik inimesi arvas, vaid on kerakujuline. Teiseks arvas ta, et see maakera on palju väiksem, kui see tegelikult on, ja et suurem osa sellest on maismaa, mitte vesi. Kolmandaks, kuna ta ei teadnud ega aimanud midagi Ameerika mandri ega Vaikse ookeani olemasolust, kujutas ta ette, et Aasia või India rannik asub otse Hispaania ja Euroopa lääneranniku vastas. Ta hindas, et kogu vahemaa Cipangoni ehk Jaapanini ei ületaks tõenäoliselt umbes nelja tuhat miili.

GSAM 23.1„Tema plaan oli järgmine: ta alustaks Euroopast; suunduks oma laevaga lääne poole Jaapani suunas ja järgiks maakera kumerust, kuni see viiks ta selleni, mida ta otsis. Tema meelest tundus see sama kindel ja lihtne kui kärbsel õuna ümber kõndimine.

GSAM 23.2„Kui ekspeditsioon oleks õnnestunud, oleks tal olnud see tohutu eelis: ta oleks sisenenud Indiasse otse peaukse kaudu, selle asemel et jõuda sinna kaudse teekonna kaudu ja mingi külgukse kaudu, nagu portugallased pidid tegema.

GSAM 23.3„Me näeme, et see mees, kes tundis praktilist matemaatikat, geograafiat ja navigatsiooni sama hästi kui keegi teine tema ajastul, oli esimeses punktis – Maa kuju osas – õigel teel, kuid teistes kahes täiesti eksinud.

GSAM 23Õnnelik viga

GSAM 23.4„Kuid kummalisel kombel olid tema vead ühes mõttes talle abiks. Viga, mille ta tegi seoses vahemaaga, oli äärmiselt õnnelik. Kui Kolumbus oleks õigesti arvutanud maakera suuruse ja sellise reisi tegeliku pikkuse, poleks ta tõenäoliselt merele sõitnud, sest oleks ta kohe näinud, et kavandatud Portugali marsruut oli nii palju lühem kui ka odavam. Samuti, kui ta oleks suutnud ette kujutada või mingil moel ette näha, et Ameerika manner asub otse tema teel, ei oleks see iseenesest teda tol ajal avastusretkele suunduma ajendanud, sest tema eesmärk ei olnud leida uut maad, vaid uut teed vanasse.“

GSAM 23Aegade suur lootus

GSAM 23.5Nii on Jumala rahval läbi aegade olnud silme ees lootus Kristuse tulemisele nagu „meie hinge ankur, kõikumatu ja kindel“.³ Kuigi nad sageli kurbuse ja kannatuste keskel valusalt hüüavad: „Kui kaua veel, Issand, enne kui tuleb vabastus?“, on nad siiski edasi rühkinud ning nagu Paulus on öelnud ja ütlevad siiani: „kes siis veel, kui mitte teie, olete meie lootus, meie rõõm ja meie võidupärg Issanda Jeesuse ees tema tagasitulekul?“⁴

GSAM 24Lootusest toetatud Paulus

GSAM 24.1Sellega seoses peab piisama mõnest näitest selle lootuse toetavast jõust. Kui Paulus toodi Feeliksi ette ja tal lubati enda eest rääkida, ütles ta: „ma usuteed mööda, mida nemad kutsuvad lahkusuks, teenin meie esivanemate Jumalat. Ma usun kõike, mis Seadusesse ja prohvetite raamatutesse on kirjutatud, ja mul on sama lootus Jumala peale nagu nendel meestel, et tuleb nii õigete ja kui ka ülekohtuste ülestõusmine.“⁵

GSAM 24.2Oma osavas kaitsekõnes Agrippa ees ütles Paulus: „nüüd ma olen täna kohtu all lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele. Selle tõotuse täitumist loodavad näha meie kaksteist suguharu, teenides Jumalat siiralt ööd ja päevad. Kuningas Agrippa, selle lootuse pärast süüdistavadki mind juudid. Miks peaks keegi teist uskumatuks pidama, et Jumal surnuid üles äratab?“⁶ Kui ta lõpuks Roomas oli, et astuda keisri ette, ütles ta juutidele: „Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni ahelates.“⁷

GSAM 24.3Paulus rääkis sellest lootusest vabalt oma kirjas Tiitusele: „Sest Jumala arm on saanud avalikuks, et päästa kõiki inimesi. See juhib meid loobuma jumalakartmatusest ja maistest himudest ning elama praegusel ajastul mõistlikult, õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates taevase lootuse täitumist ning meie suure Jumala ja meie Päästja, Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist.“⁸

GSAM 24Peetrus rõõmustab lootuse üle

GSAM 24.4Peetrus räägib samast lootusest järgmiselt: „Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa! Oma suurest halastusest on tema Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist meid uuesti sünnitanud elavale lootusele, et saada hävimatu, määrdumatu ja tuhmumatu pärand, mis on taevas hoitud teie jaoks. Seda hoitakse Jumala väes usu läbi teie päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma. Sellest päästest te juubeldate, ehkki praegu te peate pisut kurvastama mitmesugustes katsumustes. Isegi kaduvat kulda proovitakse tulega. Teie usk proovitakse samuti läbi, mis on kullast palju kallim, et selle ehtsus oleks ülistuseks, kiituseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel.“⁹

GSAM 25Jumala eesmärk loomisel

GSAM 25.1Pühakiri paljastab Jumala eesmärgi maailma loomisel; ja prohvetlikust sõnast saame teada ka Tema plaani tuleviku kohta: „Nõnda ütleb Issand, kes on loonud taevad, Jumal ise, kes on kujundanud maa ja teinud selle; tema on selle rajanud, ta ei ole seda asjata loonud, ta on selle kujundanud, et see oleks asustatud.“¹⁰ Kui ta oli selle kujundanud, andis ta selle inimesele. Psalmist ütleb: „Taevas, jah, taevad on Issanda omad, aga maa on ta andnud inimlastele.“¹¹ Aga kui ta selle inimesele andis, oli inimene õiglane, nagu tark mees väljendas: „Seda ühtainust olen ma leidnud, et Jumal on loonud inimese õiglaseks, kuid nad on otsinud välja palju väljamõeldisi.“¹²

GSAM 25.2Me loeme Issanda tegevusest inimkonna suhtes, et „kui ta eraldas Aadama pojad, määras ta rahvaste piirid Iisraeli laste arvu järgi“,¹³ see tähendab, tõelise Iisraeli arvu järgi, kes lõpuks kogutakse maa peale tema tulevase kuningriigi alamateks. Paulus väljendab seda järgmiste sõnadega: „Jumal … on teinud ühestainsast terve inimkonna kõige maa peale elama ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid. Ja Jumal soovis, et inimesed teda otsiksid, et nad teda tunneksid ja leiaksid. Sest ta on meile kõigile väga lähedal. Tema tõttu me elame ja liigume ja temas on meie olemine.“¹⁴ Kui see algne maa suhtes seatud eesmärk on täidetud, „siis on ka su rahvas täielikult õige.“¹⁵ Jällegi öeldakse nende kohta selles seisundis: „Elanik ei ütle: Ma olen haige. Selles elavatele rahvastele antakse andeks nende süüteod.“¹⁶ See on aeg, mil „tasased pärivad maa ja rõõmustavad rahu külluses.“¹⁷

GSAM 26Kristuse teine tulemine ei ole muinasjutt

GSAM 26.1Peetruse teises kirjas on öeldud, et „me ei ole Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist teile teatanud osavalt sepitsetud müüte silmas pidades, vaid me oleme tema suurust ise näinud. Tema sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui majesteetlikust hiilgusest kostis hääl: ‚See on minu armas Poeg, temast on mul hea meel!‘ Meie ise kuulsime seda häält taevast kostmas, kui olime koos temaga pühal mäel. Meil on ka kindlam prohvetlik sõna (sõnasõnaline tõlge KJV-st), ja seda pange tähele nagu pimedas säravat lampi, kuni koidab päev ning koidutäht tõuseb teie südameis.“¹⁸

GSAM 26.2Selles piiblikohas viitab apostel mäel toimunud muutumisele kui tõendile Kristuse teise tulemise kohta. Enne seda sündmust oli meie Päästja öelnud oma apostlitele: „siin seisavad mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Inimese Poega oma Kuningriigis tulemas“¹⁹ – nagu on kirja pannud Luukas: „siin seisavad mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Jumala riiki.“²⁰

GSAM 26.3See tõotus täitus sõna-sõnalt just selles muutumises. Selles mäel toimunud „nägemuses“ nägid nad Jeesust kirkastatuna, nii nagu ta ilmub, kui ta tuleb oma kuningriigis. Nad nägid Eelijat, kes võeti taevasse ilma surma maitsmata, esindades neid, kes võetakse üles – muudetakse surelikust surematuks – „ühe hetkega, silmapilkselt“, kui Issand tuleb.²¹ Seal oli ka Mooses, kes oli surnud, esindades neid, kes tõusevad surnuist üles, et kohtuda Issandaga. Niisiis nägid nad selles „nägemuses“ Kristust oma kuningriigis tulemas, nagu ta neile oli lubanud.

GSAM 27Prohvetlik sõna on kindlam

GSAM 27.1Kuigi apostlid olid näinud seda hiilgavat vaatepilti muutumise mäel ja kuulnud Jumala heakskiitvat häält, kinnitab apostel Peetrus: „Meil on kindlam prohvetlik sõna“ (sõnasõnaline tõlge KJV-st). Selle väitega ei alahinda ta seda, mida nad sel mälestusväärsel sündmusel nägid ja kuulsid. Tol korral kuulsid nad Jumala häält üks kord, kuid prohvetluse suurtes joontes, mis ulatuvad kuni Kristuse teise tulemiseni, on Jumala hääl korduvalt esile toodud. Tegelikult on iga konkreetne prohvetlik ennustus, mis on täitunud või ajaloos talletatud, Jumala hääl meile. Just selles mõttes peabki prohvetlik sõna olema „kindlam“. Tõlkes Revised Version on see sõnastatud kui „kindlaks tehtud“. Prohvetlik sõna muutub kindlaks iga täitunud üksikasja kaudu. Iga ennustatud sündmus, kui see täitub, on kinnituseks, et ülejäänud ennustatud sündmused toimuvad kindlasti.

GSAM 27Prohvetluse olemus

GSAM 27.2Järgmised tunnistused prohvetluse olemusest, mis pärinevad silmapaistvatelt Piibli uurijatelt, on veenvad:—

GSAM 27.3Thomas Newton väidab, et „prohvetlik ennustus on etteaimatud ja kokkuvõtlik ajalugu; ajalugu on täitunud ja laiendatud prohvetlik ennustus. Maailmas on olnud valelikke oraakleid; kuid kogu inimeste ja kurjade vaimude tarkus ja kurjus ei suuda luua selliseid prohvetlikke ennustusi, nagu on kirja pandud Pühakirjas.“

GSAM 27.4Sir Isaac Newton tunnistab, et „prohvetitele tähelepanu pööramine on tõelise kiriku põhiolemus.“

GSAM 27.5Dr. A. Keith ütleb, et „prohvetlus on võrdväärne iga imega ja on iseenesest imeline... Ainult Kõikvõimsa hääl suudab surnuid hauast välja kutsuda – ainult Kõiketeadva hääl suudab rääkida kõigest, mis peitub pimedas tulevikus, mis on inimesele sama läbipääsmatu kui surnute elupaigad – ja mõlemad on ühtmoodi Jumala hääl.“

GSAM 28.1Matthew Henry ütles, et „Jumala ajal, mis on parim aeg, ja Jumala viisil, mis on parim viis, täituvad prohvetlikud ennustused kindlasti. Iga Kristuse sõna on väga puhas ja seetõttu väga kindel.“

GSAM 28Prohvetluse eesmärk

GSAM 28.2Kristuse sõnadest oma apostlitele võime õppida üht Issanda eesmärki prohvetluse andmisel. Rääkides prohvetlikult asjadest, mis juhtuvad Juuda elus, ütles ta: „Ma räägin seda teile juba praegu, et kui see juhtub, siis te võiksite uskuda, et mina olen see, kes ma olen.“²²

GSAM 28.3Issand ütleb ka prohvet Jesaja kaudu: „Mina olen Jumal, ja pole kedagi minu sarnast, kes kuulutab lõpu algusest peale ja ammusest ajast asju, mis pole veel sündinud, öeldes: Minu nõu jääb püsima, ja ma teen kõik, mis mulle meeldib.“²³

GSAM 28.4Veel kord: „Ma olen algusest peale kuulutanud varasemaid asju, need tulid minu suust välja ja ma näitasin neid; ma tegin need äkitselt ja need sündisid... Ma olen sulle seda juba algusest peale kuulutanud; enne kui see sündis, näitasin ma seda sulle, et sa ei ütleks: Minu ebajumal on need teinud ja minu nikerdatud kuju ning minu valatud kuju on need käskinud. Sa oled kuulnud, vaata kõike seda; ja kas te ei kuuluta seda? Ma olen sulle näidanud uusi asju alates sellest ajast, isegi varjatud asju, ja sa ei teadnud neid. Need on loodud nüüd, mitte algusest peale; isegi enne päeva, mil sa neist ei kuulnud, et sa ei ütleks: Vaata, ma teadsin neid.“²⁴

GSAM 28.5Sellest sõnastusest paistab silma prohvetlike ennustuste täitumise jõud kui tõend prohvetluse jumalikust päritolust, samuti on see näide Issanda võimust kõigi paganate jumalate üle. Nendest sõnadest on näha ka seda, et prohvetlusel on tõe Pühakirjas väga oluline koht. Kuna need asjaolud on tõsi, on üllatavalt kummaline, et nii paljud inimesed pööravad Pühakirja prohvetlikele osadele vähe või üldse mitte mingit tähelepanu.

GSAM 29Prohvetlus ei ole pitseeritud

GSAM 29.1Teadmatud ütlevad, et nad on harimatud ja seetõttu ei suuda prohvetlikke sõnu mõista. Teisalt ütlevad paljud haritud inimesed, sealhulgas mõned vaimulikud: „Prohvetlikud sõnad on pitseeritud ja neid ei saa mõista. Me kõik teame, et Ilmutuse raamat on pitseeritud raamat.“

GSAM 29.2Ilmutusraamatus anti armastatud Johannesele eriline käsk raamatut mitte pitseerida.²⁵ Samuti kuulutatakse selles raamatus õnnistus neile, „kes seda kuulevad ja panevad tähele, mis on siia kirjutatud“.²⁶ Kuidas saaks pidada kinni asjadest, mis on sisaldatud pitseeritud raamatus, kui neid ei mõisteta ega saakski mõista? Issand ütles Moosese kaudu: „Salajased asjad kuuluvad Issandale, meie Jumalale; aga need, mis on ilmutatud, kuuluvad meile ja meie lastele igavesti, et me täidaksime kõiki selle seaduse sõnu.“²⁷

GSAM 29.3Et Issand kavandas Taanieli prohvetlused arusaadavaks teha, ilmneb tema sõnadest, mida ta oma jüngritele nende kohta ütles. Me loeme: „Kui te siis näete pühas paigas seismas hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel – et lugeja mõistaks! –,“²⁸ mis sisuliselt tähendab: mõistke prohvet Taanieli.

GSAM 29.4Issand paljastab väite ekslikkuse, et prohvetlikke sõnu ei saa mõista, järgmiste sõnadega: „Kõik need nägemused on teile muutunud nagu pitseeritud raamatu sõnad, mille inimesed annavad õpetatud mehele, öeldes: Loe seda, palun! Aga tema vastab: Ma ei saa, sest see on pitseeritud. Siis antakse raamat õpetamata mehele, öeldes: Loe seda, palun! Aga tema vastab: Ma pole õpetatud. Seepärast ütles Issand: Kuna see rahvas läheneb mulle oma suuga ja austab mind oma huultega, kuid on oma südame minust kaugele eemaldanud ja nende kartus minu ees on õpetatud inimeste käskude järgi, siis vaata, ma hakkan tegema selle rahva seas imelist tegu, tõepoolest imelist tegu ja imet, sest nende tarkade tarkus hävib ja nende arukate arukus peidetakse ära.“²⁹ Kui rahvas, kellele prohvet siin viitab, oleks järginud kindlat prohvetlikku sõna, poleks neil olnud vaja Jumala seadusest kõrvale kalduda ega asendada Tema käske inimeste käskudega.

GSAM 30Prohvetlikud sõnad ei ole isikliku tõlgenduse objekt

GSAM 30.1Asi ei ole selles, et prohvetlikul sõnal oleks mingi sügav, peidetud ja salapärane tähendus, mida nii paljud ei suuda mõista. Apostel Peetrus on selle kohta öelnud: „Ennekõike aga mõistke, et ühtki prohvetikuulutust Pühakirjas ei või keegi omapäi tõlgendada. Sest iialgi pole ükski prohvetikuulutus sündinud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuna on inimesed rääkinud Jumalalt saadud sõna.“³⁰ Sellest sõnastusest järeldub selgelt, et prohvetliku sõna mõistmiseks on oluline vastu võtta see Vaim, kes rääkis prohvetite kaudu. Sellest Vaimust, mis on tõotatud kõigile, kes seda otsivad, on kirjutatud: „tema juhib teid kogu tõe sisse.“³¹

GSAM 30Prohvetluse täitumine

GSAM 30.2Prohvetluste uurimisel tuleb alati meeles pidada teatud asjaolusid: eksimatu Jumal on prohvetluste autor, ja kui saabub aeg ennustuse täitumiseks, siis toimubki just see ennustatud sündmus. Samuti, kui Issand, kellel on võime ette näha, mida inimesed teevad, määrab kindlaks aja, mil midagi juhtub, siis selle aja saabudes täitub prohvetlus tõeliselt. Teisisõnu, ennustuse vale täitumine tõelise täitumise määratud ajal on võimatu. Kooskõlas selle aksioomiga võime öelda, et kui saabub Issanda aeg, mil tema tõe sõnum tuleb maailmale edasi anda, ilmub see sõnum alati.

GSAM 30.3Kord, kui autor pidas loengut prohvetluse täitumisest, astus üks kohal viibinud uskmatu ette ja ütles: „Pean teid, prohvetluste tõlgendajaid, õnnitlema selle puhul, et teil on nii palju õnne. Oma ajaloo-uurimisel näib, et leiate nii kergesti seda, mis täpselt prohvetlusega kokku sobib.“ „Jah,“ oli meie vastus, „see sobib, sest see on loodud sobima. Kui te läheksite kindakauplusesse paari kindaid ostma, kas te ei ootaks siis, et leiate need, mis teie käele sobivad?“ Ta vastas: „Muidugi ootaksin, sest need on loodud sobima.“ „Nii,“ ütles autor, „see Jumal, kes teadis täpselt, mida inimesed teevad, tegi nende kohta ennustusi, ja kui need inimesed astuvad tegevusareenile ning teevad just seda, mida ta ennustas, siis tõeline ajaloolane jäädvustab nende tegevuse, mis võrreldes ennustusega sobib täpselt kokku.“

GSAM 31Prohvetlus – valgus pimeduses

GSAM 31.1Apostel Peetrus ütleb, et me peaksime pöörama tähelepanu ennustustele nagu valgusele, mis paistab pimedas kohas. Ilma ennustuse lambita oleks tulevik täielik pimedus. Valguse eesmärk on hajutada pimedust – kui rändatakse pimedas kohas, näidata teed ja näidata seda selgelt, et rändur saaks samm-sammult teed näha ja valida. „Sinu sõna,“ ütleb psalmist, „on lamp mu jalgadele ja valgus mu teele.“³² Tark mees ütleb: „Õigete tee on nagu särav valgus, mis paistab üha enam, kuni täiusliku päevani.“³³ Nii näeme, et aja voolus edasi liikudes avab Jumala Sõna, eriti selle prohvetlike täitumiste kaudu, end üha enam ja enam, muutes Piibli uurijale üha selgemaks, et ta on kindlasti teel, mis viib igavese valguse ja igavese päeva juurde.

GSAM 31Kolm silmapaistvat sündmust Eedenist lõpuni

GSAM 31.2Kui vaadelda Pühakirja valguses Issanda rahva teekonda Eedenist lõpuni, siis paistavad silma kolm sündmust, mis on eriti tähtsad. Esimene on Kristuse esimene tulemine, inkarneerumine, Immanueli tulemine, Jumala ilmumine lihas; teine on suur reformatsioon pärast pimedat keskaega – 1260 aastat rõhumist, mil Jumala Sõna oli tavarahvalt peaaegu täielikult varjatud –, kiriku väljumine kõrbeolukorrast ja Pühakirja kättesaadavaks tegemine, et kõik võiksid seda lugeda ja Tema tahet tunda; kolmas on meie Issanda teine tulemine, et tuua kätte ajad, kui taastatakse kõik, millest Jumal on rääkinud kõigi oma pühade prohvetite suu kaudu aegade algusest peale; see, et lõpetada „ajastute konflikt“, konflikt patu ja õigluse vahel, ning tuua kätte auhiilguse ajastu, mille poole kõik ajastud on püüdlenud.

GSAM 32Prohvetlus annab teetähiseid lõpuni

GSAM 32.1Kui pöörame tähelepanu kindlale prohvetlikule sõnale kui valgusele, mis juhib meie samme, avades meile õige tee läbi pimeduse, siis ei saa olla teisiti, kui et leiame prohvetlikus sõnas selgelt märgitud tee kogu aja voolu pikkuses kuni Kristuse teise tulemiseni. Sellisel juhul ei tunnista need, kes järgivad tähelepanelikult prohvetluse valgust, mitte ainult märke ja tunnuseid, et suur päev on lähedal, vaid tunnistavad ka Issanda tööd, mis liigub järjekindlalt edasi tõe sõnumites, mille ülesandeks on valmistada rahvas ette, et nad saaksid Teda Tema tulekul rahus vastu võtta.

GSAM 32.2Kuigi Pühakirjad kuulutavad, et Issanda päev tabab rahvahulki nagu „varas öösel“³⁴, öeldakse seal ka neist, kes järgivad Issanda nõu: „Teie aga, vennad ja õed, ei ole pimeduses, et see päev üllataks teid kui varas. Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed.“³⁵

GSAM 32Pidage meeles Issanda juhtimist

GSAM 32.3Meenutades Issanda juhtimist adventliikumises, on hea märkida, et Jumala kavatsus on alati olnud, et Tema rahvas peaks meeles pidama Tema ettehoolduse ja võimu ilmutusi nende heaks. Selgitades põhjuseid, miks Iisrael Jumalast eemaldus, ütleb psalmist: „Nad unustasid Jumala, oma Päästja, kes oli teinud suuri tegusid Egiptuses, imelisi tegusid Hami maal ja hirmuäratavaid tegusid Punasel merel.“³⁶ Kui Iisraelile oli hea meenutada Issanda juhtimist nende seas, kas pole see siis hea ka meile? Ekstaasis ütleb psalmist taas: „Õnnista Issandat, mu hing, ja ära unusta kõiki tema hüvesid.“³⁷

GSAM 33.1Kõigil ajastutel on Issandal olnud olulised tõed, mis on tema armu läbi mõeldud selleks, et juhtida rahvas välja patu orjusest ja valmistada neid ette sisenemiseks taevasesse Kaananisse; ning on kasulik mõelda Issanda tegutsemisele nende suhtes, kes on neid tõdesid kuulutanud.

GSAM 33Suured tulemused väikseimatest vahenditest – D’Aubigne’i tunnistus

GSAM 33.2D’Aubigne ütleb oma raamatus History of the Reformation: „Jumal, kes valmistab oma tööd ette läbi aegade, viib selle lõpule kõige nõrgemate vahendite abil, kui tema aeg on käes. Suurte tulemuste saavutamine kõige väiksemate vahenditega – selline on Jumala seadus. See seadus, mis valitseb kõikjal looduses, kehtib ka ajaloos.“³⁸

GSAM 33.3Kui Jumal iidsetel aegadel hakkas valima endale erilist rahvast, et luua neist endale eriline rahvas, tegi ta seda ühe mehe – Aabrahami – kutsumise kaudu, kes elas paganate seas Kaldea Uuris. Temast sündis arvukas järeltulijaskond; kuid kui nad tõusid rahva väärikusse, ütles taevane Jumal nende kohta: „Issand ei armastanud teid ega valinud teid sellepärast, et teid oleks rohkem kui muid rahvaid; sest te olite kõigist rahvastest kõige vähemarvulisemad.“³⁹

GSAM 33.4Siis jälle, kui ta tahtis oma rahva Egiptuse orjusest vabastada, valis ta nende juhiks selle, kes oma imikueas oli kolm kuud peidetud oma ema majas ning seejärel pandud lihtsasse, algelisse, kaislatest punutud ja pigi abil kinni määritud korvi, mis usaldati Niiluse jõe hooleks. Sama Mooses oli aga see, kes, kui ta jõudis arusaamisvõimelisesse ikka, valis pigem alandliku kannatuste tee koos Jumala rahvaga, selle asemel et „nautida üürikest aega pattu“.⁴⁰

GSAM 34Gideoni võit

GSAM 34.1Hiljem, kui Issand tahtis Iisraeli vabastada midjanlaste ja amaleklaste käest, kes tungisid nende maale „nagu rohutirtsud oma arvukuselt“ ja hävitasid maa saagi, nii et „Iisraelil pole toitu, ei lambaid, ega härgi, ega eesleid“, saatis Issand Gideonile ingli. See Joasi poeg oli langenud nii äärmuslikku olukorda, et pidi vähe nisu peksma ja seda vaenlaste eest peitma. Kui ingel teatas talle, et ta peab Iisraeli päästma, küsis Gideon üllatunult: „Millega ma peaksin Iisraeli päästma? Vaata, mu suguvõsa on vaene Manasse hõimus ja mina olen oma isa kojas kõige vähemtähtis.“⁴¹ See sama alandlik ja vaene mees läks välja koos oma kolmesaja mehega, lihtsate laternate ja kannudega (tegu, mis piiratud mõistuse jaoks tunduks rumalusena), ning võttes Jumala oma tugevuseks, saavutasid nad võimsa võidu. Enne vabastamist võis Gideon olla hõiganud kaebust, nagu prohvet Aamos, kui ta küsis: „Kelle kaudu tõuseb Jaakob üles? Sest ta on väike.“⁴²

GSAM 34Laps sõimes

GSAM 34.2Issanda määratud ajal sündis inimkonna Päästja, ja karjased leidsid ta sõimest lamamas. Tema maised sugulased tegelesid tagasihoidlike, kuid auväärsete elukutsetega. Oma maise vaesuse kohta ütles Päästja: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu oma pead panna.“⁴³ Ta valis oma apostlid „selle madalama seisuse hulgast, mis, ehkki mitte kõige madalam, ei ulatu siiski keskklassi tasemele. Kõik oli seega mõeldud selleks, et ilmutada maailmale, et see töö ei olnud inimese, vaid Jumala oma.“

GSAM 35Kutsutud ei ole palju tarku

GSAM 35.1Paulus ütles algse kiriku aegade töö kohta: „Jumala rumalus on targem kui inimeste tarkus ja Jumala nõtrus tugevam kui inimeste tugevus. Ärge unustage, vennad ja õed, millistena Jumal teid kutsus. Ei olnud teie seas palju neid, kes inimlikus mõttes oleksid targad, vägevad või kõrgest soost. Ent Jumal on valinud välja maailma meelest rumalad, et häbistada tarku, on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid, on valinud need, kes maailma meelest on madalast soost ja põlatud, lausa eimiski, et teha tühiseks need, kes midagi on. Nii ei saa ükski inimene kiidelda Jumala ees.“⁴⁴

GSAM 35Alandlikud mehed reformatsioonis

GSAM 35.2Sama põhimõtet leiame näidetena 16. sajandi suurte reformaatorite eludes. Ajaloolane ütleb: „Reformaator Zwingli pärines Alpide karjase onnist; reformatsiooni teoloog Melanchton relvameistri töökojast; ja Luther vaese kaevuri onnist.“ Luther ütles enda kohta: „Minu vanemad olid väga vaesed. Mu isa oli vaene puuraidur (hiljem sai temast kaevur) ja mu ema kandis sageli puid seljas, et hankida vahendeid oma laste kasvatamiseks. Nad talusid meie pärast kõige raskemaid töid.“

GSAM 35.3Apostel Jaakobus, rääkides rahva kutsumisest Issanda teenistusse, ütleb: „Kuulge, mu armsad vennad ja õed! Kas pole Jumal valinud maailma silmis vaeseid saama rikkaks usu poolest ja pärima Kuningriiki, mille tema on tõotanud neile, kes teda armastavad?“⁴⁵

GSAM 35Varased metodistid

GSAM 35.4Vaadates reformaatorite edasiliikumist metodismi algusaegadesse, mil vaba armu õpetust usinalt kuulutati, leiame, et seda saatis Jumala vägi. Kuna seda esitati rahvale ustavalt koos Kristuse õrna armastusega ja seda haarati elava usuga, leidsid usklikud mitte ainult andeksandmist minevikupattudele, vaid ka pühitseva jõu, mis võimaldas neil elada püha elu. Metodismil oli tagasihoidlik algus ning see sai õnnistuse vastavalt vaimulike ja ilmikute usule ja lihtsale usaldusele.

GSAM 36.1Jälgides adventliikumisega seotud sündmusi ja kogemusi, leiame, et nagu igas Issanda töös, mille teostamisel inimene on vahendiks, oli selle algus vaeste ja tundmatute seas; kuid keegi ei otsustagu selle põhjal selle vastu enne, kui on hoolikalt uurinud tõendeid, millel see suur töö põhineb, et nad ei satuks nende olukorda, kelle kohta Issand küsis: „Kes on põlanud väikeste asjade päeva?“⁴⁶

GSAM 36Ecki vastus Lutherile

GSAM 36.2Nende jaoks, kes võivad olla kalduvad otsustama, kas mingi õpetuslik seisukoht on õige või vale selle põhjal, kas seda toetab vähe või palju inimesi, tsiteerime osaliselt Lutheri ja Ecki vahelist vaidlust. Kuna Luther võttis oma seisukoha Pühakirja alusel ja julges vaidlustada inimeste õigust seada oma arvamused Jumala Sõna kohale, vastas Eck järgmiste irooniliste sõnadega: „Ma olen üllatunud alandlikkusest ja tagasihoidlikkusest, millega austatud doktor võtab endale ülesandeks üksi vastu astuda nii paljudele kuulsatele kirikuisadele ning teeskleb, et teab rohkem kui paavstid, kirikukogud, teoloogid ja ülikoolid! ... Oleks kahtlemata üllatav, kui Jumal oleks peitnud tõde nii paljude pühakute ja märtrite eest kuni austatud isa tulekuni.“

GSAM 36.3Sellele vastusele võiks hästi vastata Zwingli vastusega Johannes Faberile Zürichis, kui viimane väljendas oma „hämmastust selle üle, millisesse olukorda asjad olid jõudnud, kui kaheteistkümne sajandi jooksul püsinud iidsed tavad olid hüljatud ja selgelt järeldati, et kristlik maailm oli olnud eksimuses neliteist sajandit.“ Zwingli vastas kiiresti, et „eksimus ei muutu vähem eksimuseks sellepärast, et sellesse usuti neliteist sajandit, ning et Jumala kummardamisel ei tähenda vanad tavad midagi, kui nende aluseks või õigustuseks ei leidu midagi pühadest kirjadest.“⁴⁷

GSAM 37Issanda sõna versus inimlik tarkus

GSAM 37.1Ohtu toetuda inimeste arvamustele selle asemel, et lahendada küsimus „Mis on tõde?“ Issanda Sõna abil, on teravalt määratlenud prohvet Hoosea, kui ta ütleb: „Te olete kündnud kurjust, te olete lõiganud ülekohtu; te olete söönud valede vilja; sest te usaldasite oma teed, oma vägevate meeste hulka.“⁴⁸ Inimese südame kalduvus on alati olnud usaldada inimest; kuid kui me läheneme ajale, mil Issand „tõuseb ja raputab maad kohutavalt“, manitseb prohvet Jesaja: „Loobuge inimesest, kelle hingus on tema ninasõõrmetes; sest mida on temast arvata?“⁴⁹

GSAM 37.2Kuna Pühakirjas hoiatatakse meid sel viisil selle suuna ohtude eest, ärgu keegi mõistku kiirustades hukka adventliikumist, justkui see poleks tähelepanu väärt oma tagasihoidliku alguse tõttu või sellepärast, et need, keda maailma silmis peetakse suurteks, pole seda asja omaks võtnud. Pigem kaalugu igaüks hoolikalt selle väiteid. Tõde on hindamatu väärtusega, mille kõrval inimeste lihtsad arvamused on vaid väärtusetu agan.