3. peatükk – Tõotatud Soo tulek
GSAM 57.1„KUI ettenähtud aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, … Ta sündis Seaduse alla, lunastama seadusealuseid, et meie saaksime pojaseisuse.“1
GSAM 57.2„Ent temale, kes teid võib kinnitada vastavalt minu evangeeliumile ja kuulutusele Jeesusest Kristusest, kooskõlas selle saladuse ilmutusega, mida hoiti varjul pikki ajastuid, aga mis nüüd on tehtud avalikuks ja saanud teatavaks prohvetlike kirjutiste kaudu igavese Jumala korraldusel, et kõik mittejuudid võiksid tulla sõnakuulelikkusele, mis tuleneb usust, ainsale targale Jumalale kuulugu au igavesti Jeesuse Kristuse läbi!“2
GSAM 57.3„See saladus, mis mulle ilmutuses anti, nagu ma teile juba lühidalt kirjutasin. … Varasemate põlvkondade ajal ei ole inimlastele seda teada antud, aga nüüd on see Vaimu kaudu avaldatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele. … Ehkki ma olen vähim kõigi Jumala pühade seast, on mulle antud see arm: kuulutada mittejuutidele Kristuse piiritut rikkust ja avada kogu salajane korraldus, mis on aegade algusest peale olnud varjul Jumalas, kõige Loojas.“3
GSAM 57.4On öeldud, et Vanas Testamendis on evangeelium peidetud; Uues Testamendis on see ilmutatud. Nagu keegi teine on väljendanud: „Kui juudid Jumalast eemaldusid, kaotasid nad suures osas silmist rituaalse teenistuse õpetused. Selle teenistuse oli kehtestanud Kristus ise. Iga osa sellest oli Tema sümbol ning see oli täis elujõudu ja vaimset ilu. Kuid juudid kaotasid oma tseremooniatest vaimse elu ja klammerdusid surnud vormide külge. Nad usaldasid ohvreid ja ettekirjutusi ise, selle asemel et toetuda sellele, kelle poole need osutasid.
GSAM 58Maise valitsuse ootamine
GSAM 58.1„Kuigi juudid ootasid Messia tulekut, polnud neil mingit ettekujutust tema missioonist. Nad ei otsinud lunastust patust, vaid vabanemist roomlaste alt. Nad ootasid, et Messias tuleks vallutajana, murraks rõhuja võimu ja tõstaks Iisraeli ülemaailmseks valitsejaks. Nii valmistati neile ette tee Päästja tagasilükkamiseks.
GSAM 58.2„Rahvas oma pimeduses ja rõhumise all ning võimu järele janunevad valitsejad igatsesid selle tulekut, kes võidaks nende vaenlased ja taastaks Iisraeli kuningriigi. Nad olid uurinud prohvetlusi, kuid ilma vaimse taipamiseta. Nii jätsid nad tähelepanuta need pühakirja kohad, mis viitavad Kristuse esimese tulemise alandlikkusele, ja tõlgendasid valesti neid, mis räägivad tema teise tulemise auhiilgusest. Uhkus varjas nende nägemist; nad tõlgendasid prohvetlikke sõnu vastavalt oma isekatele soovidele.
GSAM 58.3„Rohkem kui tuhat aastat oli juudi rahvas oodanud Päästja tulekut. Sellele sündmusele olid nad pannud oma suurimad lootused. Lauludes ja prohvetlikes sõnades, templi rituaalides ja koduses palves olid nad tema nime pühaks pidanud. Ja ometi ei tundnud nad teda ära, kui ta tuli. Taevase Armastatu oli nende jaoks ‚nagu juur kuivast maast‘; tal polnud ‚kuju ega ilu‘; ja nad ei näinud temas mingit ilu, mis oleks neid teda ihkama pannud. ‚Ta tuli sellesse, mis oli tema oma, kuid tema enda omad ei võtnud teda vastu.‘“4
GSAM 58Taaveti suguvõsast
GSAM 58.4Kui lähenes Taanieli ennustatud aeg, mil pidi ilmuma „Messia, Vürst“ – võitud –, võis juudi rahvas mõelda järgmiselt, ja kahtlemata mõtleski: Messias peab liha poolest olema Taaveti suguvõsast ja suguharust, seega peab tema sünd olema selles suguvõsas; ning vastavalt juudi seaduste ja tavade eeskirjadele peab ta olema võitud avalikuks teenistuseks kolmekümneaastaselt; ja kui ta peab ilmuma võituna selles vanuses, siis peab tema sünd olema kolmkümmend aastat enne nende kuuekümne üheksa aastanädala lõppu, mis ulatuvad Messia tulekuni.
GSAM 59Siimeoni ja Anna ennustused
GSAM 59.1Umbes sel ajal oli kogu Iisrael ootuses. Pühakirja innukad ja pühendunud uurijad ootasid selle sündi, kes pidi saama nende valitsejaks ja juhiks. Vana ja vaga Siimeoni kohta on kirjutatud: „Püha Vaim oli talle ilmutanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat“.5
GSAM 59.2Kui väike Päästja toodi templisse, teadis Siimeon, et see laps ongi see, kellest oli juttu – Kristus. „Võttis ta lapse sülle, kiitis Jumalat ja ütles: ‚Issand, nagu sa oled lubanud, võid sa nüüd lasta oma sulasel rahus minna, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõikidele rahvastele: valgust, mis ilmub uskmatutele, ja auhiilgust sinu Iisraeli rahvale‘....
GSAM 59.3„Siimeon õnnistas neid [Joosepit ja Maarjat] ja ütles Maarjale, ta emale: ‚Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tunnustäheks, mille vastu räägitakse, et saaksid avalikuks paljude südamete mõtted. Ja mõõk läbistab ka sinu enda hinge.‘
GSAM 59.4„Seal oli ka prohvet Anna, Aaseri suguharust pärit Penueli tütar.... Just sel ajal tuli ta sinna ja kiitis Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.“6
GSAM 59Inglid külastavad karjaseid
GSAM 59.5Enne seda olid inglid kuulutanud karjastele Petlemmi tasandikel rõõmusõnumit Päästja sünnist. Karjaste kuulavatele kõrvadele laulsid inglid neid meloodilisi laule:—
GSAM 60Tarkade külaskäik Petlemmi
GSAM 60.2Siis saabusid idamaalt targad, kes olid näinud „tähe tõusmist“, nagu Balaam oli ennustanud. Tähte järgides jõudsid nad Jeruusalemma, kus tuli küsida vastsündinud Kuninga järele. Kui neile öeldi, et Petlemm on Ihaldatu sünnikoht, jätkasid nad teekonda; ja, juhitud sinna taas ilmunud tähe poolt, viidi nad tagasihoidlikku paika, kus Päästja lamas. Siin kummardasid nad püha Last, kinkides talle kulda, viirukit ja mürri, ning asusid seejärel pikale teekonnale koju.
GSAM 60Päästja kaheteistkümneaastasena
GSAM 60.3Lapsepõlvest kuni kaheteistkümneaastaseks saamiseni on Päästja Kristuse kohta vähe kirja pandud, välja arvatud see, et ta kasvas tarkuses ja pikkuses ning oli oma vanematele kuulekas. Kuid kaheteistkümneaastaselt, olles saatnud Joosepit ja Maarjat Jeruusalemma iga-aastasele pidustusele, üllatas ta seal preestreid oma küsimustes ilmutatud teadmistega ja nende keerulistele probleemidele antud vastustega. Sellest ajast kuni oma avaliku tegevuse alguseni austas ta tagasihoidlikku puusepa ametit, töötades koos Maarja abikaasa Joosepiga.
GSAM 60Ristija Johannese missioon
GSAM 60.4Kuus kuud enne Kristuse avaliku teenistuse algust kuulutas tema missiooni Ristija Johannes. Inimesed tulid suurtes rahvahulkades Johannest kuulama ja temalt ristitud saama. „Rahvas oli täis ootust [Messia tulekut] ja kõik arvasid [‚arutlesid või vaieldasid‘, märkus äärel] oma südames, et ehk Johannes ongi Messias. Siis vastas ta kõikidele: ‚Mina ristin teid veega, kuid tuleb minust vägevam, kelle sandaalegi ma pole väärt lahti siduma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Tal on tuulamiskühvel käes ja ta teeb puhtaks oma rehealuse. Ta kogub nisu aita, aga aganad ta põletab ära kustumatu tulega.‘“7
GSAM 61Jeesuse ristimine
GSAM 61.1Kui Johannes ristimist läbi viis, nägi ta Jeesust enda juurde tulemas, et end ristida lasta, ja ütles: „Ennäe, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu! … Johannes tunnistas: ‚Ma nägin Jumala Vaimu otsekui tuvi taevast alla laskumas ja tema peale jäämas. Ma ei oleks teadnud, kes ta on, aga see, kes läkitas mind veega ristima, ütles mulle: „Kelle peale sa näed Vaimu laskumas ja jäämas, see ristib Püha Vaimuga!“ Ma olen näinud ja kuulutan avalikult, et tema on Jumala Poeg.‘“8
GSAM 61Hääl taevast
GSAM 61.2Kristuse messiasust kinnitas mitte ainult Püha Vaimu nähtav laskumine tuvi kujul, vaid ka hääl taevast. Matteuse evangeeliumist loeme: „Kui Jeesus oli ristitud, väljus ta kohe veest, ja ennäe, taevas avanes ning ta nägi Jumala Vaimu otsekui tuvi alla laskumas ja tema peale tulemas. Ning taevast kostis hääl: ‚See on minu armas Poeg, kelle üle mul on hea meel!‘“9
GSAM 61.3Kuigi „Johannes ei teinud küll ühtki imetegu“, olid inimesed, nähes seda võimsat jõudu, mis saatis Kristuse teenistust, sunnitud ütlema: „kõik, mis ta selle mehe kohta ütles, oli õige.“10
GSAM 61Kristuse võidmine seaduse järgi
GSAM 61.4Seoses Luuka kirjeldusega ristimisest ja samast Püha Vaimu võidmisest tuvi kujul loeme: „Jeesus oli oma tegevust alustades umbes kolmkümmend aastat vana.“11
GSAM 62.1Pärast meie Issanda pikka neljakümnepäevast paastumist ja kurja vaimu ägedaid kiusamisi kõrbes, mis järgnesid vahetult tema ristimisele, „Jeesus suundus Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks nagu tavaliselt hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema … ‚Issanda Vaim on minu peal, sellepärast on ta mind võidnud kuulutama vaestele rõõmusõnumit.‘ … Ta hakkas neile rääkima: ‚Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.‘“12
GSAM 62Aeg on täis
GSAM 62.2Markus, kes kirjeldab sama sündmust, ütleb: „Aeg on käes ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!“13 Aeg, milleks oli ennustatud Võitu ilmumine, oli kätte jõudnud. Püha Vaimu võidmine oli toimunud tema ristimisel, ja ta alustas nüüd oma teenistust just sel ajal ja viisil, nagu vanad pühad prohvetid olid ennustanud.
GSAM 62Nähtav tõend Kristuse messiasusest
GSAM 62.3Kristuse teenistusega kaasnes pidev imede tegemine, mis olid rahvale – isegi kui nad ei suutnud tema tähendamissõnu ja sõnu täielikult mõista – nähtavaks tõendiks, et ta oli Immanuel ehk et „Jumal oli temaga“.14 Nende imedega andis Kristus maailmale mitte ainult tõendit Jumala võimust endas, vaid ka praktilise näite Jumala iseloomust ja tema armastavast headusest. Kui Filippus, olles kolm aastat järjest Kristusega koos olnud ja tema võimsaid imesid näinud, ütles: „Issand, näita meile Isa … ja me jääme rahule!“, vastas Jeesus talle: „Kas sa ei tunne mind, Filippus? … Isegi pärast seda, kui ma olen nii kaua koos teiega olnud? Kes on näinud mind, on näinud Isa. Kuidas sa võid öelda ‚Näita meile Isa‘? … Uskuge mind, et mina olen Isas ja Isa on minus. Kui te ei usu muidu, siis uskuge mu tegude tõttu.“15
GSAM 63Johannes oli segaduses
GSAM 63.1Kuigi Johannes oli Kristuse ristimisel näinud Püha Vaimu nähtavat laskumist ja kuulnud taevast häält, mis kuulutas teda Jumala Pojaks, ning oli ise kuulutanud, et Jeesus on „Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu“, kujunesid sündmused tema ootustest nii erinevalt, et ta oli oma sünges vangikambris mures ja segaduses.
GSAM 63.2„Nagu Päästja jüngridki, ei mõistnud ka Ristija Johannes Kristuse kuningriigi olemust. Ta ootas, et Jeesus istuks Taaveti troonile; ja kui aeg möödus ning Päästja ei esitanud mingeid nõudeid kuninglikule võimule, sattus Johannes segadusse ja muutus murelikuks.“16 „Johannes kutsus kaks oma jüngritest enda juurde ja saatis nad Issanda käest küsima: ‚Kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?‘“ „Samal tunnil tegi Jeesus paljud terveks haigustest, vaevadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele andis nägemise. Ja Jeesus vastas neile: ‚Minge ja teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud.‘“17
GSAM 63.3Juutidel ja isegi jüngritel oli raske selgelt mõista paljusid tõdesid, mida Päästja väljendas, sest nad olid nii kindlalt veendunud, et kui Messias tuleb, siis murrab ta maha neile nii piinava Rooma ikke ning taastab kohe Taaveti kuningriigi ja valitseb ilmaliku kuningana.
GSAM 63.4Jeesus alustas oma jutlustamist sõnadega: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“18 Kui tema kaksteist apostlit välja saadeti, kandsid nad edasi sama sõnumit: „Taevariik on lähedal!“19 Veel hiljem oma teenistuse ajal, kui need seitsekümmend välja saadeti, oli see sõnadega: „Jumala riik on teie lähedal!“20
GSAM 64Inimesed imetlesid Kristuse tegusid
GSAM 64.1Kristuse imelised sõnad ja õpetused panid inimesed ütlema: „Ükski inimene pole ealeski kõnelenud nõnda nagu tema.“21 Ja kui ta tervendas pimeda ja tumma mehe, loeme: „Kogu rahvas aga küsis hämmastunult: ‚Kas tema ehk ongi Taaveti Poeg?‘“22 või teiste sõnadega: Kas see pole mitte Taaveti järeltulija, tõotatud Päästja? „Ta läks oma kodulinna ja õpetas sealses sünagoogis, nii et inimesed küsisid hämmastunult: ‚Kust on saanud see mees säärase tarkuse ja imelise väe? Eks ta ole see puusepa poeg? Eks ta ema nimi ole Maarja ning ta vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?‘“23
GSAM 64.2Umbes Kristuse teenistuse kolmandal aastal, kui ta oli templis templipuhastuspühal, tulid juudid tema juurde ja ütlesid talle: „Kaua sa hoiad meid veel teadmatuses? Kui sina oled Messias, siis ütle seda meile otse!“24 Eelmisel aastal, kui ta oli teinud võimsa ime, toites viis tuhat inimest, milleks oli tal „viis odrakakku ja kaks kala“, Jeesus „teadis, et rahvas tahab tulla ja teda vägisi kuningaks teha. Seepärast pöördus ta üksi tagasi mägedesse.“25
GSAM 64Kristus õpetab jüngritele oma surmast
GSAM 64.3Oma jüngreid õpetades pidas Kristus oluliseks hajutada arusaama, et kohe algab ajalik valitsemisaeg, ning näidata neile, et ta peab surema ja üles tõusma, ära minema ja tagasi tulema. Seega küsis ta neilt: „Mis te veel siis teete, kui te näete Inimese Poega minevat üles sinna, kus ta oli kõigepealt?“26 Pärast seda, kui ta oli neile käskinud, „et nad kellelegi ei ütleks, et tema on Messias“, loeme: „Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama rahvavanemate, ülempreestrite ja kirjatundjate käes; et ta tapetakse ning kolmandal päeval äratatakse üles. Kuid Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas teda noomima: ‚Ei iialgi, Issand! Ärgu seda sulle mitte kunagi sündigu!‘“27
GSAM 65.1Samal ajal ütles ta neile, et seal seisid mõned, kes ei sure enne, kui nad on näinud Inimese Poega tulemas oma kuningriigis.28 Umbes kaheksa päeva hiljem täitus see ennustus; ja apostel Peetrus viitab sellele „nägemusele“ Kristuse tulekust oma kuningriigis kui tõendile Kristuse tegelikust teisest tulemisest, mis on veel tulevikus.29
GSAM 65.2Kord, kui Kristus ja tema jüngrid olid Galileas, ütles Jeesus neile: „‚Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte ja nad tapavad tema ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.‘ Ja jüngrid kurvastasid väga.“30 Ja ikkagi ei suutnud nad mõista ega tajuda tema sõnade tähendust, sest isegi kui ta püüdis neile südamele panna tõsist tõde oma surmast ja ülestõusmisest, arutasid nad omavahel, kes peaks olema suurim taevariigis.31
GSAM 65.3Teisel korral ütles Peetrus Jeesusele: „meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle. Mis me sellest nüüd saame?“ Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, et teie, kes te olete mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma auhiilguse troonile, istute ka ise kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle!“32 Siiski oli nende mõtetes esikohal mõte peagi rajatavast kuningriigist ning nad, nagu inimestele omane, hakkasid otsima endale kuningriigis kõrgeimat kohta.
GSAM 65.4Siis astub esile Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannese ambitsioonikas ema, kes palub Kristuselt, et tema poegadele antaks auväärsed ametikohad – üks tema trooni paremal ja teine vasakul käel; või ehk üks valitsuse peaministriks ja teine riigisekretäriks. Aga Kristus ütles selgelt: „Teie ei tea, mida te palute.“33
GSAM 66Võidukas sisenemine Jeruusalemma
GSAM 66.1Mitte kaua pärast seda juhtus suur ja üllatav sündmus. See oli neli päeva surnud olnud Laatsaruse ülesäratamine hauast. Selline võimas ime äratas ja hämmastas rahvast nii väga, et variserid olid mures, kes koos preestritega kutsusid kohe kokku nõukogu; ja oma aruteludes küsisid nad: „Mida me ette võtame? … See inimene annab palju tunnustähti. Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja pühivad maa pealt ära nii meie templi kui ka rahva.“34 Samal ajal, kui allmaailmast pärit Saatana jõud haaras enda võimusesse neid, kes püüdsid Kristust hävitada, liigutas ülalt tulev jõud rahvahulki teda ülistama ja täitma seda, mis tema kohta oli ennustatud.
GSAM 66.2Eespool mainitud sündmuse puhul tulid inimesed massiliselt välja, mitte ainult Jeesust nägema, vaid ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud. Nüüd tundus neile kindel, et Jeesus oli nende kauaoodatud kuningas, ja kui nad kohtasid teda Jeruusalemma poole tulemas, istudes eesli varsal, tulid neile meelde Pühakirja sõnad: „Ära karda, Siioni tütar! Vaata, su kuningas tuleb, sõites eeslisälu seljas!“35 Sellest tohutust rahvahulgast kostis võimas võidukisa, mis häiris tugevalt külmaverelisi ja kalkulatiivseid varisereid. Nad ütlesid omavahel: „Näete, te ei suuda midagi! Kogu maailm jookseb tema järel!“36 Nende palvele, et Kristus hüüded peataks, vastas ta: „Ma ütlen teile … kui nemad vaikiksid, hakkaksid kivid kisendama!“37 Issand oli selle sündmuse kohta öelnud: „Hüüdke!“, ja kui rahvas tema sõna ei täitnud, oleks ta andnud hääle tänava kividele, ja need oleksid hüüdnud; sest tema sõna peab täituma.
GSAM 66Kristus läheb ära ja tuleb tagasi
GSAM 66.3Meie Päästja ei püüdnud mitte ainult juhtida jüngrite mõtteid asjaolule, et ta peab surema ja taas üles tõusma, vaid ta soovis neile ka õpetada, et kuningriik ei tule enne, kui ta on ära läinud ja jälle tagasi tulnud. Viidates oma ristilöömisele ütles ta: „Kui mind tõstetakse maa pealt üles, tõmban ma kõik inimesed enda juurde. Ta ütles seda, et näidata, millisesse surma ta peab surema. Rahvahulk aga vastas: ‚Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igaveseks. Miks sina siis ütled, et Inimese Poeg tõstetakse üles? Kes see Inimese Poeg on?‘“38
GSAM 67.1Et jüngreid veelgi sügavamalt veenda selles, et ta peab ära minema ja tagasi tulema, enne kui tema kuningriik maa peal rajatakse, ütles ta: „Lapsed, mina olen teie juures veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen nüüd teilegi: ‚Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.‘ ... ‚Issand, kuhu sa siis lähed?‘ küsis nüüd temalt Siimon Peetrus. ‚Kuhu mina lähen,‘ vastas Jeesus, ‚sinna ei saa sina mulle praegu järgneda. Aga sa järgned hiljem.‘“39 Siis julgustas ta nende murelikke ja kurbi südameid järgmiste sõnadega: „Ärge laske ärevust oma südameisse! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju tube. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin siis öelnud, et ma lähen teile kodu ette valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile kodu ette valmistanud, tulen ma tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde. Siis olete teiegi seal, kus olen mina.“40
GSAM 67Tähendamissõna aadlikust
GSAM 67.2Jälle püüdis Päästja parandada ekslikku arusaama, et kuningriik peaks kohe ilmuma, kasutades järgmist tähendamissõna, kui ta koos jüngritega Jeruusalemma suundus: „Üks kõrgest soost mees reisis kaugele maale, et lasta end seal määrata kuningaks ja siis tulla tagasi. Niisiis ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha: ‚Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen!‘ ... Aga ta sai kuningaks ja läks tagasi koju. Ta käskis kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et näha, kui palju nad olid teeninud.“41 Selles tähendamissõnas kujutab Issand ennast aadlikuna. Ta pidi minema kaugele maale – oma Isa juurde – ja seal kuningriigi vastu võtma, enne kui ta tagasi pöördus valitsema.
GSAM 68.1Vastuseks jüngrite küsimusele: „mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?“42 andis Päästja neile loetelu sündmustest, mis pidid toimuma kogu selle suure viletsuse jooksul, mis pidi kiriku peale tulema, ning kindlatest märkidest, mis ilmnevad. Kui need ilmuvad, võivad nad teada, et tema tulek on lähedal, isegi ukse ees, ja et põlvkond, kes neid näeb, ei lahku tegevusareenilt enne, kui ta tuleb.43
GSAM 68Kõigi jüngrite poolt hüljatud
GSAM 68.2Kuid hoolimata kõigist Kristuse poolt apostlitele antud juhistest seoses Tema surma ja alandamisega, ei suutnud nad üldse mõista tõde, mida Ta neile oli õpetanud seoses Tema kohtuprotsessi ja ristilöömisega. Nii ähmane oli neil arusaam tõest, et kui kohtuprotsess algas, suri nende lootus ja nad kõik „põgenesid ja jätsid ta maha.“44 Isegi Peetrus, see alati innukas Peetrus, kes nii kindlalt kinnitas, et isegi kui kõik inimesed Teda hülgaksid, ei teeks ta seda kunagi, eitas mõni tund hiljem oma Issandat ja vandus, et ei tunne seda meest. Nad olid nii aeglased mõistma Issanda sõnu, et kolmandal päeval pärast Tema ristilöömist tõuseb Ta surnuist üles, et nad arutasid ja mõtlesid omavahel, „mida võib tähendada surnuist ülestõusmine“.45 Tõepoolest, nad olid nii usuta, et pärast tema surma, kui tema surnukeha oli paigutatud Joosepi uude hauakambrisse, tegid nad ettevalmistusi tema balsameerimiseks. Lootus oli kadunud – maetud koos Kristusega hauakambrisse – milline hingamispäev see oli jüngritele! Kui nende südamed olid koormatud leina ja pettumusega ning lähedal polnud ühtki halastavat, kaastundlikku Päästjat, kelle elu oli olnud täis hellust ja halastust, et neid lohutada ja tugevdada, kui lohutamatu oli siis nende olukord!
GSAM 69Ülestõusmise hommiku põnevad sündmused
GSAM 69.1Nädala esimese päeva hommik koidab! Milline elevus taevas ja maa peal! Võimas ingel laskub auhiilgusest Joosepi hauakambri juurde, kandes sõnumit, mis käsib Jumala Pojal üles tõusta. „Äkki sündis võimas maavärin, sest üks Issanda ingel laskus taevast alla, tuli haua juurde ja veeretas kivi eest ja istus selle peale. Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Ning hirmust tema ees valvurid vabisesid ja langesid maha nagu surnud.“46 „Ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna, kus paljud neid nägid.“47 Kujutage ette selliseid külalisi Jeruusalemmas, oma sõprade ukselävel, sõnumiga, et ristilöödud Kristus oli surnuist üles tõusnud ja et ka nemad olid tema võimu läbi ellu äratatud, et tunnistada tema ülestõusmist. Milline tegevus valitses jüngrite ja pühade naiste seas – nad jooksid siia-sinna, et kuulutada rõõmusõnumit: „Ta on surnuist üles tõusnud, sest me oleme teda näinud ja temaga rääkinud!“
GSAM 69Jeesus läheb maale
GSAM 69.2„Selsamal päeval läksid kaks nendest külla nimega Emmaus, see on Jeruusalemmast umbes üheteistkümne kilomeetri kaugusel. Nad vestlesid omavahel kõigest, mis oli juhtunud. Ja kui nad vestlesid ning neid asju arutasid, tuli nende juurde Jeesus ise ja kõndis nendega kaasa, aga nad ei tundnud teda ära. Jeesus küsis nende käest: ‚Mida te siin omavahel kõndides arutate?‘ Nad seisid vaikselt ja vaatasid kurvalt maha. Üks neist, Kleopas, küsis tema käest: ‚Sa oled vist ainus külaline Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on juhtunud?‘ ‚Mis siis?‘ küsis ta. ‚See, mis juhtus Naatsareti Jeesusega,‘ vastasid nemad. ‚Ta oli prohvet, vägev sõnalt ja tegudelt Jumala ja kõigi inimeste ees. Ülempreestrid ja meie valitsejad andsid ta ära surmamõistmiseks ja lõid ta risti, aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli lunastab. Ja veel enam, täna on kolmas päev, kui see kõik juhtus. Lisaks panid mõned naised meid hämmastuma. Nad käisid täna hommikul haua juures, kuid ei leidnud tema ihu. Naised tulid ja rääkisid meile, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid, et Jeesus on elus. Siis mõned meie kaaslastest läksid haua juurde ja leidsid selle täpselt, nagu naised olid öelnud; teda ennast nad aga ei näinud.‘
GSAM 70.1„Ja tema ütles neile: ‚Kui taipamatud te olete ja kui aeglased oma südames uskuma kõike, mida prohvetid on rääkinud! Kas Messias ei pidanud seda kõike kannatama ja oma kirkusesse astuma?‘ Ning alustades Moosesest ja kõikidest prohvetitest, seletas Jeesus neile, mida Pühakiri tema kohta ütles.“48 Kui ta oli valmis nendega sööma, murdis ta leiba ja tänas Jumalat, ja „avati nende silmad ja nad tundsid ta ära... Nad küsisid üksteiselt: ‚Eks meie südamed põlenud meie sees, kui ta tee peal meiega rääkis ja meile Pühakirja avas?‘“49
GSAM 70.2Nüüd, kui asi on neile täielikult selgeks tehtud, näevad jüngrid lõpuks, et Päästja missiooniga oli seotud surm ja ülestõusmine. Kuidas nad aga suhtuvad tema kuningriigi küsimusse?
GSAM 70.2„Pärast oma kannatusi näitas ta end nendele elavana ja tegi seda veenvalt. Ta ilmus neile neljakümne päeva jooksul ja kõneles Jumala Kuningriigist. Ühel korral, kui ta koos nendega sõi, andis ta neile käsu: ‚Ärge lahkuge Jeruusalemmast, vaid oodake mu Isa tõotust, millest te olete minult kuulnud. Sest Johannes ristis veega, aga mõne päeva pärast ristitakse teid Püha Vaimuga.‘
GSAM 71Kas Sa taastad nüüd kuningriigi?
GSAM 71.1„Kui nad jälle kokku tulid, küsisid nad temalt: ‚Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?‘ [nagu öeldes: Me oleme kuulnud, et oli vaja, et sind risti löödaks ja sa tõuseksid surnuist üles, nagu on kirjutatud Pühakirjas, aga kas sa ei kavatse nüüd kuningriiki taastada?] Ta vastas: ‚Teile ei ole teada antud aegu ja ajastuid, mis Isa on oma meelevallas määranud. Aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!‘ Kui ta seda oli öelnud, võeti ta nende nähes üles ja pilv varjas ta nende silme eest. Kui nad üksisilmi taevasse vaatasid tema lahkumist, ennäe, siis seisis järsku nende kõrval kaks valgeis riideis meest. Nad ütlesid imestunud jüngritele: ‚Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat!‘“50
GSAM 71Jeesus jääb taevasse kuni taastamiseni
GSAM 71.2Nüüd, kui Päästja oli neid jätnud ja nad olid tõepoolest näinud teda „minevat üles sinna, kus ta oli kõigepealt“, oli neil kindlus, et Püha Vaim õpetab neile, millal kuningriik tuleb. Nii ütles Peetrus oma õpetuses rahvale pärast Püha Vaimu vastuvõtmist: „ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. Tema peab jääma taevasse selle ajani, kui taastatakse kõik, millest Jumal on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu aegade algusest peale.“51
GSAM 71.3Apostel Peetrusele anti Püha Vaimu kaudu ka teave kolme maailma kohta: Esiteks maailm enne veeuputust, mis hävitati veega; teiseks praegune maailm, mis on määratud tulele – tulele, mida maa endas hoiab, nagu on kirjas tõlkes Revised Version –, sellele tulele, mis toob kaasa jumalakartmatute inimeste hukatuse, laostumise ja hävimise; kolmandaks uus maa, „kus õigus elab püsivalt“; või, nagu mõned tõlgivad, „kus õiged elama asuvad“.52
GSAM 72.1Apostel Paulus kirjeldas Jumala rahva ülestõusmist ja kõigi tema pühade muutumist surelikest surematuteks „silmapilkselt, viimse pasuna hüüdes“. Ta ütles korintlastele, et Kristus istub nüüd oma Isa troonil ja jääb sinna, kuni kõik tema vaenlased on talle alistatud. See tähendab, kuni Isa annab talle kuningriigi – tema kuningriigi – kätte, nagu on ennustatud Taanieli raamatus 7:13, 14 ja Psalmis 2:8, 9. Tessaloonika kogudusele esitas ta Kristuse tulekut ja ülestõusmist kui nende ainsat lootust ning tõelist lohutust, kui surm oli nende lähedased neist lahutanud.53
GSAM 72Meistri tagasitulek on määramata
GSAM 72.2Seni polnud kogudusel kindlat teadmist selle kohta, millal Meister tagasi tuleb. Kui apostel ütles oma esimeses kirjas tessalooniklastele: „haaratakse meid, kes oleme veel elus ja järele jäänud“, mõistsid vennad seda nii, et Kristus tuleb tagasi, kui mõned neist on veel elus. Oma teises kirjas parandab ta nende valet arusaama oma kirjast ja ütleb neile, et „see päev ei saabu enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks seadusevastane inimene, hukatuse laps. Tema hakkab vastu kõigele ja tõstab enese kõigest kõrgemale, mida peetakse jumalikuks ja mis väärib kummardamist.“54
GSAM 72Usust taganemine
GSAM 72.3Ja ikkagi peab kirik endiselt pimeduses kompama, et leida teed Kristuse teise tulemise aja suhtes. Vennad olid saanud teada, et tuleb taganemine; kuid küsimus oli selles, kui kaua see kestab. Vastus anti hiljem Johannesele nägemuses Patmose saarel, Ilmutuse raamatu 12. ja 13. peatükis leiduvate sümbolite kaudu – „aasta, kaks aastat ja veel pool aastat“, „nelikümmend kaks kuud“, „tuhat kakssada kuuskümmend päeva“ (aastat); kuid sündmus, mis märgib selle pika perioodi algust, polnud veel toimunud. Seega lootis ja ootas kirik endiselt Kristuse tulekut, teadmata kindlalt tema ilmumise täpset aega; sest kui see viletsuse aeg peaks mööduma, jääks „järelejäänud“ kirikule veel väike aeg, mis on täis võitlusi ja võitu.55
GSAM 73.1Uue Testamendi kirjutiste lõppedes on meile selgelt esitatud Kristuse teise tulemise teema. Umbes igas kolmekümnendas salmis mainitakse mingil viisil meie Issanda Jeesuse Kristuse teist tulekut. Sellest ning kiriku seisukohast seoses selle lootusega läbi ajastute kuni tänapäevani räägib Robert Patterson, D.D., ajalehes nimega Interior, artiklis pealkirjaga „Õnnis lootus“ järgmiselt:—
GSAM 73Ajalik tuhat aastat – Patterson
GSAM 73.2„Kui meie Issand jättis oma kiriku maa peal, et minna Isa juurde, jättis ta selle kurba olukorda. Tema viissada jüngrit olid ümbritsetud tervest maailmatäiest tema vaenlastest, kes olid organiseerunud kristlusevastasteks usunditeks ja valitsusteks ühe kõige kõrgema intellekti juhtimisel, keda ajendas kõige mürgisem kurjus ning keda sajanditepikkune kogemus oli õpetanud kõige tõhusamaid hävitamisviise. Issand ei olnud meie ohust teadmatu; ega ta oma viimastes kõnedes seda pisendanud, ega lubanud maailma vaenulikkuse ja kiriku viletsuse leevendamist. Kuid ta lubas, et ta ise naaseb, et oma vaenlasi kukutada, ja et ta toetab meid kuni selle õnnistatud päevani. ‚Maailm vihkab teid. Maailmas on teil viletsust. Te nutate ja leinate, aga maailm rõõmustab. Teie leinate, kuid teie lein pöördub rõõmuks... Nii on ka teiega. Teil tuleb kannatada valu, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja seda rõõmu ei võta teilt keegi ära. Kui ma olen läinud … tulen ma tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde. Siis olete teiegi seal, kus olen mina.‘
GSAM 74.1„Selline oli tema isikliku tagasituleku õnnistatud lootus, millega ta lohutas oma kogudust oma lahkumisel. Ta ütles, et kogu tema äraoleku aja jooksul peame kannatama viletsust; ja nii ongi see juhtunud. Kui me peaksime tema äraoleku ajal nautima mingit välise rahu perioodi, kui tema kogudus peaks pääsema maailma rünnakutest, kui peaks tulema mingi puhtuse ajastu, mil umbrohi ei kasvaks nisu seas, või kui tema tulekul tervitaks teda rahvas, kes elab maa peal, mis on täis Issanda auhiilgust, või kui ta suudaks üldse leida usku maa peal, oleks see temale kõige ootamatum üllatus. Jeesus ei teadnud sellest tuhandest aastast. Me ütleme, et ta ei teadnud sellest, sest ta ei rääkinud meile sellest; ja ta ütleb: ‚Ma nimetan teid sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.‘ Kuid kõigis tema jutlustes ja tähendamissõnades pole vähimatki vihjet sellele, et me peaksime lootma mingit rahu- või hiilguseaega enne tema tulekut. Ka apostlid ei teadnud midagi Kristuseta tuhandest aastast. Kolmesaja aasta jooksul pärast meie Issanda lahkumist oli kiriku õnnistatud lootuseks lootus tema tagasitulekule.
GSAM 74.2„Aga kui Kristuse pruut oma ennustatud taganemise käigus hakkas Tema äraolekul lohutust otsima maapealsete kuningate sõprusest, pööras ta loomulikult pilgu kõrvale idataevast ja oma Issanda tagasitulekust, mis oleks teinud lõpu tema maisele hiilgusele. Kui reformaatorid tõstsid evangeeliumi pasuna suule … pühiti unistused Kristuseta tuhandest aastast hetkega minema … ja kirik hakkas taas ootama Issanda tulekut, et hävitada antikristus … Oma kirjades, jutlustes ja usutunnistustes kuulutasid reformaatorid oma premillenniaalset lootust.
GSAM 74.3„Westminsteri sinod lõpetab oma usutunnistuse deklaratsiooniga oma usust Issanda teisesse tulemisse sõnadega, mis väljendavad täielikult premillennaristide usku. Nad kuulutavad neis kaalukates sõnades: ‚Nii nagu Kristus tahab, et me oleksime kindlalt veendunud, et tuleb kohtupäev, nii et see hoiaks kõiki inimesi patust eemal ja oleks suuremaks lohutuseks vagadele nende raskustes, nii tahab ta ka, et see päev jääks inimestele teadmata, et nad võiksid vabaneda igasugusest lihalikust turvatundest ja oleksid alati valvsad, sest nad ei tea, millisel tunnil Issand tuleb; ja et nad oleksid alati valmis ütlema: Tule, Issand Jeesus, ja tule kiiresti!‘56
GSAM 75.1„Meie reformaatoritest esivanemad tugevdasid oma südameid, oodates Issanda tulekut, ja julgustasid üksteist hüüdega: ‚Pidage positsioone! Sest ta tuleb koos abivägede leegionidega‘, mis on tunne, mida on hiljuti väljendatud populaarses ärkamise hümnis, kuid mis oli tuttav juba vanadele Šoti kovenanteridele.
GSAM 75.2„Kuid varsti algas reformitud kirikutes teine usust taganemine. Šotimaal tuntakse seda moderatismi nime all; Inglismaal arianismi ja viimasel ajal laia kiriku liikumisena; Ameerikas nimetati seda unitarismiks ning Saksamaal ratsionalismiks. Seades inimliku mõistuse kohtunikuks ja meie väga piiratud kaasaegseid tähelepanekuid tõenditeks ning eitades, et mis tahes sündmus võiks toimuda muidu kui vaadeldud loodusseaduste käigu järgi, alandas see Jeesuse juudi rabi staatusesse, kes oli küll oma ajast mõnevõrra ees, kuid kellele kaasaegne teadus oli täiesti võõras. Loomulikult jäeti mõte sellisest isikust, kes naaseb nähtamatust maailmast, et valitseda maa peal, heebrea mütoloogia pärusmaaks.
GSAM 75Daniel Whitby tuhandeaastase kuningriigi kohta
GSAM 75.3„Tema teise tulemise ja valitsemise lubadusi maa peal tõlgendati nii, et need tähendasid lihtsalt tema evangeeliumi levikut ja suure osa maailma allumist kristlusele tuhande või, nagu mõned arvasid, 360 000 aasta jooksul; selle aja jooksul pidi inimkond arenema tsivilisatsiooni valdkondades ning nautima enneolematut rahu ja õitsengut. Ja selle pika tsükli lõpus, mis oli tavainimese jaoks liiga ulatuslik, et seda tervikuna haarata, võis toimuda mõni suur looduskatastroof, ning võis öelda, et Issand tuleb ja hävitab maailma ning kutsub inimkonna kohtu ette. Selle teooria töötas välja ja populariseeris inglise kommentaator nimega Whitby [Daniel Whitby suri 1726. aastal], kes oma avaldatud kirjavahetuse põhjal osutus arianistiks, kuid kelle kommentaarid olid populaarsed tema enda klassi seas ning kelle müütiline tuhat aastat võeti soosivalt vastu paljude Euroopa riigikirikute ortodokssete ülalpeetavate ja sõprade poolt, kellele see tõotas pikaajalist kümnist ja au. Nende mõju kaudu levis see Ameerikasse, kus seda kasutati kohe kõnepuldi klišeede ja lõppkõnede materjalina.“
GSAM 76.1Sellised olid teooriad maailma eri paigus, kui lähenes aeg, mil Issand saatis välja tõsise hoiatuse oma tulekust, mis oli juba „ukse ees“.
Notes
- Galaatlastele 4:4, 5. ↩
- Rooma 16:25–27. ↩
- Efeslastele 3:3–9. ↩
- The Desire of Ages, lk 29, 30–34. ↩
- Luuka 2:26. ↩
- Luuka 2:28–38. ↩
- Luuka 3:15–17. ↩
- Johannese 1:29–34. ↩
- Matteuse 3:16, 17. ↩
- Johannese 10:41. ↩
- Luuka 3:23. ↩
- Luuka 4:16–21. ↩
- Markuse 1:15. ↩
- Apostlite teod 10:38; Johannese 3:2. ↩
- Johannese 14:8–11. ↩
- The Desire of Ages, lk 215. ↩
- Luuka 7:19–22; Matteuse 11:4. ↩
- Matteuse 4:17. ↩
- Matteuse 10:7. ↩
- Luuka 10:9. ↩
- Johannese 7:46. ↩
- Matteuse 12:23. ↩
- Matteuse 13:54, 55. ↩
- Johannese 10:24. ↩
- Johannese 6:15. ↩
- Johannese 6:62. ↩
- Matteuse 16:20–22; Markuse 9:31. ↩
- Matteuse 16:28; Luuka 9:27. ↩
- 2. Peetruse 1:16–19. ↩
- Matteuse 17:22, 23. ↩
- Matteuse 18:1; Markuse 9:33, 34. ↩
- Matteuse 19:27, 28; Luuka 22:28–30. ↩
- Matteuse 20:20–24. ↩
- Johannese 11:47, 48. ↩
- Johannese 12:15. ↩
- Johannese 12:19. ↩
- Luuka 19:40. ↩
- Johannese 12:32–34. ↩
- Johannese 13:33–36. ↩
- Johannese 14:1–3. ↩
- Luuka 19:11–15. ↩
- Matteuse 24:3. ↩
- Matteuse 24: Luuka 21; Markuse 13. ↩
- Markuse 14:50. ↩
- Markuse 9:10. ↩
- Matteuse 28:2–4. ↩
- Matteuse 27:52, 53. ↩
- Luuka 24:13–27. ↩
- Luuka 24:31, 32. ↩
- Apostlite teod 1:6–11. ↩
- Apostlite teod 3:20, 21. ↩
- 2. Peetruse 3:5–13. ↩
- 1. Tessalooniklastele 4:13–18. ↩
- 2. Tessalooniklastele 2:3, 4. ↩
- Ilmutuse raamat 12:17. ↩
- Confession of Faith, peatükk 33, lõik 3. ↩