Adventist Pioneer
Library
aplib.orgRaamatukogu
03 / 29

2. peatükk – Päästmise plaan avalikustatud

John Norton Loughborough

GSAM 38.1„LOOTUSE edasilükkamine teeb südame haigeks, aga kui soov täitub, on see elupuu.“1 „Sest nõnda ütleb vägede Issand: Veel üks kord, veidi aja pärast, raputan ma taevast, maad, merd ja kuiva maad; ja ma raputan kõiki rahvaid, ning kõigi rahvaste Ihaldatu tuleb; ja ma täidan selle koja auhiilgusega, ütleb vägede Issand.“2

GSAM 38.2Alates ajast, mil Aadam aeti välja Eedeni aiast ja elupuu juurest, on Saatanale suunatud sõnad naise seemne kohta – „See purustab su pea“ – andnud lootust kurja lõplikule lüüasaamisele, tema kavalate kavade nurjumisele ja elupuu juurde naasmisele. Oodatud Tuleja – tõotatud Sugu – sai seega „kõigi rahvaste Ihaldatuks“.

GSAM 38.3Eespool toodud Haggai tsitaadist selgub, et selle Ihaldatu tulek on seotud ajaga, mil Issand raputab nii taevast kui ka maad. Paulus, kirjutades heebrealastele, paigutas selle raputamise tulevikku, öeldes: „‚Veel kord ma panen rappuma mitte ainult maa, vaid ka taeva!‘ Sõnad ‚veel kord‘ viitavad raputatavate kui loodud asjade kõrvaldamisele, et jääksid püsima need, mida ei saa raputada. Olgem siis tänulikud, et me saame Kuningriigi, mida ei saa raputada, ja teenigem Jumalat talle meelepärasel viisil allaheitlikkuse ja aukartusega.“3 See keelekasutus, mis puudutab seda üht veel tulemas olevat raputamist, näib seostavat seda tihedalt Jumala kuningriigi lõpliku rajamisega Kristuse, tõotatud Soo, „kõigi rahvaste Ihaldatu“ all.

GSAM 39.1Kristuse kaudu toimuvat taastamist saavad neil viimsetel päevadel selgelt näha kõik, kellel on kogu Piibel enda ees lahti. Vanaaja inimeste puhul ei olnud see nii. Issanda sõna tuli neile „käsk käsu järel, käsk käsu järel; rida rea järel, rida rea järel; siin veidi ja seal veidi.“4 Nii oli neile ilmutatud päästmise plaan nagu õigete tee: „nagu särav valgus, mis paistab üha enam, kuni täiusliku päevani.“5 Seetõttu on väga huvitav jälgida lühidalt selle plaani järkjärgulist avaldumist tema iidsele rahvale.

GSAM 39Viivitus ei olnud alguses ilmne

GSAM 39.2Issand ei lükanud nende lootust kohe edasi, tehes nende südame haigeks, paljastades neile tõsiasja, et kulub sadu aastaid, enne kui nad jõuavad oma lootuste täitumiseni tõotatud Soos. Kirjutatud faktidest järeldame, et neil lasti arvata, et esimene sündinud laps ongi see Sugu: ja et väga varsti, mingil viisil, taastatakse Eeden ning neil on jälle juurdepääs elupuu juurde. Kui Kain sündis, hüüatas Eeva: „Ma olen saanud Issandalt mehe.“6 Mõned heebrea keele asjatundjad kinnitavad, et sõna-sõnalt ja täielikult tõlgituna kõlab tekst järgmiselt: „Ma olen saanud mehe, Issanda.“ See tähendab: Siin on see Sugu, kes peab täitma seda ülevat ülesannet – võitma Saatanat. Ei ole ühtegi märget, et Eeva oleks midagi sellist öelnud, kui Aabel sündis. Ta võis eeldada – ja loomulikult eeldaski –, et just esmasündinu on see, kes täidab selle tõotuse. Kuidas pidid tema lootused kukkuma ja isegi surema, kui Kaini iseloom arenes ja ta nägi tema kurja teed, mis viis lõpuks tema venna tapmiseni. Enne Aabeli tapmist pidid nad saama mingit valgust ja teadmist tulevase ohvri kohta, mis nende eest toodaks; sest Aabel, jumalikult juhendatuna, tõi oma lambatalle ohvriks, samas kui Kain, keda oli õpetatud samamoodi kui tema venda, tõi ohvriks maa vilju, ja seda isegi segatuna viha ja kadeduse vaimuga. Aabeli ohver oli vastuvõetavam kui Kaini oma, sest see toodi „usus“, ja sellest kirjutab Paulus: „kõneleb Aabel meile veel surnunagi.“7

GSAM 40Kas Seet on see Sugu?

GSAM 40.1Pärast Aabeli surma sündis Seet, mil lootus taaselustus; „sest Jumal,“ ütles Eeva, „on mulle määranud teise järglase Aabeli asemel, kelle Kain tappis.“8 Hiljem loeti Seet Aadama suguvõsasse. (Vt 1. Moosese raamat 5:3.) Kain, tõeline esmasündinu, ei ole suguvõsas loetud. Tõenäoliselt arvas Eeva, et Seet oli nüüd see tõotatud Sugu. Kirjeldusest selgub, et pärast Seeti sündi hakkasid inimesed end nimetama Issanda nimega. (Vt 1. Moosese raamatu 4:26 märkus.) Võib-olla tegid nad seda eeldusel, et Seet oli see, kes pidi saama lõplikuks valitsejaks, Issandaks, ja kukutama Saatana omastatud võimu.

GSAM 40Noa ümber koondunud lootus

GSAM 40.2Lühikeses ülevaates sündmustest Aadama ajast Noa sünnini on esitatud vaid veidi rohkem kui inimkonna sugupuu. Noa („õige“, märkus) sünniga tärkas lootus uuesti ja inimesed ütlesid: „See mees lohutab meid meie töö ja meie käte vaeva pärast, sest Issand on maa neednud.“9 Jumalik sõna vaikib selle kohta, kuidas või millisel viisil nad lohutust ootasid; kuid hoiti lootust, et maa peale langetatud needus leevendub mingil viisil. Teadmine Noa ajast valitsenud kurjusest, mil inimesed täitsid maailma nii palju patu ja vägivallaga, et inimkond pidi veeuputuse tõttu maalt pühitama ning ainult Noa ja tema perekond pääsesid hävitusest; ning asjaolu, et ta pidi 120 aastat hoiatama maailma eelseisva hävituse eest, jäi neile kõigile varjatuks.

GSAM 41Paabeli ehitamine

GSAM 41.1Veeuputuse järel anti inimestele Noa kaudu käsk maa uuesti asustada; kuid kui nad hakkasid paljunema, lükkasid nad tagasi Issanda plaani neid valitseda. Nimrod rajas Paabeli kuningriigi (mida hiljem nimetati Babülooniks, esimene maine valitsus).10 Veidi hiljem alustasid inimesed Paabeli torni ehitamist, et endale nime teha ja vältida laiali hajumist, mis oli täiesti vastupidine sellele, mida Issand Noa kaudu neile oli õpetanud. Selle asemel, et kannatlikult oodata, kuni Issand oma kavatsused täidab, võtsid nad asja ise kätte, mille peale Jumal segas nende keeled ja nii nad laiali hajusid.

GSAM 41Aabraham saab maailma pärijaks

GSAM 41.2Jälgides lühikest ülevaadet kuni Noa kümnenda põlvkonnani, jõuame Aabrahami kutsumiseni, kellele Issand ütles: „Kogu maa, mida sa näed, annan ma sulle ja su soole igaveseks. Ja ma teen su soo nii arvukaks kui maa tolm: nii et kui keegi suudab maa tolmu loendada, siis saab ka su sugu loendada. Tõuse üles, kõnni läbi selle maa piki ja laia, sest ma annan selle sulle.“11 Hoolimata sellest Aabrahamile antud tõotusest, et ta peaks selle maa omandama, kinnitas Issand talle, et ta sureb. Paulus ütleb, et ta läks „paika, mille ta pidi saama pärandiks“.12 See küsimus tõotuse täitumise kohta sai Aabrahamile kahtlemata selgeks Jumala nägemuses, sest ta „ootas kindlale vundamendile rajatud linna, mille kavandaja ja ehitaja on Jumal“.13 Rooma 4:13 öeldakse, et tõotus oli „et temast saab maailma pärija“; mitte selle praeguses seisundis, vaid varem või hiljem, pärast seda, kui ta uuesti ellu ärkab.

GSAM 42.1Inimlikust vaatepunktist ei suutnud Aabraham mõista, kuidas lubatud järeltulija võiks olla tema enda järeltulija. Seetõttu pakkus ta välja, et tema majapidaja Elieser võiks olla see järeltulija. Issand ütles: „Ei, vaid see on keegi, kes tuleb sinu enda sisikonnast.“ Nüüd hakkab Issand talle ilmutama, et tema järeltulija lõplik töö ei saa kohe teoks. Ta ütles Aabrahamile: „Sinu järeltulija on võõras maal, mis ei kuulu neile, ja teenib neid; ning nad vaevavad neid nelisada aastat... Ja sina lähed rahus oma isade juurde; sind maetakse vanas eas.“14

GSAM 42.2Aabrahami naine pakkus välja mõtlematu plaani, et kiirendada tõotuse täitumist; kuid pärast Iisaki sündi, kes oli Aabrahami ja tema seadusliku naise Saara tõeline poeg, ütles Issand Ismaeli ja tema ema Haagari kohta: „Aja see orjatüdruk ja tema poeg minema.“

GSAM 42.3Kui Aabrahami usku pandi proovile Iisaki ohverdamisega altaril, sai ta õppetunni surnute ülestõusmise teemal. Tema kohta öeldakse: „Aabraham leidis, et Jumal võib isegi surnuid üles äratada, ja selle võrdpildina sai ta Iisaki surmast tagasi.“15

GSAM 42Tõeline Sugu

GSAM 42.4Aabrahamile anti kunagi teada, et tõeline Sugu, kelle kaudu kõik rahvad pidid saama õnnistatud, kuigi ta oli tema lihalik järeltulija, oleks tegelikult Jumala Kristus; sest Issand ei öelnud talle: „‚sinu sugudele‘, otsekui paljudele, vaid ühele: ‚ja sinu soole‘, kes on Kristus.“16 Apostel Paulus ütles selle kohta: „Nähes ette, et Jumal mõistab õigeks usust mittejuudidki, kuulutas Pühakiri juba Aabrahamile rõõmusõnumit: ‚Sinu läbi õnnistatakse kõiki rahvaid!‘“17 Aabrahamile antud tõotus uuendati Iisakile ja tema järglaskonnale,18 ning ka Jaakobile.

GSAM 42.5Kuna Jaakobil oli kaksteist poega, tekib nüüd loomulikult küsimus: kelle kaudu tuleb jälgida tõelise Soo sugupuud? Jaakobi poegade kohta antud ilmutuslikus tunnistuses sai asi lahendatud: „Võimupulk ei lahku Juudast ega seaduseandja tema jalgade vahelt, kuni tuleb Šilo; ja temale koguneb rahvas.“19 Selle täitumise kohta on siinkohal hea märkida, et iisraellastel, kuigi nad olid erinevate rahvaste alluvuses, oli lubatud omada oma Sanhedrini. Seega oli Juudal – juutide hõimul, mis sai oma nime Juuda järgi – teatav sõnaõigus oma valitsuses, kuni Šilo (Kristus) tegelikult tuli.

GSAM 43Varjatud aeg

GSAM 43.1Patriarhidel oli mõningaid teadmisi taastamise ja tõotatud Soo kohta; kuid millal ta tuleb või kui kaua tema tulekuni veel aega on, oli neile endiselt varjatud. Kui Jaakobi järeltulijad Egiptuses paljunesid ja Assüüria Vaarao (Jesaja 52:4) – kes „Joosepist midagi ei teadnud“20 – neid rõhus, pöördusid nende mõtted loomulikult tagasi nende 400 (tegelikult 430) aasta juurde, millest Aabrahamile oli räägitud kui ajavahemikust, mis hõlmab nende kannatusi ja viibimist võõrastena, lootes, et vabanemine nendest toob kaasa tõotatud pärandi.

GSAM 43.2Kui Mooses sündis, nägid tema vanemad, et „ta on ilus laps“.21 Neile pidi olema antud valgustus, et temast saab Jumala juhtimisel Iisraeli vabastaja nende julmast orjusest. Kahtlemata anti see teadmine edasi ka Moosesele; sest kui ta neljakümneaastaselt otsustas täielikult minna rõhutud iisraellaste juurde ja kannatada koos nendega, selle asemel et olla tuntud Vaarao tütre pojana ja Egiptuse trooni pärijana,22 ning kui ta hakkas oma rahva eest seisma ja nende kaitseks tappis ühe egiptlase, imestas ta väga, et nad ei tunnistanud tema tegevust; sest „Mooses arvas, et ta inimesed mõistavad, kuidas Jumal teda kasutab nende päästeks.“23

GSAM 44.1Kui saabus Issanda aeg, mil iisraellased pidid Egiptusest lahkuma, läksid nad teele ja täpselt ennustatud ajal, päevapealt. 2. Moosese raamat 12:40, 41. Nad ei saanud pidada Moosest oma lõplikuks valitsejaks ja selleks sooks, kellele lubadus oli antud, sest ta oli Leevi suguharust, ja kas Jaakob ei olnud oma ilmutuslikus ennustuses kuulutanud, et Juuda peab olema nende valitseja, kuni Šilo tuleb?

GSAM 44„Ma näen teda, kuid mitte praegu.“

GSAM 44.2Kui iisraellased olid teel Kaananisse, kutsus Moabi kuningas Balak (Loti järeltulija) Balaami, et see iisraellasi neaks. Issand muutis tema needuse õnnistuseks, mille kaudu nad said täiendavat valgust, mis oli mõeldud hajutama mõtet, et lõplik vabastamine Saatana anastusest toimuks kohe pärast nende sisenemist Kaananisse. Pühakirjas on sellest kirjutatud järgmiselt: Balaam ütles Jumalalt saadud nägemuses: „Ma näen teda, kuid mitte praegu; ma vaatan teda, kuid mitte lähedalt: Jaakobist tõuseb täht ning Iisraelist tõuseb valitsuskepp, mis lööb Moabi nurki ja hävitab kõik Seethi lapsed.“24

GSAM 44.3Sellest Aabrahami järeltulijate arvukast suguvõsast räägib Paulus järgmiselt: „Nii sündis ühest elujõu kaotanud mehest nõnda rohkesti järglasi, nagu on taevas tähti ja nagu merekaldal liiva, mida ei saa ära lugeda. Need kõik surid uskudes. Nad ei saanud kätte tõotusi, kuid nad nägid ja tervitasid neid eemalt. Ja nad tunnistasid, et nad on võõrad ja läbirändajad maa peal.“25

GSAM 44.4Iisraeli süda ei oleks pidanud nõrkuma ega heituma Balaami ennustuse tõttu, et nende lootuse täitumine ei ole „praegu“ ega „lähedal“; sest Issand oli veidi enne seda ennustust andnud oma elu pantiks, et see kuulsusrikas seisund lõpuks saabub. Moosese kaudu ütles ta: „Aga nii tõesti kui ma elan, täitub kogu maa Issanda auhiilgusega.“26 863 aastat hiljem, prohvet Habakuki ajal, kordati sama tõde, kuid sellest räägiti kui veel tulevasest sündmusest: „Sest maa täitub Issanda auhiilguse tundmisega, nagu veed katavad mere.“27

GSAM 45Pühamu teenistus – tõelise eelkuju

GSAM 45.1Kui Issand tõi Iisraeli Egiptusest välja, kuulutas ta kogu leeri kuuldes oma moraalseid käske sisaldavat seadust ja andis neile selle koopia kivil, mille ta oli omaenda sõrmega raiunud, et nad võiksid pidevalt suunata oma pilgud selle Päästja poole, kes lõpuks ohverdaks end nende eest; ja et nende patud võiksid tema väärtusliku vere läbi puhastuda, lasi ta kõrbes pühamu ehitada. Moosesele anti käsk ehitada see telk ehk pühamu täpselt sellisena, nagu Issand talle mäel näitas.28 Teenistus selles pühamus oli varjuks Kristuse tõelisest teenistusest taevases pühamus.29 Kui Jumala eesmärk pühamu ohvrite ja ohvriandide puhul oli hoida inimeste silme ees „tulevaste hüvede“ varju,30 siis Saatan püüdis suunata rahvast pöörama tähelepanu ohvriandile endale, mitte Kristusele ja Tema tegelikule teenistusele, mille kohta see oli vaid näide. Nii püüdis ta suunata neid lootma oma tegudele pääsemise saamiseks.

GSAM 45.2Issanda kavatsus oli olla oma rahva – iisraellaste – valitseja, võidelda nende lahinguid ja alistada rahvaid. Tal oli oma valitsemisviis, nagu näitab järgmine tekst: „ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa oma rahvale pärandiks. Kõik see võttis umbes nelisada viiskümmend aastat. Ja pärast seda andis Jumal neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.“31

GSAM 45Iisrael nõuab kuningat

GSAM 45.3Iisraellastele ilmselt ei meeldinud Issanda valitsemisviis. Oli aga Tema kavatsus ja tahe, et nad oleksid eriline rahvas, eristuv kõigist teistest nende ümber. Kui nad oleksid rangelt järginud Tema juhiseid, oleksid isegi teised rahvad nende kohta öelnud: „Tõepoolest, see suur rahvas on tark ja arukas rahvas. Sest milline rahvas on nii suur, kellel oleks Jumal nii lähedal, nagu Issand, meie Jumal, on kõiges, milleks me Teda palume?“32

GSAM 46.1Oma rahulolematuses palusid nad Saamuelilt, et ta paneks neile kuninga, ja Issand ütles Saamuelile: „Nad on mind hüljanud, et ma ei valitseks nende üle.“33 Taas ütlesid nad Saamuelile, seekord veidi käskivamalt: „Nüüd pane meile kuningas, kes mõistaks meie üle kohut nagu kõikidel rahvastel.“34 Saamuel selgitas neile hoolikalt, milline rõhumine neid tabaks, kui neil oleks kuningas, kuid „siiski keeldus rahvas Saamueli sõna kuulamast; ja nad ütlesid: Ei, vaid me tahame, et meil oleks kuningas, et ka meie oleksime nagu kõik teised rahvad, ja et meie kuningas mõistaks meie üle kohut, meie ees välja läheks ja meie lahinguid võitleks.“35

GSAM 46.2Nii valitsesid neid kuningad umbes viissada aastat, esmalt ühe kuningriigina Sauli, Taaveti ja Saalomoni ajal; seejärel jagunesid nad kaheks kuningriigiks, Iisraeliks ja Juudaks. Väga vähesed nende kuningatest olid head ja õiglased, kuid enamik neist olid kurjad, juhtides rahvast ebajumalateenistusse ja ränkadesse ülekohtutegudesse. Nii ei olnud rahvas mitte ainult sarnane ümbritsevate rahvastega selles, et neil oli kuningas, vaid sarnane nendega ka kurjuses, oma isade Jumala hülgamises ning ebajumalate ja taevavägede kummardamises.

GSAM 46.3Issand ütles selle kuningliku valitsuse kohta prohvet Hoosea suu läbi: „Oo, Iisrael, sa oled ennast hävitanud; kuid minus on su abi. Mina olen su kuningas; kus on veel keegi teine, kes su kõigis su linnades su päästa võiks? Ja su kohtunikud, kellest sa ütlesid: Anna mulle kuningas ja vürstid! Ma andsin sulle kuninga oma vihas ja võtsin ta ära oma raevus.“36

GSAM 47Kuningriigi langus

GSAM 47.1See kuninglik valitsemine kestis kuni kaldealased põletasid Jeruusalemma, võtsid templi esemed ja viisid Juuda vangistusse Paabeli, kus nad jäid seitsmekümneks aastaks, nagu neile oli ennustatud. Selle monarhilise valitsemise lõppedes ütles Issand prohvet Hesekieli kaudu nende viimasele kuningale Sidkijale: „Sina, Iisraeli rüvetav ja õel vürst, kelle päev on tulnud, mil ülekohtune tegevus lõpeb, nõnda ütleb Issand Jumal: Võta ära diadeem ja võta maha kroon; see ei jää enam samaks: tõsta üles see, kes on madal [Paabeli valitseja], ja alanda see, kes on kõrge [see Juuda suguharu ülimalt ennast ülendav valitseja]. Ma kukutan, kukutan, kukutan selle maha: ja seda ei ole enam, kuni tuleb see, kellele see õigus kuulub; ja ma annan selle talle.“37

GSAM 47.2See õiguspärane valitseja, tõeline Sugu, on Kristus. Temast kirjutas prohvet Miika: „Sina, karja torn, Siioni tütre kindlus, sinule tuleb see, just esimene valitsus [valitsus maa üle, taastatud Kristuses]: kuningriik tuleb Jeruusalemma tütrele.“38

GSAM 47.3Kui Iisrael kaotas valitsuskepi, läks see Paabeli kuninga kätte. Kuna nad olid järjest Meedia-Pärsia, Kreeka ja Rooma valitsuse all, kukutati kuningriik kolm korda. Rooma keisri Augustus Caesari valitsemisajal sündis Kristus, Taaveti trooni õiguspärane pärija – naise, Aabrahami ja Taaveti tõeline Sugu – ja seda just ennustatud viisil.

GSAM 47.4Et rahvas teaks, et õiguspärane Valitseja, tõeline Sugu, oli midagi enamat kui tavaline surelik inimene lühiajalise kuningriigiga, ajendas Issand psalmisti kirjutama järgmist: „Ma teen temast oma esmasündinu, kõrgemaks kui maa kuningad. Ma hoian tema jaoks oma halastust igavesti ja mu leping temaga jääb kindlaks. Ka tema järeltulijad teen ma kestma igavesti ja tema trooni nagu taeva päevad.“ „Tema järeltulijad jäävad kestma igavesti ja tema troon nagu päike minu ees. See jääb igaveseks kindlaks nagu kuu ja nagu ustav tunnistaja taevas.“39

GSAM 48.1Jesaja prohvetlikus sõnas loeme sellest Valitsejast veel järgmist: „Meile on sündinud laps, meile on antud poeg; ja valitsus lasub tema õlgadel; ja tema nimi on: Imeline, Nõuandja, Võimas Jumal, Igavene Isa, Rahu Vürst. Tema valitsuse ja rahu kasvamisel ei ole lõppu, Taaveti troonil ja tema kuningriigis, et seda korrastada ja kindlustada õiguse ja õiglusega nüüdsest igavesti. Seda teeb vägede Issanda püha viha.“40

GSAM 48Eenoki ja Eelija ülesvõtmine

GSAM 48.2On säilinud kirjeldusi, kuidas iidsetel aegadel viidi inimesi taevasse ilma surma maitsmata. Eenokust, seitsmendast Aadamist alates, öeldakse, et ta „käis Jumalaga; ja teda ei olnud enam, sest Jumal võttis ta ära.“41 „Usus võeti ära Eenok, nii et ta ei näinud surma: teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga enne ülesvõtmist oli ta saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane.“42

GSAM 48.3Samuti, kui Eelija ja Eliisa koos kõndisid, „juhtus, et kui nad veel edasi läksid ja rääkisid, vaata, siis ilmus tulevanker ja tulehobused ning lahutasid nad mõlemad teineteisest; ja Eelija tõusis tuulepöörises taevasse. Ja Eliisa nägi seda ning hüüdis: Mu isa, mu isa, Iisraeli sõjavanker ja selle ratsanikud! Ja ta ei näinud teda enam.“43

GSAM 48.4Eenok ennustas Kristuse tulekut kogu maa kohtunikuna järgmiste sõnadega: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga pidama kohut kõigi üle ja karistama igaüht kõikide nende jumalakartmatute tegude eest, mida nad on teinud, ja kõikide ränkade sõnade eest, mida jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.“44

GSAM 49Iiob õpetas Issanda tulekust

GSAM 49.1Iiob, kes arvatavasti elas Moosese ajal, omas teatud teadmisi Kristuse tulekust ja ülestõusmisest; sest ta ütles: „Oh, et mu sõnad oleksid nüüd kirja pandud! Oh, et need oleksid trükitud raamatusse! Et need oleksid igaveseks raiutud raudpliiatsiga ja pliiga kaljusse! Sest ma tean, et mu Lunastaja elab ja et ta seisab viimsel päeval maa peal; ja kuigi ussid hävitavad selle keha pärast mu nahka, näen ma siiski oma lihas Jumalat: keda ma ise näen ja keda mu silmad vaatavad, mitte keegi teine.“45

GSAM 49Taaveti troon – Issanda troon

GSAM 49.2Taaveti trooni nimetati Issanda trooniks. „Saalomon istus Issanda troonile kuningana oma isa Taaveti asemel.“46 Issand oli „talle [Taavetile] vandega tõotanud tõsta troonile ühe tema järeltulija. Niisiis nägi Taavet ette, mida Jumal teeb, ja ta kõneles Messia ülestõusmisest, et teda ei jäetud surmavalda, ega näinud tema ihu kõdunemist.“47 Ja Kristuse tulevasest valitsemisest öeldakse veelgi, et Ta istub Taaveti troonile. (Vt Jesaja 9:7.) Veel kord: „Maailma kuningad tõusevad üles ja valitsejad peavad nõu Issanda ja Tema Võitu vastu... Aga mina olen seadnud oma kuninga oma püha Siioni mäele. Ma kuulutan otsuse: Issand on mulle öelnud: Sina oled minu Poeg, täna olen ma sind sünnitanud.“48 Veel: Issand ütles mu Issandale: „Istu minu paremale käele, kuni ma teen su vaenlased su jalgealuseks.“49

GSAM 49Juudid olid hämmingus

GSAM 49.3Need tekstid tekitasid juutides segadust. Siin oli probleem, mida nad ei suutnud lahendada: kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas ta siis võis olla tema poeg? Kuidas võis ta olla Taaveti soost sündinud laps ja samas olla Immanuel – Jumal meiega? Ometi kuulutas nende enda prohvet Jesaja: „Neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale, ja ta paneb talle nimeks Immanuel.“50

GSAM 50.1Kristus teadis hästi, milline küsimus paneks vaidlevad variserid vait, ja seetõttu küsis ta neilt: „‚Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?‘ ‚Taaveti poeg,‘ vastasid nad. ‚Miks siis Taavet nimetab teda Pühas Vaimus rääkides Issandaks?‘ küsis Jeesus. ‚Ta ütleb ju: „Issand ütles minu Issandale: ‚Istu mu paremale käele, kuni ma panen sinu vaenlased su jalge alla.‘“ Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?‘“51

GSAM 50.2Sellele teemale viidatakse uuesti Psalmis 45:6, 7: „Sinu troon, Jumal, on igavesti ja igaveseks; su kuningriigi skepter on õiglane skepter. Sa armastad õiglust ja vihkad kurjust; seepärast on Jumal, su Jumal, sind võidnud rõõmuõliga rohkem kui su kaaslasi.“52 Neid pühakirja kohti silmas pidades pidi juudi rahval olema kõrgendatud ettekujutus tulevase Valitseja ja Taastaja iseloomust. Muidu ei saanudki olla.

GSAM 50Jumalikust päritolust pärinev Sugu

GSAM 50.3Kristuse ja tema sünni kohta anti üksikasjalikke juhiseid, sest Issand määras prohvet Miika kaudu kindlaks tema jumaliku päritolu ja isegi selle väikese küla, kus ta pidi sündima: „Aga sina, Petlemm-Efrata, kuigi sa oled väike Juuda tuhandete seas, siiski tuleb sinust minu juurde see, kes saab olema valitseja Iisraelis; kelle algus on olnud ammusest ajast, igavikust“ (märkus äärel: heebrea keeles „igaviku päevadest“).53

GSAM 50Jumala kohalolek, mis ilmutas end šekinas ja pilves

GSAM 50.4Hiljem iisraellaste ajaloos, kui Saalomon oli lõpetanud templi ehitamise, mis tema sõnul pidi olema äärmiselt „suurejooneline“, asus Jumala auhiilgus šekina oma kohale keerubite vahele armuaujärje kohal. Kirjelduses öeldakse, et templi pühitsuse ajal, kui preestrid tulid välja pühamust, „täitis pilv Issanda koja, nii et preestrid ei saanud pilve tõttu teenistust pidada, sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.“54 Issanda kohalolek selles templis ilmutas end rahva silmis auhiilguspilves. Issand vastas sel puhul Saalomoni palvele ja ütles talle: „Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga endale ohvrimajaks.“55

GSAM 51.1Rahvas patustas – langes ebajumalateenistusse – ja selle tagajärjel olid nende linn ja pühamu seitsekümmend aastat varemetes. Pärast vangipõlve ehitati tempel uuesti üles Serubbaabeli juhtimisel. Kuigi see ei olnud nii suurejooneline kui Saalomoni ehitatud tempel, ütles Issand selle kohta oma prohveti kaudu: „Selle viimase koja auhiilgus on suurem kui esimese oma.“56 Seda templit kaunistas Heroodes, ja selle õuedel õpetas Päästja. Esimeses templis oli Issandat sümboliseeriv auhiilguspilv, kuid teise templisse tuli Päästja ise, kõigi asjade Looja.

GSAM 51Iisai võsu hiilgav valitsusaeg

GSAM 51.2Jesaja ajastu ootajatele ja lootusrikastele inimestele olid tema prohvetluste kaudu esitatud kujutised lõpliku lunastusega seotud auväärsetest sündmustest kindlasti jõu ja julgustuse allikaks. Need prohvetlused kirjeldavad taas väga selgelt suguvõsa, millest see oodatud Vabastaja peaks tulema, järgmiselt: „Ja Iisai juurest tõuseb võsu ning tema juurtest kasvab oks; ja Issanda Vaim lasub tema peal: tarkuse ja mõistmise Vaim, nõu ja väe Vaim, teadmise ja Issanda kartuse Vaim; ja see teeb ta kiire mõistmisega Issanda kartuses; ja ta ei mõista kohut oma silmade nägemise järgi ega karista oma kõrvade kuulmise järgi, vaid õiglusega mõistab ta kohut vaeste üle ja otsustab õiglaselt maa alandlike kasuks; ja ta lööb maad oma suu vitsaga ning oma huulte hingusega tapab ta õelad.“57

GSAM 52Prohvetite õpetus ülestõusmisest

GSAM 52.1Ka prohvet Jesaja õpetas surnute ülestõusmise õpetust järgmiste lohutavate sõnadega: „Sellel mäel korraldab vägede Issand kõigile rahvastele pidusöömaaja, kus on rasvaseid roogasid ja veini, mis on laagerdunud, rasvaseid roogasid, mis on täis luuüdi, ja veini, mis on hästi puhastatud. Ja ta hävitab sellel mäel kõigi rahvaste peale heidetud katte ja kõigi rahvaste peale laotatud loori. Ta neelab surma võidukalt; ja Issand Jumal pühkib pisarad kõigi nägudelt; ja ta kõrvaldab oma rahva häbistuse kogu maa pealt; sest Issand on seda öelnud. Ja sel päeval öeldakse: Vaata, see on meie Jumal; me oleme teda oodanud, ja ta päästab meid: see on Issand; me oleme teda oodanud, me rõõmustame ja hõiskame tema päästmise üle.“58

GSAM 52Uuendatud maa kuningriik

GSAM 52.2Sama prohvet ütleb, et see saab olema uuendatud maa, millel rajatakse lõplik valitsus: „Sest vaata, ma loon uued taevad [atmosfäärilised taevad] ja uue maa; ja endistest ei mäletata ega tule meelde [märkus äärel, heebrea keeles: ‚tuleb südamesse‘, st et neid ei soovita enam]. Aga rõõmustage ja hõiskage igavesti selle üle, mida ma loon: sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja tema rahva rõõmuks. Ja ma rõõmustan Jeruusalemma üle ja hõiskan oma rahva üle; ja nutuhäält ei kuule seal enam ega hüüete häält. Sealt [alates uue maa loomise ajast] ei ole enam päevavanust last [lühikese elueaga last] ega vanameest, kes pole oma päevi täis elanud [enneaegne vanadus]: sest laps sureb saja-aastasena [aegadel, mil inimesed elasid kuni üheksasada aastat, võisid lapsed olla saja-aastased]; kuid patune, kes on saavutanud saja-aastase vanuse [saja-aastase eluea hilisematel aastatel], on neetud. [Need, kes surevad uue maa sissetuleku ajal, on need, kes hukkuvad ‚jumalakartmatute inimeste kohtu ja hävitamise‘ päeval. 2. Peetruse 3:7.] Ja nad ehitavad maju ning elavad neis; nad istutavad viinamarjaaedu ja söövad nende vilju. Nad ei ehita, et keegi teine seal elaks; nad ei istuta, et keegi teine sööks; sest nagu puu [elupuu, Septuaginta] päevad on minu rahva päevad, nii naudivad minu valitud kaua oma käte tööd.“59

GSAM 53.1Hesekiel vaatab läbi pika aja perspektiivi surnute ülestõusmisele. Tema kaudu ütleb Issand: „Vaata, mu rahvas, ma avan teie hauad ja toon teid haudadest välja ning viin teid Iisraeli maale.“60

GSAM 53„Ta on kandnud meie valud“

GSAM 53.2Evangeeliumi prohvetile Jesajale ilmutati täielikumalt Päästja kohtuprotsess, kannatused ja surm inimeste eest. „Kes,“ ütleb prohvet, „on uskunud meie sõnumit? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? Sest ta kasvab üles tema ees nagu õrn taim ja nagu juur kuivast maast; tal pole kuju ega ilu; ja kui me teda näeme, pole seal ilu, et me teda ihkaksime. Ta on inimeste poolt põlatud ja hüljatud; mees, kes on täis valu ja tuttav kurbusega; ja me peitsime justkui oma näod tema eest; ta oli põlatud, ja me ei pidanud teda millekski. Tõepoolest, ta on kandnud meie valud ja võtnud enda peale meie mured; ometi pidasime teda lööduks, Jumala poolt tabatuks ja vaevatuks. Aga ta sai haavata meie üleastumiste pärast, ta sai purustada meie süütegude pärast; meie rahu karistus langes tema peale, ja tema haavade läbi oleme me terveks saanud.“61

GSAM 53.3Kas need nii imelised sündmused toimuvad minu päevil? võisid nii rahvas kui ka prohvet küsida. Vastus oleks olnud: Need ei juhtu praegu; aeg selle suure Vabastaja tulemiseks pole veel kätte jõudnud; kuid prohvet ütleb: „Sinu silmad näevad kuningat tema ilus; nad näevad maad, mis on väga kaugel.“62

GSAM 54Taanieli prohvetlused paljastavad tuleviku

GSAM 54.1Siiski hakkas Issand just prohvet Taanieli kaudu oma rahvast õpetama järjestikuste kuningriikide kohta, mis peaksid tekkima ja valitsema kuni Tema igavese kuningriigi rajamiseni; ning paljastama erilist ajavahemikku, alates sündmusest, mis tol hetkel veel toimumata oli, kuni Messia tegeliku ilmumiseni ja hukkamiseni. Nebukadnetsari unenäo tõlgendus paljastas, et nelja kuningriigi, mis hakkavad maailma valitsema, võim ja hiilgus kahanevad samas suhtes, nagu kahaneb kulla, hõbeda, vase ja raua väärtus; ning et lõpuks on kuningriikide lagunenud ja lõhestunud seisund võrreldav raua haprusega, mis on segatud mudase saviga. Siis pidi tulema taevariik, mis järgneks nende kuningriikide langusele, mis pidid muutuma nagu suvise põllu aganad, nii et neile ei leitaks enam kohta, samal ajal kui Jumala kuningriik täidaks kogu maa.

GSAM 54.2Seejärel, seitsmenda peatüki nägemuses, nelja suure looma sümbolite kaudu, käsitletakse uuesti sama teemat ja esitatakse nende kuningriikide muid tunnuseid. Selles peatükis kirjeldatakse „väikese sarve“ võimu käekäiku ja tegevust, mis peaks tekkima pärast neljanda kuningriigi jagunemist kümneks osaks, kukutades või alistades neist kolm, et kehtestada end vaimse valitsejana nende kõigi üle. See paavstlik võim püsib neljanda kuningriigi jagatud ja nõrgenenud olekus isegi 1260 aastat. Nii ilmutati sündmused, mis ulatuvad ajani, mil Kristus võtab oma Isa käest vastu kuningriigi ja annab selle Kõigekõrgema pühakutele; kuningriik, mis hakkab lõpuks valitsema kogu maa üle ja püsib igavesti.

GSAM 552300 päeva

GSAM 55.1Taanieli raamatu kaheksandas peatükis, jäärast, kitsest ja „väikesest sarvest, mis kasvas ülimalt suureks“ rääkiva nägemuse raames viiakse prohvet taas aja lõppu. Salmides 13 ja 14 juhitakse tema tähelepanu ajavahemikule – 2300 päevale –, mis ulatub kuni kohtupäevani. See oli pikk ajavahemik ja nii mõistis seda ka prohvet, sest ingel teatas talle, et nägemus puudutab veel paljusid päevi. Seni polnud päevade alguseks veel kuupäeva määratud ja seetõttu lõpetab ta peatüki sõnadega: „Ma olin nägemusest hämmastunud, kuid keegi ei mõistnud seda.“

GSAM 55Seitsekümmend nädalat Messia tulekuni

GSAM 55.2Üheksas peatükk räägib inglist, kes tuli Taanieli juurde vastuseks tema palvele, et anda talle oskust ja arusaamist. Ta teatas talle seitsmekümne nädala pikkusest ajavahemikust. Neist aastanädalatest [nagu meile öeldakse, on see sõna „shevooim“ (tõlgituna nädalad) tähendus] ulatuksid 69 Messiani. Aja alguspunkt, „käsk taastada ja ehitada üles Jeruusalemm“, polnud veel antud. Tekib küsimus: kuidas võis Taaniel teada, kus need 69 nädalat lõppevad? Kaheteistkümnendas peatükis käsitletakse ajaküsimust uuesti ja tema küsimusele: „Mis saab nende asjade lõpuks?“ öeldakse talle, et ta peaks minema oma teed, sest sõnad on „suletud ja pitseeritud lõpuajani“, mil „targad mõistavad“.

GSAM 55.3Kahtlemata on see ajaküsimus üks neist juhtumitest, millele apostel Peetrus viitab, kui ta ütleb: „Seda päästet on otsinud ja seda püüdnud uurida prohvetid, kes on ennustanud teile osaks saavat armu. Nad püüdsid teada saada, millise aja ja mis asjaolude kohta osutas nendes olev Kristuse Vaim, ennustades ette Messiale määratud kannatusi ja neile järgnevat kirkust.“63

GSAM 56Uskmatute saatus

GSAM 56.1Vana Testamendi viimane prohvet Malakia jätab põneva kirjelduse õelate lõplikust hävitamisest: „Vaata, tuleb päev, mis põleb nagu ahi; ja kõik uhked, jah, ja kõik, kes teevad kurja, muutuvad kõrrepõhuks; ja tulev päev põletab nad ära, ütleb vägede Issand, nii et neist ei jää järele ei juurt ega oksa. Aga teile, kes kardate minu nime, tõuseb õiguse Päike, mille tiibades on tervendus; ja te lähete välja ning kasvate üles nagu laudas olevad vasikad. Ja te tallate õelad jalge alla, sest nad on tuhk teie jalatallade all sel päeval, mil ma seda teen, ütleb vägede Issand.“64

GSAM 56.2Kuna kõik need Vanas Testamendis kirja pandud faktid olid iisraellaste käsutuses ja avasid neile nii palju päästmise plaani aspekte, siis kui suur pidi olema Sõna usinatel uurijatel huvi, kui nad nägid ja mõistsid, et läheneb aeg, mil see tõotatud Sugu tuleb. Kuigi rahvahulgad ja isegi need, kes igal hingamispäeval sünagoogides Pühakirja lugesid, ei suutnud sõna mõista (Apostlite teod 13:27), palvetasid vagad ja õpihimulised, kes Püha Vaimu juhendamisel ustavalt Pühakirja uurisid, kahtlemata südamest, nagu tegi seda ka apostel Johannes selles ajastus: „Tule, Issand Jeesus, ja tule kiiresti!“

Notes

  1. Õpetussõnad 13:12. ↩
  2. Haggai 2:6, 7. ↩
  3. Heebrealastele 12:26–28. ↩
  4. Jesaja 28:13. ↩
  5. Õpetussõnad 4:18. ↩
  6. 1. Moosese raamat 4:1. ↩
  7. Heebrealastele 11:4. ↩
  8. 1. Moosese raamat 4:25. ↩
  9. 1. Moosese raamat 5:29. ↩
  10. 1. Moosese raamat 9:1; 10:9, 10. ↩
  11. 1. Moosese raamat 13:15–17. ↩
  12. Heebrealastele 11:8. ↩
  13. Heebrealastele 11:10. ↩
  14. 1. Moosese raamat 15:13–15. ↩
  15. Heebrealastele 11:19. ↩
  16. Galaatlastele 3:16. ↩
  17. Galaatlastele 3:8. ↩
  18. 1. Moosese raamat 28:13. ↩
  19. 1. Moosese raamat 49:10. ↩
  20. 2. Moosese raamat 1:8; Apostlite teod 7:18. ↩
  21. Heebrealastele 11:23. ↩
  22. Vt Josephuse teos Antiquities of the Jews, 2. raamat, 9. peatükk, lõik 7; The Spirit of Prophecy, 1. köide, lk 165, 166. ↩
  23. Apostlite teod 7:25. ↩
  24. 4. Moosese raamat 24:17. ↩
  25. Heebrealastele 11:12, 13. ↩
  26. 4. Moosese raamat 14:21. ↩
  27. Habakuk 2:14. ↩
  28. 2. Moosese raamat 25:40; 26:30; 27:8; Apostlite teod 7:44. ↩
  29. Heebrealastele 8:3–5; 9:8–12. ↩
  30. Heebrealastele 10:1. ↩
  31. Apostlite teod 13:19, 20. ↩
  32. 5. Moosese raamat 4:6, 7. ↩
  33. 1. Saamueli raamat 8:7. ↩
  34. 1. Saamueli raamat 8:5. ↩
  35. 1. Saamueli raamat 8:19, 20. ↩
  36. Hoosea 13:9–11. ↩
  37. Hesekieli raamat 21:25–27. ↩
  38. Miika 4:8. ↩
  39. Laul 89:27–29, 36, 37. ↩
  40. Jesaja 9:6, 7. ↩
  41. 1. Moosese raamat 5:24. ↩
  42. Heebrealastele 11:5. ↩
  43. 2. Kuningate raamat 2:11, 12. ↩
  44. Juuda 14, 15. ↩
  45. Iiobi raamat 19:23–27. ↩
  46. 1. Ajaraamat 29:23. ↩
  47. Apostlite teod 2:30, 31. ↩
  48. Laul 2:2–7. ↩
  49. Laul 110:1. ↩
  50. Jesaja 7:14. ↩
  51. Matteuse 22:42–45; Laul 110:1. ↩
  52. Heebrealastele 1:8, 9. ↩
  53. Miika 5:2. ↩
  54. 1. Kuningate raamat 8:10, 11. ↩
  55. 2. Ajaraamat 7:12. ↩
  56. Haggai 2:9. ↩
  57. Jesaja 11:1–4. ↩
  58. Jesaja 25:6–9. ↩
  59. Jesaja 65:17–22. ↩
  60. Hesekieli raamat 37:12. ↩
  61. Jesaja 53:1–5. ↩
  62. Jesaja 33:17. ↩
  63. 1. Peetruse 1:10, 11. ↩
  64. Malakia 4:1–3. ↩

Note

Tagasi