5. peatükk – Teise tulemise sõnum

GSAM 93.1„ENT õppige viigipuult! Kui selle okstele tärkavad võrsed ja ajavad lehti, siis te teate, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündimas, siis teadke, et tema on lähedal, ukselävel. Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. Taevas ja maa kaovad, kuid minu sõnad ei kao iial.“¹

GSAM 93.2Selles pühakirja lõigus juhitakse meie tähelepanu ajale, mil on võimalik mõista, et Kristuse tulek on „ukselävel“, sama kindlalt, nagu me teame, et suvi on lähedal, kui näeme esimesi õrnu noori lehti tärkamas. Samuti võib teada, et oleme jõudnud põlvkonda, mis ei lahku tegevusareenilt enne, kui Kristus ise tuleb. Kui saabub aeg selle tähendamissõna mõistmiseks, on kindlasti tõsi, et see on Issanda aeg tõsta esile õpetajaid, kes seda tähendamissõna õpetaksid. Apostli küsimus teisel korral kehtib siin samamoodi: „kuidas nad saavad kuulda, kui pole kuulutajat? Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei ole läkitatud?“²

GSAM 93Märkide aeg

GSAM 93.3Eelmises peatükis nägime, kuidas saadi teada 2300-päevase perioodi lõppemisest ja et see ulatus kuni ajani, mil saabus „tema kohtumõistmise tund“. Siin tutvustatud tähendamissõnas jõuame Issanda ajani, mil see tähendamissõna ja „kohtu“ sõnum tuleb maailmale kuulutada. Pärast seda, kui Päästja oli rääkinud suurest „viletsusest“, mis pidi tema rahva peale tulema ja mida „lühendatakse“, ütles ta: „Kohe pärast selle aja viletsust ‚pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust, tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse‘. Siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas.“³

GSAM 94.1Pange tähele, et viimase mainitud märgi kohta ei öelda, et see on tema tulemise märk, vaid märk sellest, et Inimese Poeg on seal ja teda näeb tulemas. Selles tekstis nimetatud sündmused, mis on märgid, millele tugineda usus tema peatsesse tulekusse, on märgid päikeses, kuus ja tähtedes. Teised sündmused, mis järgnevad, toimuvad seoses tema tegeliku tulekuga taeva pilvedes. Niisiis kohe pärast kolmandat neist märkidest – seda, mis puudutab tähti – saabub Issanda aeg, et tõsta esile oma õpetajaid, kes õpetavad, et Kristuse tulek on ukse ees.

GSAM 94.2Nüüd nende märkide ilmumise aja kohta: päike pidi pimenema vahetult pärast viletsusaega.⁴ Nagu Markus kirjutab, pidi see toimuma „neil päevil pärast seda viletsust“.⁵ Meie Päästja oli öelnud, et päevad lühenevad. Maria Theresia dekreedi ja aastatel 1773–1776 kehtinud sallivusseaduste tõttu lühenes kiriku vastu suunatud tagakiusamise raev. Kuigi tagakiusav võim säilitas kontrolli tsiviilvõimu üle kuni 1798. aastani, lõppesid tagakiusamised umbes 1773. aastal. Päästja sõnade võrdlemisel paigutuks esimene neist märkidest ajavahemikku 1773–1798.

GSAM 94Pime päev ja öö

GSAM 94.319. mail 1780 pimenes päike üleloomulikul viisil. See ei olnud päikesevarjutus, sest kuu oli täiskuu olnud juba eelmisel päeval. Sellest hoolimata valitses kogu Ameerika Ühendriikide kirdeosas pimedus kella üheteistkümnest hommikul kuni kella üheteistkümneni õhtul. Sel korral mitte ainult päike ei tumenenud, vaid ka kuu keeldus päikese valgust peegeldamast. See oli pimedus, mis takistas päikesel kuu kettale paistmast. Nagu Noah Webster palju aastaid hiljem väljendas: „Selle pimeduse kohta pole kunagi esitatud ühtegi rahuldavat selgitust.“

GSAM 95.1Sellest pimedast päevast ütles astronoom Herschel: „Pime päev Põhja-Ameerikas oli üks neist imelistest loodusnähtustest, millest loetakse alati huviga, kuid mida filosoofia ei suuda seletada.“

GSAM 95.2Need, kes kirjeldasid 19. mai 1780. aasta öö pimedust, ütlesid, et hoolimata täiskuust „poleks pimedus saanud olla täielikum, isegi kui kõik universumi valgusallikad oleksid olemast kadunud“.

GSAM 95Langevad tähed

GSAM 95.3Kolmas neist märkidest, tähtede langemine, täitus 13. novembril 1833. Sel ööl, või pigem viis tundi enne koitu, toimus meteoorivihm, mida mõned võrdlesid taevast alla langevate tulejoadega; teised aga suurest ilutulestikust lendavate sädemetega. See nähtus hõlmas kogu Põhja-Ameerikat, alates Mehhiko lahelt lõunas kuni Hudsoni laheni põhjas ning Sandwichi saartest läänes kuni mõnesaja miili kaugusele Liverpoolist idas. Kõikjal, kus seda täheldati, oli tegemist sama pideva tähevihmaga, mis langes sama tihedalt kui lumetormis langevad lumehelbed.

GSAM 95.4Selle 1833. aasta tähevihma kohta tsiteerime veel ajalehest Connecticut Observer 25. novembrist 1833:—

GSAM 95.5„Ajakirja Old Countryman toimetaja suhtub ‚langevatesse tähtedesse‘ väga tõsiselt. Ta ütleb: ‚Me kuulutame seda tulevihma, mida nägime eelmisel kolmapäeva hommikul, kohutavaks eelkujuks, kindlaks eelkäijaks ja halastavaks märgiks sellest suurest ja kohutavast päevast, mida maa elanikud peavad tunnistama, kui avatakse kuues pitser. See aeg on just käes, mida on kirjeldatud mitte ainult Uues Testamendis, vaid ka Vanas Testamendis; ja täpsemat pilti viigipuust, mis tugeva tuule mõjul oma viljad maha heidab, ei olnud võimalik näha.‘“

GSAM 96Thomas Burnetti ennustus

GSAM 96.1Inimesi oli varasemate aegade inimeste poolt õpetatud ootama selle märgi sõna-sõnalist täitumist. Thomas Burnett kirjutas oma raamatus Theory of the Earth, mis ilmus Londonis 1697. aastal, Matteuse evangeeliumi 24:29 kohta järgmist:—

GSAM 96.2„Kahtlemata ilmub sel ajal igasuguseid tuliseid meteoore; ja muu hulgas ka neid, mida nimetatakse langevateks tähtedeks, mis, kuigi üksikult pole need märkimisväärsed, tekitaksid siiski hämmastava vaatepildi, kui neid oleks väga palju ja need langeksid, nagu prohvet ütleb, nagu lehed viinapuult või viigimarjad viigipuult... Me ei pea neid asju pidama hüperboolseks ja poeetiliseks väljenduseks, vaid otseseks ennustuseks ja sündmusteks, mis täide lähevad sõna-sõnalt.“

GSAM 96Olmsteadi tunnistus

GSAM 96.3Massachusettsi Yale’i ülikooli professor Olmstead, keda on nimetatud „Ameerika suurimaks meteoroloogiks“, ütles 13. novembri 1833. aasta langevate tähtede kohta järgmist:—

GSAM 96.4„1833. aasta langevate tähtede vihma ulatus oli niisugune, et see hõlmas märkimisväärset osa Maa pinnast, ulatudes Atlandi ookeani keskosast idas kuni Vaikse ookeanini läänes; ning Lõuna-Ameerika põhjarannikust kuni määratlemata piirkondadeni Briti valduste seas põhjas. Langevate tähtede etendus oli mitte ainult nähtav, vaid esines kõikjal ühtmoodi.“

GSAM 96.5Selle nähtuse kohta, mis algas 12. novembril umbes kell 23 ja kestis kuni 13. novembri hommikul umbes kella 4-ni, ütleb professor:—

GSAM 96.6„Need, kellel oli õnn näha langevate tähtede etendust 13. novembri hommikul 1833. aastal, nägid tõenäoliselt suurimat taevast ilutulestikku, mida on kunagi maailma loomisest saadik nähtud, või vähemalt ajaloo lehekülgedel kajastatud ajaloos.“

GSAM 97Tähtede vihm oli näha ka Euroopas

GSAM 97.1Leonard Heinrich Kelberi poolt 1835. aastal Saksamaal Stuttgartis avaldatud raamatust saame teada, et see nähtus kordus samal kuul, kuid paar päeva hiljem ka Atlandi ookeani teisel poolel. Ta kirjutab:—

GSAM 97.2„25. novembril 1833 oli Euroopa mandril näha kaunist langevate tähtede etendust“ ja „Minsterburgis, Sileesias, langesid tähed nagu tulevihm. Nendega koos langesid tulipallid, mis valgustasid ööd nii palju, et inimesed arvasid, et nende lähedal asuvad majad peavad põlema.

GSAM 97.3„Samal ajal toimus Prinis, Austrias, langevate tähtede nähtus, mis hõlmas üle viiesaja ruutmiili suurust ala. Mõned kirjeldasid seda kui taevast alla tulevat tulevoogu. Mõned nimetasid seda tulevihmaks. Hobused ehmatasid sellest ja kukkusid maha. Paljud inimesed haigestusid hirmust.“

GSAM 97Tähendamissõna rakendus

GSAM 97.4Jätkates seda prohvetlikku jada pärast kolmanda märgi – tähtede langemise – täitumist, ütleb meie Päästja: „Ent õppige viigipuult!“ See sõnastus ei kehti selle põlvkonna kohta, kes elas ajal, mil meie Issand seda jutlust pidas, vaid põlvkonna kohta, kes pidi nägema nende asjade täitumist – mitte täitumist, vaid täitunud olemist. Asjad, mis peavad täituma märkidena sellest, et Kristus on ukse ees, ei hõlma taeva värisemist, kui teda tegelikult tulemas nähakse. Need märgid tema lähedasest tulekust hõlmavad seda kolmandat märki, seda, mis puudutab tähti. Issanda määratud aeg, mil inimesed peavad õppima viigipuu tähendamissõna, jääb 1833. aasta järgsesse aega. Siin on Issanda aeg, mil maailm peab ärkama suure tõe juurde, et Tema tulek on ukse ees ja et Tema tulek toimub enne, kui põlvkond, kes seda tähendamissõna kuuleb, ära sureb. Niisiis näeme, kuidas selles prohvetluses on märgitud aeg, mil maailmale tuleks kuulutada suur tuleku kuulutus.

GSAM 98Ülemaailmne kuulutus

GSAM 98.1Selle ennustuse täitumisel näeme, et just sel ajal, 1833. aastal, tõstis Issand esile oma sõnumitoojaid ehk teenijaid maailma eri paigus, kes aastatel 1833–1844 kuulutasid, et Kristuse tulek on „lähedal, ukselävel“; ja need õpetasid viigipuu tähendamissõna, osutades tema tulemise märkidele, just nii, nagu Issand neile oli käskinud. See sõnum jõudis kas elava õpetaja kaudu või trükise vahendusel igasse misjonärijaama maailmas ja igasse sadamasse maa peal.

GSAM 98.2Sõnumi ulatust on selgelt esitanud ajakirja Voice of Truth (Rochester, New York) toimetaja 1845. aasta jaanuarinumbris:—

GSAM 98.3„Igavest evangeeliumi, nagu seda kirjeldatakse Ilmutuse raamatus 14:6, 7, on kuulutatud igale rahvale, suguvõsale, keelele ja rahvale, öeldes valju häälega: ‚Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes! Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja vete allikad!‘ Ühtegi asjaolu ei saa faktidega selgemalt tõendada kui seda, et see sõnum on viimase paari aasta jooksul jõudnud igale rahvale ja keelele taeva all, kuulutades Kristuse tulekut 1843. aastal [1843. aasta juudi aja järgi – meie aja järgi 1844] või peagi. Loengute ja trükiste kaudu on see sõnum levinud üle kogu maa ja sõnad on jõudnud maailma lõppu.“

GSAM 98.4Mõned inimesed, kes pole faktidega kursis, on pidanud teise tulemise liikumist piiratuks teatud piirkonnaga, oletades, et tegemist on William Milleri ja mõnesaja temaga seotud vaimulikuga Ühendriikide põhjaosas seotud tegevusega. Neile võib tulla üllatusena, et liikumine Ameerikas, mille silmapaistvateks juhtideks olid pastorid Miller ja Himes, oli vaid väike osa suurest liikumisest, mis, nagu eespool mainitud, levis „maailma otsani“.

GSAM 99KUIDAS LIIKUMINE ALGAS ERINEVATES RIIKIDES

GSAM 99.1Saabus Issanda aeg, mil see kuulutus pidi maailma jõudma, ja umbes samal ajal tõusid esile inimesed kahekümnes või enamates erinevates maailma paikades, kes, teineteise tööst midagi teadmata, asusid seda sõnumit kõigisse maailma nurkadesse kuulutama. Need, keda on mainitud 4. peatükis ja kes said valgust 2300 päeva lõpu kohta – ühe erandiga, A. Campbell –, olid ajendatud kuulutama Ilmutuse raamatu 14. peatüki esimese ingli sõnumit; ka see toimus Jumala Vaimu otsese mõju kaudu, mitte valgust üksteisele edastades.

GSAM 99Võrdlus reformatsiooniga

GSAM 99.2Kui me kohaldame sellele liikumisele sama reeglit, mida D’Aubigné kohaldas 16. sajandi suure reformatsiooni tekkele, tuleb seda kindlasti pidada Issanda sõnumiks ja Issanda ajal toimunuks. Selle reformatsiooni kohta tervikuna ütles ajaloolane:—

GSAM 99.3„Saksamaa ei edastanud tõde Šveitsi, Šveits ei edastanud seda Prantsusmaale ega Prantsusmaa Inglismaale. Kõik need riigid said selle Jumalalt, just nagu üks maailma osa ei edasta valgust teisele osale, vaid sama särav päike edastab seda otse kogu maailmale. Kristus, päikesetõus kõrgest taevast, kes on lõpmatult ülendatud kogu inimkonna kohal, oli reformatsiooni ajal, nagu ka kristluse rajamisel, jumalik tuli, mis andis maailmale elu. 16. sajandil juurdus üks ja sama õpetus korraga kõige kaugemate ja erinevamate rahvaste kodudes ja kirikutes. Põhjuseks on see, et kõikjal tegutses sama Vaim, tekitades sama usku.

GSAM 99.4„Seda tõde tõestavad nii Saksa kui ka Šveitsi reformatsioonid. Zwingli ja Lutheri vahel puudus igasugune suhtlus. Kahtlemata oli nende kahe mehe vahel side, kuid seda tuleb otsida maapealsest kõrgemalt. See, kes taevast andis tõe Lutherile, andis selle ka Zwinglile. Jumal oli nende vahelise suhtluse vahendajaks. ‚Ma hakkasin evangeeliumi jutlustama,‘ ütleb Zwingli, ‚armuaastal 1516, teiste sõnadega ajal, mil meie riigis polnud Lutheri nimest veel midagi kuuldud. Ma ei õppinud Kristuse õpetust Lutherilt, vaid Jumala Sõnast. Kui Luther jutlustab Kristust, teeb ta seda, mida mina teen; see on kõik.‘“⁶

GSAM 100.1Rääkides Fareli ja Lefèvre’i tegevusest Prantsusmaal, ütleb ajaloolane:—

GSAM 100.2„Seega ei olnud reformatsioon Prantsusmaal välismaalt sisse toodud nähtus. See sündis Prantsuse pinnal; see idanes Pariisis; selle esimesed juured olid ülikoolis endas, mis moodustas Rooma kristluse teise võimukeskuse. Jumal pani selle töö põhimõtted Picardie ja Dauphiné meeste ausatesse südametesse enne, kui see algas mõnes teises riigis.

GSAM 100.3„Oleme näinud, et Šveitsi reformatsioon oli Saksamaa reformatsioonist sõltumatu. Prantsuse reformatsioon oli omakorda mõlemast sõltumatu. Töö algas korraga nendes erinevates riikides, ilma et need omavahel suhtleksid; nagu lahingus liiguvad kõik armeed moodustavad erinevad väed samal hetkel, kuigi üks ei käsuta teist marssima, sest kõik kuulevad ühte ja sama käsku, mis pärineb samalt ülemjuhatajalt. Aeg oli küps, rahvas oli valmis ja Jumal alustas oma kiriku reformatsiooni kõigis riikides korraga. Sellised faktid näitavad, et 16. sajandi suur reformatsioon oli jumalik töö.“⁷

GSAM 100.4Inglise reformatsioonist, mida juhtisid Thos. Bilney, Fryth, Tyndale ja teised, ütleb D’Aubigné veel järgmist:—

GSAM 100.5„Inglise reformatsioon algas seega Lutherist ja Zwinglist sõltumatult, tulenedes üksnes Jumalast. Kõigis neis kristlikes riikides toimus jumaliku sõna üheaegne mõju. Reformatsiooni alguseks Oxfordis, Cambridge’is ja Londonis oli Erasmuse avaldatud kreekakeelne Uus Testament. [Tyndale ja Thomas Bilney lahkusid Cambridge’ist aastal 1519.] Saabus päev, mil Inglismaa oli uhke reformatsiooni selle kõrge päritolu üle.“⁸

GSAM 101.1Adventi kuulutamine algas sarnaselt eespool kirjeldatud reformatsiooniga. Inimesed asusid samaaegselt tegutsema enam kui neli korda nii paljudes maailma paikades, ilma et nad oleksid üksteisest teadnud või omavahel suhelnud, ning hakkasid kuulutama samu Pühakirja tõdesid mitte lihtsalt neljas maailma riigis, vaid kogu tsiviliseeritud maailmas.

GSAM 101Joseph Wolffi tegevus

GSAM 101.2Siinkohal oleks ehk asjakohane juhtida tähelepanu faktidele, mis puudutavad adventi kuulutuse ulatust:—

GSAM 101.3„1831. aastal saadeti Joseph Wolff, D.D., Suurbritanniast misjonärina töötama Palestiina juutide seas. Tema päevikute järgi kuulutas ta kuni 1845. aastani Issanda peatset tulekut Palestiinas, Egiptuses, Punase mere kallastel, Mesopotaamias, Krimmis, Pärsias, Gruusias, kogu Ottomani impeeriumis, Kreekas, Araabias, Türgis, Buhharas, Afganistanis, Kašmiiris, Hindustanis, Tiibetis, Hollandis, Šotimaal, Iirimaal, Konstantinoopolis, Jeruusalemmas, Püha Helena saarel, samuti laevadel Vahemerel ja New Yorgis kõigile usunditele. Ta kinnitab, et on jutlustanud juutide, türklaste, moslemite, parside, hindude, kaldealaste, jeziidide, süürlaste ja sabealaste seas, pašadele, šeikidele, šahhidele, Organtshi ja Buhhara kuningatele, Kreeka kuningannale jne.“⁹

GSAM 101.4Jeemenis, piirkonnas, kus elavad Moosese äia Hobabi järeltulijad, nägi Joseph Wolff raamatut, millest ta räägib järgmiselt: „Selle paiga araablastel on raamat nimega ‚Seera‘, mis käsitleb ‚Kristuse teist tulemist ja Tema valitsemist auhiilguses!‘“¹⁰

GSAM 102.1Jeemenis veetis ta kuus päeva reekablaste juures, kelle kohta ta ütleb: „Nemad ei joo veini ega istuta viinamarjaistandikke, ka ei külva nad vilja, vaid elavad telkides ning peavad au sees Jonadabi, Reekabi poja sõnu. Ma leidsin nende hulgas Iisraeli lapsi Daani suguharust, kes elavad Hatramawtis Terimi lähedal ja kes ootavad koos Reekabi lastega Messia peatset saabumist taeva pilvedel.“

GSAM 102.2Eelnevast näeme, et nende neljateistkümne aasta jooksul oli Wolff ise kuulutanud uudist Kristuse peatsest tulekust enam kui kahekümnes erinevas riigis. Samal ajal levis see õpetus laialdaselt Saksamaal, eriti lõunaosas moraviitide seas.

GSAM 102Sõnum Saksamaal ja Venemaal

GSAM 102.3Inglise kirjanik Mourant Brock teatab meile, et „Württembergi piirkonnas oli sadu inimesi hõlmav kristlik koloonia, kes ootasid Kristuse kiiret tulekut.“ Seda õpetust kuulutas Saksamaa teistes osades Hengstenberg, keda peeti tol ajal Saksa andekaimaks teoloogiks.

GSAM 102.4Ajakirjas Review and Herald 13. detsembri 1892. aasta numbris ütleb Saksa pastor L. R. Conradi:—

GSAM 102.5„Bengel süütas Saksamaal paljude südamesse armastuse meie Issanda ilmumise vastu, mis ajendas tuhandeid inimesi uurima prohvetlikku sõna nii nagu mitte kunagi varem... Valgus paistis Saksamaal ja seal levitati väljaandeid, mis näitasid 2300 päeva tähendust. Sellele järgnes usuline ärkamine, eriti Württembergis, ja kui algas tagakiusamine, läksid sajad pered Lõuna-Venemaale ning levitasid seal seda sõnumit oma kaasmaalaste seas, kes olid sinna kolinud juba palju aastaid varem. Kui pastorid sulgesid oma kirikud, pidasid nad – väga väheste eranditega – oma ‚stunden’eid‘ ehk ‚tunnikoosolekuid‘ eramajades, ja sajad inimesed pöördusid usku. Isegi sel ajal arutati nende seas hingamispäeva üle, kuid kuna keegi ei võtnud initsiatiivi, jäi see teema unarusse. Üks vene talupoeg pöördus ‚stunden’il‘ ja alustas seejärel sama tööd venelaste seas. See viis lõpuks tänapäeva suure ‚Stundistide‘ liikumiseni, mille mõju ulatub Siberi ja Transkaukaasia kõige kaugematesse nurkadesse.“

GSAM 103.1Ajakirjas Review and Herald 31. juulil 1891 on avaldatud pastor Conradi avaldus Austraalia vennast Schäche’ist, kes ajal, millest ta räägib, elas Sileesias ja töötas osa ajast tuntud saksa evangeelisti ja teoloogi isa Gosneri kodumissiooni heaks. Vennalt Schäche’ilt tsiteerib ta Kelberi raamatu kohta järgmist:—

GSAM 103.2„Pärast 1836. aastat, või kui Bengeli arvutus oli aegunud, ilmus Schweidnitzi maakonna ajalehes sealse härra Sommerfeldti raamatupoe teade L. Henry Kelberi raamatu kohta, mis käsitles suuri ja rõõmsaid sündmusi, mis pidid toimuma aastatel 1843 ja 1844. Raamatu täpset pealkirja ma ei mäleta. Me hankisime nimetatud raamatu ja lugesime seda koos mitme huvitatud isikuga suletud uste taga aastatel 1839–1840. Raamat näitas Taanieli raamatu, Ilmutuse raamatu ja Matteuse evangeeliumi 24. peatüki põhjal, et lõpp on lähedal, ning sisaldas ka arvutustabelit, millest selgus, kuidas jõuti eespool nimetatud kuupäevani.“

GSAM 103Sõnum Suurbritannias

GSAM 103.3Inglise väljaandes pealkirjaga The Millennium on öeldud, et „seitse sada Inglise kiriku vaimulikku kuulutasid Lunastaja tagasitulekut.“ Selle aja andekamate vaimulike hulgas olid need, kes kuulutasid Inglismaal aastatel 1840–1844 Kristuse teise tulemise õpetust. Neist mainime järgmisi nimesid: Bickersteth, Birks, Brooks, Brock, Habershon, Plyn, Fremantle, Nathan Lord, McNeil, Winters, Cummings, J. A. McCaul, D.D., dr Nisbett, pastor A. Dallas, M.A. [oma raamatus Look to Jerusalem, lk 114, kohaldab ta Matteuse 24. peatüki tähendamissõna sellele põlvkonnale], Burgess, Routon, Gunner, Barker, Bonham, Dealtry jne.

GSAM 104Sõnum Hollandis

GSAM 104.1Teise tulemise õpetust kuulutas Hollandis Hentzepeter, keda peeti tol ajal selle riigi võimekaimaks vaimulikuks. Ta oli kuninga poolt ametisse nimetatud Haagi Kuningliku Muuseumi hoidja. 1844. aasta juunis ajakirja Midnight Cry toimetajale kirjutatud kirjas ütleb ta enda kohta, et tema tähelepanu juhiti sellele teemale esmakordselt ühe väga muljetavaldava unenäo kaudu. Ta uuris selle teema kohta Pühakirja ja avaldas 1830. aastal brošüüri, milles esitas selle õpetuse. 1841. aastal avaldas ta veel ühe brošüüri maailma lõpu teemal. Samas kirjas ütleb ta, et esimese teabe William Milleri ja teiste kohta, kes kuulutasid avalikult õpetust Kristuse peatsest tulekust, sai ta 1842. aastal vestlusest mehega, kes oli tulnud Hollandisse Ameerikast.

GSAM 104Sõnum Tatarimaal

GSAM 104.2Juba 1821. aastal usuti ja õpetati Tatarimaal õpetust Issanda tulekust. Umbes sel ajal saadeti sellesse riiki üks iiri misjonär, ja üks tatari preester esitas talle küsimuse: „Millal tuleb Kristus teist korda?“ Ta vastas, et ei tea midagi sellest, mille peale preester väljendas suurt üllatust sellise vastuse üle misjonärilt, kes oli tulnud neile õpetama Piibli õpetusi, ning märkis, et tema arvates „peaks seda teadma igaüks, kellel on Piibel“. Seejärel esitas preester oma seisukoha, öeldes, et tema arvates tuleb Kristus umbes 1844. aastal. See fakt on leitud ajakirjast Irish Magazine, 1821.

GSAM 104Sõnum Ameerikas, Indias ja Euroopas

GSAM 104.3Raamatus Advent Tracts, 2. köide, lk 135, 1844, ütleb Mourant Brock Inglismaalt:—

GSAM 105.1„Mitte ainult Suurbritannias oodatakse Lunastaja peatset tagasitulekut ja tõstetakse hoiatushäält, vaid ka Ameerikas, Indias ja Euroopas. Ameerikas jutlustavad umbes kolmsada sõna teenijat ‚seda kuningriigi evangeeliumi‘, samal ajal kui siin riigis tõstavad sama hüüdu umbes seitsesada Inglise kiriku vaimulikku.“

GSAM 105Igasse sadamasse maailmas

GSAM 105.2E. R. Pinney Seneca Fallsist, New Yorgi osariigist, pühendunud baptisti pastor, kes pühendas oma elu teise tulemise õpetuse kuulutamisele, ütles oma raamatus Exposition of Matthew 24 lehekülgedel 8 ja 9:—

GSAM 105.3„Juba 1842. aastal saadeti teise tulemise teemalised trükised igasse misjonärijaama Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas, mõlemal pool Kaljumägesid... Meie laevade kaptenid ja meremehed räägivad, et nad ei külasta ühtegi sadamat, kus see kuulutus poleks neile eelnenud, ning neilt küsitakse selle kohta sageli järele.“

GSAM 105Kolm tuhat sõnumi kuulutajat

GSAM 105.4Pastor G. W. Mitchel Zanesville’ist, Ohio osariigist, veel üks vaimulik, kes ise seda õpetust kuulutas, ütles autorile vestluses Newarkis, Ohio osariigis, 8. augustil 1894, et pastor William Miller rääkis talle 1844. aasta septembris McConnellsville’is, Ohio osariigis toimunud vestluse käigus, et tal olid „kolme tuhande vaimuliku nimed ja aadressid maailma eri paigus, kes kuulutasid: ‚Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes‘, kellest suurem osa asus Põhja-Ameerikas ja Suurbritannias.“

GSAM 105.5William Miller, rääkides selle „hüüde“ laialdasest levikust, ütles:—

GSAM 105.6„Igas maailma nurgas on üks või kaks inimest seda sõnumit kuulutanud, ja kõik on ühel meelel aja suhtes – Wolff Aasiast; Irving, kes elas varem Inglismaal; Mason Šotimaalt; Davis Lõuna-Carolinast; ning üsna paljud siin piirkonnas edastavad seda hüüdu või on seda teinud.“¹¹

GSAM 106Hutchinsoni ajaleht Voice of Elijah saadeti laialt laiali

GSAM 106.1Pastor R. Hutchinson saadeti 1837. aastal Inglismaalt Wesleyani misjonärina Kanadasse. Lõpuks asus ta elama Montreali. Tal oli väga laialdane tutvusring välisriikides. Aastatel 1843 ja 1844 avaldas ta ajalehte nimega Voice of Elijah, milles ta käsitles teist tulekut käsitlevat õpetust. Kuna tal oli hõlbus juurdepääs välismaale suunduvatele laevadele ja tal oli privileeg saata suuri koguseid oma ajalehti ilma postikuludeta, saatis ta neid suurtes kogustes kõikjale maailmas. Ta ütles oma töö kohta, et saatis neid tasuta Nova Scotiasse, New Brunswicki, Newfoundlandi, Inglismaale, Iirimaale, Šotimaale, Walesi, Prantsusmaale, Saksamaale, Konstantinoopolisse, Rooma ning kõikjale Briti kuningriiki ja selle kolooniatesse.

GSAM 106Sandwichi saartel

GSAM 106.212. oktoobri 1843. aasta numbris ajakirjast Midnight Cry ilmus kiri proua O. S. Burnhamilt Kaloast, Kaui saarelt, Sandwichi saartelt. Ta töötas koos abikaasaga selles paigas kooliõpetajana. Nad võtsid seal vastu ja kuulutasid adventiõpetust ning saartel kogunes nende ümber usklike rühm, kes koos nendega jumalateenistustel osales.

GSAM 106Sõnum võrreldes Johannes Ristija sõnumiga

GSAM 106.3Seega näeme, et tulekuõpetust kuulutati piisavalt laialdaselt, et täita selle kohta antud pühakirja ennustused.

GSAM 106.4Sõnumi, mis pidi kuulutama Kristuse esimest tulekut, sõnastas prohvet Jesaja järgmiste sõnadega: „Hääl, mis hüüab kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke kõrbes sirgeks tee meie Jumalale! Iga org tõstetakse üles ja iga mägi ja küngas tasandatakse; kõverad teed tehakse sirgeks ja ebatasased kohad tasandatakse; ja Issanda au ilmub, ning kõik liha näeb seda üheskoos, sest Issanda suu on seda öelnud.“¹² See ennustus täitus selles, mida tegi „Ristija Johannes, kes kuulutas Juuda kõrbes ja ütles: ‚Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!‘“¹³

GSAM 107.1See mees täitis üksi, kuue kuu jooksul Juuda maal töötades, selle imelise ennustuse. Kuigi see prohvetlik sõna piiras Johannese tööd aja ja koha poolest, ei kehti see nende prohvetlike sõnade kohta, mis puudutavad teise tulemise kuulutamist, sest see töö pidi toimuma „valju hõikega“ ja hõlmama kogu maailma.

GSAM 107.2Seega on esitatud faktide valguses näha, kui täpselt täitusid ennustused, mis puudutasid teise tulemise sõnumit. Jumala aeg oli käes, et õpetada viigipuu tähendamissõna, et kuulutada esimest korda esimese ingli sõnumit, ja Ta tõstis esile oma sõnumitoojad, et nad kuulutaksid seda hüüdu kõigile rahvustele, rahvastele ja keeltele.