7. peatükk — Sõnumi kiire levik
GSAM 126.1„MA nägin taevast alla tulemas veel üht vägevat inglit. Ta oli riietatud pilvega ja tema pea kohal oli vikerkaar, ta nägu oli nagu päike ja ta jalad nagu tulesambad. Tal oli käes avatud rullraamatuke. Ta asetas oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale ning kisendas valju häälega, nii nagu lõvi möirgab. Ja kui ta kisendas, hakkasid seitse pikset kõuemürinaga rääkima. ... Ingel, keda ma olin näinud seismas mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole. Ja ta vandus selle juures, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja kõik, mis seal on, maa ja kõik, mis seal on, ning mere ja kõik, mis seal on, ja ütles: ‚Aega ei ole enam (sõnasõnaline tõlge KJV-st)! Neil päevil, kui seitsmes ingel hakkab puhuma trompetit, viiakse täide Jumala varjatud plaan, nagu ta seda on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.‘“1
GSAM 126Ingel kui inimsaadikute sümbol
GSAM 126.2Nagu juba näidatud, on evangeeliumi kuulutamise töö usaldatud inimesele, ja Issand on lubanud oma õnnistust sellele vahendile kuni „selle ajastu lõpuni“.2 Seega peab seda sõnumit kandev ingel olema sümboliks sõnumist, mis puudutab aega ja mida tuleb kuulutada maa elanikele. Sõnum kuulutatakse „avatud“ raamatust, mis viitab selgelt sellele, et see oli kunagi suletud. Neid sõnumitoojaid austab Jumal, sest nende kohal on „vikerkaar“ – Jumala lepingu märk –, nad on riietatud Jumala auhiilgusesse ja kuulutavad sõnumit kõigi asjade Looja volitusel. Siin kuulutatakse ajasõnumit, mis oli kunagi „pitseeritud“, kuid mida nüüd kuulutatakse „avatud“ raamatust.
GSAM 127.1Eelmistes peatükkides on tõestatud, et Issand määras kindlaks aja, mil tuli anda valgust seoses suure prohvetliku perioodi – 2300 päeva – lõppemisega, mis viib uurimiskohusele; et ennustus, mille kohaselt teadmised peavad suurenema, täitus täpselt sellega, et ta tõstis esile paljusid, kellele ta selle valguse ilmutas; ja et Ta määras kindlaks ka aja, mil tuli täita käsku „õppige viigipuult“, tõstes just sel ajal ja kohas esile oma õpetajad, kes läksid välja ja kuulutasid seda tähendamissõna maailmale. Samuti täpselt on Ta määranud aja, mil ajasõnum peaks paisuma valjuhäälseks hüüdeks, ja samuti täpselt täitus see.
GSAM 127Esimese sõnumi vali hüüd
GSAM 127.2Aeg, mil selle kuulutuse vali hüüd pidi kõlama, on huvitav küsimus. See on siin paigutatud kuuenda ja seitsmenda pasuna kõlamise vahele, mida võib näha mitte ainult selle asukoha järgi Pühakirja kirjelduses, vaid ka sõnumi enda järgi, mis ütleb: „Neil päevil, kui seitsmes ingel hakkab puhuma trompetit, viiakse täide Jumala varjatud plaan, nagu ta seda on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.“ See on veenev tõend, et selles sõnumis kuulutatud aeg ulatub seitsmenda pasuna puhumiseni.
GSAM 127Valju hüüde aeg
GSAM 127.3Kui seitsmes ingel puhub, loeme, et „Jumala tempel taevas avanes ning seal sai nähtavaks tema lepingulaegas“3. Maine pühamu teenistuses avati laegast sisaldav ruum – kõige püham paik – vaid kord aastas; see toimus lepituspäeval ja selleks, et kustutada patud – pühamu puhastamine. Prohvetite poolt mainitud aeg, mil see Kristuse poolt täidetud puhastustöö peaks toimuma, on 2300 päeva lõpus.4 Samuti on öeldud, et kui seitsmes ingel pasunat puhub, ütlevad hääled taevas, et on saabunud aeg surnute kohtumõistmiseks.5
GSAM 128.1See Ilmutuse raamatu 10. peatüki prohvetlik sümbol kujutab aega, mil see sõnum peab levima „valju häälega“ ja lõpuks „nagu lõvi möirgab“. Aeg, mil selle prohvetluse kohaselt pidi sõnum jõudma oma „valju hüüdeni“, ulatub kuuenda pasuna lõpust kuni selle prohvetliku perioodi lõpuni, mis viib pühamu puhastamiseni, teiste sõnadega, 2300 päeva lõpuni. Esimesed neli pasunat täitusid gootide, vandaalide, hunide jt sõdades, mis jagasid Lääne-Rooma kümneks osaks ehk kuningriigiks.
GSAM 128Viies pasun
GSAM 128.2Viies pasun kujutab islami tõusu koos selle eksimuste pilvega, kuid eriti „viie kuu“ perioodi ehk 150 tegelikku aastat alates ajast, mil neil oli „kuningas“. 27. juulil 1299 tungis Ottomani impeeriumi rajaja Othman Nikomeedia territooriumile. Sellest ajast alates kiusasid ja „piinasid“ ottomanid Ida-Rooma impeeriumi kuni 27. juulini 1449, mis oli viienda pasuna kõlamise 150. aasta. Sel ajal tungisid türklased oma vägedega otse Konstantinoopoli linna vastu, kasutades sõjapidamisel püssirohtu; ja raskest suurtükist, mille vedamiseks oli ajaloolase Gibboni sõnul vaja kuutkümmet härga, tulistasid nad suuri kive Konstantinoopoli müüride pihta.
GSAM 128Kuues pasun lõpeb
GSAM 128.3Umbes sel ajal suri Johannes Palaiologos, keda ajaloolased peavad viimaseks Kreeka keisriks. Konstantinos Decozes oli trooni õiguspärane pärija, kuid öeldakse, et tema hirm Türgi sultani Amurathi ees, kes tema vastu sõda pidas, sundis teda paluma Amurathilt luba troonile tõusta. Selline tegu näib peaaegu trooni loovutamisena türklastele. Tegelikult vallutasid ottomanid väga peagi Konstantinoopoli linna ja Rooma Ida-impeeriumi. Seega „tapsid“ nad (poliitiliselt) selle impeeriumi, mida nad varem olid „piinanud“. Nad pidid seda „tapma“ „tunniks, päevaks, kuuks ja aastaks“.
GSAM 129.1Kui võtta seda prohvetliku ajana, kus üks päev tähistab üht aastat, kui pikk aeg see siis oleks? Probleem on lihtne: üks aasta – 360 päeva või aastat; üks kuu – 30 päeva või aastat; ja üks päev – üks aasta; kokku 391 päeva või sõna-sõnalt 391 aastat. Kuna tund on päeva kahekümne neljas osa, oleks see sümbolina pool kuud ehk viisteist päeva. Seega oleks kogu aeg, mil moslemid valitsesid Ida-Rooma territooriumi iseseisvalt, 391 aastat ja 15 päeva. Kui sellele lisada 27. juuli 1449, jõuame 11. augustini 1840, mis on kuuenda pasuna järgi Türgi iseseisvuse perioodi lõpp.
GSAM 129Dr Josiah Litch ennustab Ottomani impeeriumi langust
GSAM 129.21838. aastal ühines Philadelphias, Pennsylvanias elav dr Josiah Litch, olles omaks võtnud William Milleri esitatud tõe, tööga, mille eesmärk oli anda suuremat avalikustust sõnumile. Ta koostas ajakirjandusele artikleid Ilmutuse raamatu seitsme pasuna teemal. Ta võttis kindla seisukoha, et kuues pasun lakkab kõlamast ja Ottomani impeerium langeb 11. augustil 1840 ning et see näitab maailmale, et sümboolse prohvetluse päev tähistab ühte tegelikku aastat.
GSAM 129.3Mõned vennad, isegi need, kes selles küsimuses temaga ühel meelel olid, värisesid hirmust selle tulemuse pärast, „kui see ei peaks täituma“, nagu ta ütles. See ei heidutanud teda siiski, vaid ta jätkas, tehes kõik, mis tema võimuses, et oma seisukohti Türgi küsimuses laiemalt teatavaks teha. Avalikud ajalehed levitasid laialdaselt tema selle teema kohta esitatud väidet. Usuvastased klubid arutasid küsimust oma koosolekutel ja ütlesid: „Siin on mees, kes julgeb midagi ennustada, ja kui see asi läheb nii, nagu ta ütleb, kinnitab see kahtlemata tema väidet, et üks päev prohvetluses sümboliseerib üht aastat, et 2300 päeva on sama palju aastaid ja et need lõpevad 1844. aastal.“
GSAM 130.1Dr. Litchi loengu avaldamine tekitas laialdast elevust ning tuhanded inimesed hakkasid seetõttu ootama, millal lõppevad raskused, mis olid tekkinud Egiptuse paša Mehemet Ali ja Türgi sultani vahel. Sadad ütlesid: „Kui see asi lõpeb nii, nagu doktor on väitnud, kinnitab see sümboolse aja tõlgendamise ‚aasta-päev‘ põhimõtet ja meist saavad adventistid.“
GSAM 130Türgi sultan sõjas Egiptuse pašaga
GSAM 130.2Juba mitu aastat enne 1840. aastat oli sultan olnud sõjas Egiptuse paša Mehemet Aliga. 1838. aastal suudeti sultani ja tema Egiptuse vasalli vahelisi konflikte välisriikide suursaadikute mõjuvõimu abil ajutiselt ohjeldada. 1839. aastal puhkesid vaenutegevused aga uuesti ja jätkusid kuni sultani ja Mehemeti vägede vahelise üldise lahinguni, kus sultani armee täielikult purustati ja hävitati ning tema laevastik langes Mehemeti kätte ja viidi Egiptusesse. Sultani olukord oli nii täielikult halvenenud, et kui augustis sõda uuesti algas, oli tal kunagise võimsa Türgi laevastiku kurbadest jäänustest alles vaid kaks esimese klassi laeva ja kolm fregatti. Mehemet keeldus kategooriliselt seda laevastikku loovutamast ja sultanile tagastamast ning teatas, et kui suurriigid püüavad seda temalt ära võtta, põletab ta selle maha. Sellises olukorras olid asjad, kui 1840. aastal sekkusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa ning otsustasid vaidluse lahendada; sest oli ilmne, et kui Mehemeti omaette jätta, saaks temast peagi sultani trooni valitseja.
GSAM 131Liitlasriikide sekkumine
GSAM 131.1„Sultan nõustus liitlasriikide sekkumisega ja andis seega küsimuse vabatahtlikult nende kätesse. Nende riikide konverents toimus Londonis, kus osales šeik Effendi Bey Likgis Ottomani täievolilise esindajana. Koostati ultimaatum, mis esitati Egiptuse pašale ja mille kohaselt pidi sultan pakkuma talle pärilikku valitsust Egiptuse üle ning kogu Süüria osa, mis ulatub Suessi lahelt Tiberia järveni, koos Akko provintsiga eluks ajaks; tema omalt poolt pidi evakueerima kõik muud sultani valduste osad, mida ta sel ajal okupeeris, ning tagastama Ottomani laevastiku. Juhul kui ta sultani pakkumise tagasi lükkab, pidi nelik asja oma kätte võtma ja kasutama muid vahendeid, mida nad sobivaks pidasid, et teda lepingule sundida.
GSAM 131.2„Oli ilmne, et niipea, kui see ultimaatum Mehemet Ali kätte antakse, jääb asi igaveseks endise [sultani] kontrolli alt välja ning tema asjade korraldamine on sellest hetkest alates välisriikide kätes.
GSAM 131Prohvetluse täitumine – Türgi iseseisvuse lõpp
GSAM 131.3„Sultan saatis Rifat Beyi valitsuse aurikuga Aleksandriasse, et edastada ultimaatum pašale. See anti tema kätte ja ta võttis selle vastu 11. augustil 1840! Samal päeval saatis sultan nelja suurvõimu suursaadikutele kirja, milles küsis, millist plaani tuleks rakendada juhul, kui paša keeldub ultimaatumi tingimustele allumast; millele nad vastasid, et selleks on ettevalmistused tehtud ja tal pole vaja muretseda ühegi võimaliku ootamatu sündmuse pärast. Sel päeval lõppes 391 aasta ja 15 päeva pikkune periood, mis oli määratud Ottomani impeeriumi võimu kestmiseks; ja kus oli sultani iseseisvus? – Läinud!“6
GSAM 132.1Sellest päevast tänaseni on sultan pidanud tegutsema suurriikide diktaadi all ja vaatama pealt, kuidas tema kuningriik tükkhaaval tükeldatakse ja nende endi kasutusse võetakse.
GSAM 132Ärkav huvi prohvetluste vastu
GSAM 132.2See silmapaistev prohvetluse täitumine avaldas tohutut mõju avalikkuse meelele. See süvendas rahva huvi kuulda täitunud ja täitumas olevate prohvetluste teemal. Dr. Litch ütles, et mõne kuu jooksul pärast 11. augustit 1840 oli ta saanud kirju enam kui tuhandelt silmapaistvalt uskmatult inimeselt, kellest mõned olid uskmatute klubide juhid, milles nad väitsid, et nad olid loobunud võitlusest Piibli vastu ja võtnud selle vastu kui Jumala ilmutuse inimestele. Mõned neist pöördusid täielikult Jumala poole ja mitmed neist said suure teise tulemise liikumise võimekateks kõnelejateks. Mõned väljendasid dr Litchile oma mõtteid järgmiselt: „Oleme öelnud, et prohvetluste tõlgendajad tsiteerivad ajaloo hallitunud lehekülgi, et tõendada oma väiteid prohvetlike ennustuste täitumise kohta; kuid antud juhul on meil elavad faktid otse silme ees.“
GSAM 132.3Et illustreerida, kuidas just kuuenda pasuna lõppedes hakkas adventisõnum levima „valju häälega“, toon näite, mille rääkis mulle üks selle sõnumi levitajatest.
GSAM 132.4Aastal 1840 võttis E. C. Williams, suur telgi- ja purjemeister Rochesterist, New Yorgi osariigist, selle sõnumi vastu ning kutsus pastorid Milleri ja Himesi Rochesterisse, et nad räägiksid linna tuhandetele elanikele. Nad vastasid, et neil puudub raha, et rentida piisavalt suur saal, kuhu inimesed mahuksid. Ta vastas: „Mul on ringikujuline telk, mille läbimõõt on 120 jalga. Ma panen selle üles, paigaldan istmed ja hoolitsen selle eest tasuta. Tulge ja kuulutage sõnumit.“ „Nad tulid,“ ütles ta mulle, „ja telk ei mahutanud isegi pooltki neist, kes kuulama tulid, nii et ma lisasin 40-jalase pikenduse, muutes telgi suuruseks 160 x 120 jalga. See telk oli iga päev rahvast täis ja sajad inimesed tunglesid väljaspool, kõik innukad sõna kuulama.“
GSAM 133Sajad kuulutavad sõnumit
GSAM 133.1Kasvava huvi rahuldamiseks kasutati suuri telke ning suvehooajal peeti koosolekuid metsas. Talvel kasutati mõningaid suurimaid kirikuhooneid ja avalikke saale, ning kõik olid huvitatud kuulajatega täis kuni viimase kohani. Selle asemel, et pastor Miller oleks nüüd, nagu ta oli teinud enne 1840. aastat, „peaaegu üksi“ sõnumit kuulutanud, ühinesid temaga umbes kolmsada inimest, et avalikult kuulutada 2300-päevase perioodi lõppu ning hüüda: „Aega ei ole enam“ (sõnasõnaline tõlge KJV-st) ja „tema kohtumõistmise tund on käes.“ Nii näeme, kuidas, kui saabus Issanda aeg, et sõnum leviks üle kogu maailma, täitus tema sõna ja miljonid inimesed tundsid soovi seda kutset kuulda.
GSAM 133.2See, mis kehtis Ameerika liikumise kohta, kehtis ka teistes riikides. Alates 1840. aastast, selle asemel et vaid mõned üksikud isikud oma trükiseid laiali levitaksid, astusid kümned justkui esirinda, et seda hüüdu kuulutada. Ainuüksi Inglismaal kuulutasid sõnumit seitsesada Inglise kiriku vaimulikku, rääkimata kümnetest teistest, kes tegelesid sama tööga. Rohkem kui kahekümnes maailma juhtivas riigis levis sõnum sellise innukusega, mis pani pealtvaatajaid ütlema: „See rahvas on kohutavalt tõsine.“