28. peatükk – Uks, mida keegi ei saa sulgeda

GSAM 462.1„MA olen avanud su ees ukse, mida keegi ei saa sulgeda. Ma tean, et sul on vähe jõudu, aga sa oled järginud minu õpetust ega ole salanud minu nime.“¹

GSAM 462.2Sellised on sõnad, mis on suunatud neile, kes on evangeelse koguduse Filadelfia seisundis. See kogudus oli see, mis oli tekkinud Kristuse peatset tulekut kuulutades, või need, kes olid kindlalt kinni pidanud sellest, mida nad selle teema kohta olid kuulnud; sest ta ütleb Sardise koguduse kohta (mis eelnes vahetult Filadelfiale): „Tuleta siis meelde, kuidas sa oled vastu võtnud ja kuulnud, ja hoia kinni ning paranda meelt (sõnasõnaline tõlge KJV-st)! Aga kui sa ei valva, siis tulen ma nagu varas ja sa ei oska arvata, millisel hetkel ma sind taban.“²

GSAM 462.3Sardise kogudus oli seega kuulnud õpetust Issanda peatsest tulekust. Need, kes pidasid kinni sellest, mida olid kuulnud, liikusid edasi tõe teel, kui „küünlajalg“ ära võeti, ja moodustasid Filadelfia koguduse, kellele ta ütles: „Et sa oled kuuletunud minu sõnale ja olnud kannatlik, siis säästan ka mina sind katsumustunni eest, mis tabab kogu maailma, et läbi katsuda selle elanikke. Ma tulen varsti. Hoia kinni sellest, mis sul on, et ükski su võidupärga ei võtaks.“³ Seega on see just Filadelfia kogudus, kellele ta ütleb: „Ma olen avanud su ees ukse, mida keegi ei saa sulgeda.“

GSAM 462.4Siin ongi Püha Kirja rõhukas kinnitus, et need, keda Jumala ettehoolduse läbi on ajendatud hoiatama maailma Issanda tulekust ja paluma inimesi valmistuma Jumalaga kohtumiseks, naudivad oma töös Jumala erilist soosingut. Inimesed võivad püüda takistada ja nurjata nende tegevust, sulgeda „sõna ukse“, kuid ikkagi kõlab Jumala hääl kõigi lärmide kohal: „Ma olen avanud su ees ukse.“

GSAM 46374 aasta jooksul tehtud edusammud

GSAM 463.1Selle raamatu eelnevatel lehekülgedel oleme lühidalt läbi vaadanud 74-aastase ajavahemiku, aastatest 1831 kuni 1905, jälgides adventisõnumite, eriti Kolmanda ingli sõnumi tõusu ja arengut. Oleme näidanud, kuidas see sõnum on hämarusest ja vaesusest aastast aastasse kiireneva jõu ja võimsusega edasi liikunud, kuni sellel on nüüd kogu maailma hõlmavad misjonid. Kindlasti ei ole see sõnum nii edukaks saanud sellepärast, et see meeldiks lihalikele südametele, sest selle esirinnas on Issanda hingamispäev, mille pidamine toob kaasa raske risti, nõudes loobumist maailmaga äri ajamisest nädala kõige kiiremal ilmalikul päeval. Samuti ei ole see edenenud vastuseisu puudumise tõttu; sest sellega on see kokku puutunud algusest peale, ja seda kõige ägedamalt väljastpoolt, samuti segadustega, mida on põhjustanud pühendamata inimesed, kes on mõneks ajaks leidnud tee meie ridadesse. Mis puutub olukorda, mille on põhjustanud väliste vaenlaste kavatsused ja pingutused, võime hästi öelda psalmisti Taaveti sõnadega: „Kui Issand poleks olnud meie poolel, siis võiks Iisrael nüüd öelda: kui Issand poleks olnud meie poolel, kui inimesed meie vastu tõusid, siis oleksid nad meid elusalt alla neelanud, kui nende viha meie vastu süttis; siis oleksid veed meid üle uhtunud, vool oleks meie hinge üle voolanud; siis oleksid uhked veed meie hinge üle voolanud. Õnnistatud olgu Issand, kes ei ole meid andnud saagiks nende hammaste kätte. Meie hing on põgenenud nagu lind linnupüüdjate püünisest: püünis on purunenud ja me oleme pääsenud. Meie abi on Issanda nimes, kes on loonud taeva ja maa.“⁴

GSAM 464Abi Issandas

GSAM 464.1Issand kuulutab, et ta on avanud oma rahva ees „ukse, mida keegi ei saa sulgeda“. Seega pole ime, et sõnum on järjekindlalt edasi liikunud. See on Jumala sõnum rahvale ja see peab õnnestuma. Ilmutuse raamatus 7:2 sümboliseerib tööd, mille käigus valmistatakse rahvast ette seisma, kui saabub Jumala viha suur päev, ingel, kes „idakaarest tõusis“, või, nagu mõned tõlgivad, „nagu päikesetõus“. Vaadake, kuidas päev koidab – esmalt ilmuvad idast valguskiired; need muutuvad üha selgemaks, kuni on näha päikese lai ja selge ketas. Kui „Päeva Kuningas“ tõuseb seniidini, muutuvad tema valgus, soojus ja võimsus üha elavamaks.

GSAM 464.2Just selline on olnud Kolmanda ingli sõnumi areng alates 1848. aastast, mil selle koostisosadeks olevad tõed võtsid selge kuju, ning sellest hetkest alates oleme näidanud märkimisväärset ja püsivat kasvu, mis on imeline. Seda saame seletada ainult sellega, et Issand täidab oma sõna nende suhtes, kes sel ajal, mil Tema pääste on peagi tulemas, „hoiavad hingamispäeva rüvetamata“⁵ ja hoiduvad oma meele järgi tegutsemast Jumala pühal päeval, pidades seega Ilmutuse raamatu 14. peatüki Kolmanda ingli sõnumis kuulutatud „Jeesuse usu“ kaudu kinni kõigist „Jumala käskudest“. Nende kohta ütles Issand prohvet Jesaja kaudu: „Siis paistab su valgus nagu hommik ja su tervis tärkab kiiresti; ja su õigus [‚Issand, meie õigus‘ Jeremia 23:6] käib su ees; ja Issanda au on su tagaväeks.“⁶ Selliste kinnituste juures – kuidas saaksime oodata midagi muud kui seda, et töö oleks edukas? „Kui Jumal on meie poolt, kes suudab olla meie vastu?“

GSAM 464Kuidas need võivad õnnestuda?

GSAM 464.3Vaadates olukorda, kui pastor Joseph Bates 1846. aastal hakkas kirjutama seda esimest raamatut – esimest, mis seitsmenda päeva adventistide poolt hingamispäeva küsimuse kohta kunagi välja on antud –, omades kogu maailmas kasutamiseks ainult 12,5 senti, ja olles sunnitud selle kulutama enne, kui tema esimene kirjutamispäev oli lõppenud; ja vaadates pastor James White’i, kes trükkis oma esimest väikest lehte Present Truth heina niitmisega teenitud rahaga ning saatis seda tasuta kõigile, kes seda lugeda soovisid, ja rääkis sellest kui sõnumist, mis pidi jõudma maa otsani – vaadates neid tagasihoidlikke algusi, võiks Aamose ajastu inimeste keeles küsida: „Kelle poolt tõuseb Jaakob üles? Sest ta on väike.“⁷ Võrreldes seda olukorraga 1905. aastal, mil sõnumi tõdede avaldamine toimub kahekümnes kirjastuses, mis asuvad maailma eri paigus ja on sageli sunnitud töötama oma maksimaalse võimsusega, et rahuldada lugemisainete nõudlust, võime tõepoolest öelda: vaata, „avatud uks“, mida keegi pole veel sulgenud.

GSAM 465.1Nende kohta, kes varasematel aegadel arvasid, et see töö ei saa kunagi õnnestuda, võime öelda prohvet Sakarja sõnadega, millega ta noomis neid, kes tahtsid takistada Jumala tööd Jeruusalemma taastamisel: „Kes on põlanud väikeste asjade päeva?“⁸ Asjadest, mis näisid nende teel olevat raskuste mäed, ütles Issand prohveti kaudu:

GSAM 465Mägi muutus tasandikuks

GSAM 465.2„Kes sa oled, o suur mägi? Serubbabeli ees sa muutud tasandikuks; ja tema toob esile selle tipukivi hõiskamistega, hüüdes: Armu, armu sellele!“⁹ Nii on see olnud Kolmanda ingli sõnumi töös ja nii see jääbki, kuni „tipukivi“ on toodud, või teiste sõnadega, kuni töö on lõpule viidud.

GSAM 465.3Vaadake neid väheseid inimesi 1846. aastal, kes olid vaesed rahaliselt ja igas mõttes, välja arvatud usk Jumalasse ja tõe varamusse, ning vaadake, milliste mõõtmeteni nende töö on kasvanud. Mõelge vahenditele, mis on nüüd meie käsutuses: raamatud on valmis, tõlgitud ja trükitud maailma erinevates keeltes, ning sadu müügiesindajaid viivad neid raamatuid inimeste kodudesse koguväärtuses 400 000 dollarit aastas. Kui Jumala õnnistus selle tööle jätkub, võime loota edule. Nende vahendite ja vahendajate abil, mille arv kasvab kuust kuusse, ning usaldades Kristust, ei pea me ootama midagi muud kui seda, millest Saalomon laulis Jumala koguduse kohta, kui see väljus oma kõrbeolukorrast, „toetudes oma Armastatu käsivarrele“, kui ta kujutab teda vaatamas ettepoole, „ilus nagu kuu, selge nagu päike ja hirmuäratav nagu lipudega sõjavägi“.¹⁰

GSAM 466Prohvetiande abiga

GSAM 466.1Me oleme näinud mitte ainult seda, et Issanda ettehooldus on avanud tee tõe levikule ja et Tema silmapaistev õnnistus on saatnud pingutusi, mida on tehtud Tema ettehoolduse teedel liikumiseks, vaid ka seda, et Kolmanda ingli sõnumi tõusul ja edasiliikumisel on Ta suhelnud oma rahvaga prohvetiande kaudu. See ei ole toimunud uue ilmutusena, mis asendaks Piiblit, ega viisil, mis moonutaks Pühakirja õpetusi, vaid selleks, et näidata, kus käesoleval ajastul valitseb oht kalduda kõrvale Kristuse evangeeliumi lihtsusest, kus inimestel on oht langeda ajastu mõjuvõimu alla, rahuldudes jumalakartlikkuse vormiga, millel puudub jõud.

GSAM 466.2Vaadates seda teemat iidsete¹¹ prohvetite eeskuju kaudu, mille Issand on meile andnud üheks reegliks, mille järgi selliseid ilmutusi tuleb proovile panna, leiame samad põhjused, miks selliseid ilmutusi on vaja nii praegu kui ka tollal; nimelt oht igas ajastus kalduda tõe teelt kõrvale selle ajastu valitsevate ja omapäraste õpetuste ja tavade mõjul. Apostel Paulus, rääkides andide avaldumisest, mille Issand on kirikusse pannud, ütleb, et need on selleks, „et Jumala rahvast valmistada teenimistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, kuni me kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse ning saavutame küpsuse, omandades täie mõõdu Kristuse täiusest. Siis ei ole me enam vastsündinud, keda lained edasi-tagasi uhuvad, siia-sinna heidetud iga õpetuse tuules, inimeste eksitavate plaanide kavaluses ja osavuses. Vaid me räägime siis tõtt armastuses ja kasvame kõiges kokku temaga, kes on pea – Kristus. Temas on kogu ihu kokku liidetud ja hoitakse koos iga liigese ja toetava kõõlusega, vastavalt iga liikme tööle. Niiviisi kasvab kogudus, kuni ta on end ülesehitanud armastuses.“¹²

GSAM 467.1Samu vastuväiteid, mida praegu esitatakse prohvetiande ilmingute vastu, võidi sama jõuliselt esitada ka iidsetel aegadel; st meil on Pühakiri ja seetõttu pole meil selliseid andeid vaja. Need samad Pühakirjad ütlevad meile aga, et Kristus on andnud need anded kirikule, et need täidaksid oma ülesannet, kuni „tuleb täiuslik [täiuslik seisund]“, ja et kirikule on öeldud: „Teil pole puudu ühestki armuannist ja te ootate pikisilmi meie Issanda Jeesuse Kristuse tagasitulekut“.¹³

GSAM 467Milleks meil on vaja prohveteid?

GSAM 467.2Vanaaja inimesed võisid mõelda, et neil on Jumala moraaliseadus, mille Ta oli omaenda sõrmega kivitahvlitele kirjutanud; et neil on seadused, otsused ja juhised, mis olid Moosesele Jumala suust öeldud ja hoolikalt kirja pandud; ja mida veel vaja oli? Kuid hoolimata kõigist neist suurepärastest tõdedest, mis neil oli, oli Jumalal hea meel rääkida nendega „mitmel korral ja mitmel viisil“ oma pühade prohvetite kaudu.

GSAM 467.3Me näeme, et erinevate prohvetite, nagu Jesaja, Jeremia, Hesekiel, Taaniel, Hoosea ja teiste antud tunnistused õpetasid igal juhul sama suurt põhimõtet, mis puudutas Jumalale kuulekust; ometi oli igal prohvetil oma ajastu rahvale omased noomitused, sest neil oli kalduvus kalduda kõrvale õiguse pühadest ja pühalikest põhimõtetest selle ajastu valitsevate tavade tõttu, mil prohvetlus anti.

GSAM 468Andide vajadus

GSAM 468.1Kuigi võidakse väita, et meil on mitte ainult Vana Testamendi Pühakirjade suurepärased õpetused, vaid lisaks ka meie Päästja enda ja apostlite sõnad, siis milleks on meil veel valgust vaja? Fakt on see, et samad pühad apostlid on osutanud viimastele päevadele, mil „tuleb raskeid aegu“ ja mil inimesed „on küll väliselt jumalakartlikud, kuid on salanud selle väe“, öeldes meile ka, et „mõned taganevad usust ning võtavad kuulda eksitajaid vaime ja deemonlikke õpetusi“.

GSAM 468.2Seda kõike silmas pidades kutsutakse neid inimesi, kellest Paulus tessaloonlastele kirjutades räägib – kes ei ole pimeduses, et Kristuse päev ei tabaks neid nagu varas, vaid kes on valguse lapsed –, üles: „katsuge läbi kõik“ – mis puudutab „prohveteeringuid“ – ja „hoidke kinni heast“.¹⁴ See on sama, mis öelda neile, et nende seas, kes ootavad Issanda Jeesuse Kristuse tulekut ja kes lõpuks osutuvad selle päeva jaoks valmis olevaks, on „head“, tõelised ilmutused prohvetiandest.

GSAM 468Lõpu märgid

GSAM 468.3Me elame ajal, mil igal pool on rohkesti märke sellest, et Issanda päev on lähedal. Me oleme just selles ajaperioodis, mil pidi tõusma rahvas, kes peab kinni kõigist käskudest ja kellel on ka „Jeesuse tunnistus“ (sõnasõnaline tõlge KJV-st)¹⁵ – „prohvetliku kuulutuse vaim“.¹⁶ Mida me leiame? Et viimase kuuekümne aasta jooksul on tõusnud esile just selline rahvas, kes kannab just sellist sõnumit ja kelle seas on ilmnenud prohvetiand. Kontrollides proua E. G. White’i kaudu ilmnenud andi Piibli reeglite järgi, oleme näinud, et see peab igas üksikasjas proovile vastu. Proua White’i kõigist kirjutistest, alates esimesest kuni viimaseni, ei ole leitud ühtegi rida, mis annaks vähimatki luba patustada või salliks vähimalgi määral kõrvalekaldumist Jumala Sõnast. Need kirjutised ei ole end kunagi asetanud Piibli kohale, vaid need kutsuvad pidevalt üles Jumala Sõna kõige hoolikamale uurimisele, osutades sellele kui suurele standardile, mille järgi meie juhtumeid lõppkohtumõistmisel hinnatakse. Tema kirjutistes tõstetakse Kristus meie ees esile kui ainus eeskuju, mida me peame järgima. Teda kuulutatakse kõige elavamal viisil meie ainsaks lootuseks võidule siin, meie ainsaks varjupaigaks tulevase viha eest, ainsaks nimeks ja vahendiks, mille kaudu me võime päästet saada.

GSAM 469Isiklik tunnustus

GSAM 469.1Proua White’i ja tema töö olemuse kohta on toodud järgmine tekst, mille kirjutas 1877. aastal keegi, kes oli teda tundnud ja tema tööd palju aastaid uurinud; ning pärast umbes viiekümne kolme aasta pikkust katsumust, hoolika jälgimise aastaid, annan ma oma tingimusteta toetuse igale selles väljendatud mõttele:—

GSAM 469.2„Mis puutub õde White’i kristlikku iseloomu, siis lubage mul öelda, et ma arvan, et tean sellest midagi. Olen temaga tuttav olnud kaheksateist aastat – rohkem kui pool meie rahva ajaloost. Olen korduvalt viibinud nende perekonnas, mõnikord isegi nädalaid järjest. Nemad on olnud meie majas ja perekonnas palju kordi. Olen nendega reisinud peaaegu kõikjal; olen olnud nendega nii eraelus kui ka avalikult, koosolekutel ja väljaspool neid, ning mul on olnud parimad võimalused tutvuda vend ja õde White’i elu, iseloomu ja vaimuga. Pastorina olen pidanud tegelema igasuguste inimeste ja igasuguste iseloomudega, kuni arvan, et suudan inimest mingil määral hinnata, vähemalt pärast aastaid kestnud lähedast tutvust.

GSAM 470.1„Ma tean, et õde White on tagasihoidlik, lihtne, heasüdamlik ja üllas naine. Need iseloomujooned ei ole tal lihtsalt peale võetud ega kultiveeritud, vaid need tulenevad graatsiliselt ja loomulikult tema loomusest. Ta ei ole ennast täis, eneseõige ega enesekeskne, nagu fanaatikud alati on. Olen sageli kokku puutunud fanaatikutega ja olen alati leidnud, et nad on täis teesklust, uhkust, valmis oma arvamust avaldama, kiitlevad oma pühadusega jne, kuid õde White’i olen alati pidanud kõige selle vastandiks.

GSAM 470Vaeste sõber

GSAM 470.2„Igaüks, ka kõige vaesem ja alandlikum, võib vabalt tema juurde pöörduda nõu ja lohutuse saamiseks, ilma et teda tagasi lükataks. Ta hoolitseb alati abivajajate, vaeste ja kannatajate eest, varustab neid ja seisab nende eest.

GSAM 470.3„Ma pole kunagi tutvunud ühegi inimesega, kellel oleks nii pidevalt Jumala kartus silme ees. Midagi ei võeta ette ilma tõsise palveta Jumalale. Ta uurib Jumala Sõna hoolikalt ja pidevalt. Olen kuulnud õde White’i kõnelemas sadu kordi, olen lugenud läbi kõik tema tunnistused, enamikku neist mitu korda, ja ma pole kogu nende hulgast suutnud leida ühtegi ebamoraalset lauset ega midagi, mis poleks rangelt puhas ja kristlik; midagi, mis viiks eemale Piiblist ja Kristusest; kuid sealt leian ma kõige siiramaid üleskutseid kuuletuda Jumalale, armastada Jeesust, uskuda Pühakirja ja seda pidevalt uurida. Olen saanud tunnistustest lugematuid kordi suurt vaimset kasu. Tõepoolest, ma pole neid kunagi lugenud ilma, et tunneksin end noomitud olevat oma usu puudumise Jumalasse, pühendumuse puudumise ja hingede päästmise suhtes tõsiduse puudumise pärast. Kui mul on mingit otsustusvõimet, mingit vaimset eristamisvõimet, siis kinnitan, et need tunnistused on samast vaimust ja sama sisuga kui Pühakiri.

GSAM 470.4„Kolmkümmend aastat [võime nüüd öelda kuuskümmend aastat] on neid tunnistusi meie rahva seas usutud ja loetud. Kuidas on see neid mõjutanud? Kas see on viinud nad eemale Jumala seadusest? Kas see on pannud neid loobuma usust Kristusesse? Kas see on pannud neid Piibli kõrvale heitma? Kas see on muutnud nad korrumpeerunud ja moraalituks rahvaks? Ma tean, et nad peavad võrdluses teiste kristlike uskkondadega hästi vastu.

GSAM 471.1„Üht asja olen märganud, nimelt seda, et õde White’i nägemuste kõige karmimad vastased tunnistavad, et ta on kristlane. Kuidas nad seda tunnistada suudavad, on mulle arusaamatu. Nad püüavad olukorda parandada, öeldes, et ta on eksiteele viidud. Nad ei suuda leida ühtegi plekki kogu tema elus ega ühtegi ebamoraalset lauset kogu tema kirjutistes. Nad peavad tunnistama, et suur osa tema kirjutistest on suurepärased ja et igaüks, kes elaks vastavalt kõigele, mida ta ütleb, oleks hea kristlane, kellele on taevas kindel. See on ülimalt kummaline, kui ta on kurja vaimu tööriist, keda inspireerib Saatan, või kui tema kirjutised on ebamoraalsed või tema enda meele kapriisid.“

GSAM 471Võõrad annavad tunnistust kirjutistest

GSAM 471.2Kui meie ajakirjad, mis sisaldavad proua White’i kirjutisi, välja saadetakse, otsivad neid kõige alandlikumad, jumalakartlikumad ja pühendunumad inimesed. Rääkides sellest, mida nad loevad, ütlevad nad: „Meid huvitavad eriti proua White’i kirjutised. Need on nii praktilised, nii täis juhiseid, mis on mõeldud viima inimest lähemale Issandale ning tegema teda alandlikumaks, jumalakartlikumaks ja pühendunumaks. Need kirjutised on nii palju Pühakirja vaimus, et lugedes tundub, et proua White peab olema inspireeritud kirjutama just sellisel viisil.“ Selline on tunnistus kümnetes juhtumites nende seas, kes peavad kirjavahetust meie misjonäridega, sealhulgas ka nende seas, kellel pole vähimatki aimu, et proua White’i ideed on saadud pühas nägemuses.

GSAM 471Vastuseisu allikas

GSAM 471.3Kui meil on silme ees see mulje, mida see anne on jätnud, tekib küsimus: kust ja miks on tekkinud vastuseis selle ande ilmnemisele? Ja milline on olnud vastuseisjate saatus? Olles seda küsimust alates 1852. aastast hoolikalt jälginud, olen leidnud, et enamasti on vastuseis sellele ilmnemisele tulnud nendelt, keda on noomitud iseloomu puuduste, valede harjumuste või mõne vale eluviisi pärast. Paljud noomitutest väitsid, et nad ei olnud nii halvad, kui tunnistus neid kujutas, ja et nad näitavad, et suudavad tõest kinni hoida isegi siis, kui nad peaksid tegutsema vastupidiselt neile antud noomitustele. Aeg on näidanud, et valdav enamus neist on oma usust loobunud ja ridadest täielikult lahkunud. Mõned on oma viga mõistnud ja on tõest veel kindlamalt kinni hoidnud. Tekib küsimus: kui neid, kes sellele andele vastu seisavad, juhib Issand, miks peaksid nad siis kaotama oma vaimsuse ja Jumalast taganema? Meie Päästja reegel on, et puud tuntakse nende viljade järgi. Ta kinnitab väga rõhutatult, et halb puu ei saa „kanda head vilja“.

GSAM 472Vastuseisu läbikukkumine

GSAM 472.1Meenutame juhtumeid, kus proua White’i tunnistuste vastu on tõstetud organiseeritud vastuseisu, väites, et nende tööd saadab suur edu niipea, kui nad nendest tunnistustest vabanevad. Nende lootuste täitumine on aga osutunud täielikuks läbikukkumiseks. Pärast aastaid kestnud võitlust ei ole nad näidanud üles rohkem tõendeid hingamispäeva tõe levitamisest maailmas kui nende eellased nelikümmend üheksa aastat tagasi. Kui nende töö oli Issanda eriline töö, miks ei ole nende sõnumit saatnud suurem edu?

GSAM 472Kus on edu?

GSAM 472.2Teisalt, kui vaatame seda sõnumit, mille kaudu kuulutatakse maailmale Jumala käske ja Jeesuse usku – sõnumit, millega on seotud prohvetiande ilmutus koos selle nõuannete, juhiste ja noomitustega –, näeme, et see on alates algusest kuni tänaseni teinud kindlat ja järjekindlat edasiminekut. Järgides selle ande kaudu Issanda nõuandeid ja liikudes edasi Issanda jõus, on see sõnum, nagu oleme näidanud, ümbritsenud kogu maailma ja teeb kiiresti oma teed „igale hõimule, suguharule, keelele ja rahvale“.

GSAM 473.1Selle senise arengu kohta võime öelda, et Jumala Sõna on täitunud, kui Ta ütles: „Ükski sinu vastu valmistatud relv ei õnnestu.“ Tõepoolest, Jumala käsi on ilmnenud selles edus, mis on saatnud selle suure adventiliikumise tõusu ja arengut siiani, ning tuleviku suhtes loodame me Tema sõna kindlale täitumisele: „Ma olen avanud su ees ukse, mida keegi ei saa sulgeda.“ Selles kindluses võime laulda täieliku kindlusega:—